Obsah (13)

§ 189§ 239§ 248§ 310§ 175§ 179§ 43§ 45§ 180§ 126§ 408§ 412§ 423

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Prokurör Süüdistatav Süüdistus Kaitsja 04. n

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada L.P süüdi röövimises kriminaalkoodeksi (KrK) 141 lg 2 p 1 ja 4 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 (kuus) aastat; KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud karistusena mõistetud 6 aasta vangistuse ja Lääne-Viru Maakohtu
2. veebruari 2003 otsusega mõistetud karistuste 10 aasta vangistuse liitmisel, raskema karistuse suurendamisega mõista L.P-le liitkaristusena vangistus 10 (kümme) aastat 6 kuud; arvestada L.P karistuse kandmise alguseks
3. juuli 2002, s. o Lääne-Viru Maakohtu
4. veebruari 2003 otsusega loetud karistuse kandmise algus. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
5. Kahju ja kriminaalmenetluse kulude ning kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus rahuldada täielikult Linda R.u tsiviilhagi ning välja mõista L.P-lt 6 110 (kuus tuhat ükssada kümme) krooni Linda R.u kasuks; 2.2 välja mõista L.P-lt riigi õigusabi tasu 1 708 (üks tuhat seitsesada kaheksa) krooni 05 senti, ekspertiisikulud 17 655 (seitseteist kuussada viiskümmend viis) riigi kasuks; 2.3 kohtuotsuse jõustumisel asitõendid suitsukoni ja nöörid hävitada; 2.4 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 221 (kakssada kakskümmend üks) krooni 25 senti arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Raul Tosmannile; 2.5 L.P-le kohaldatud tõkend vahistamine jätta kohtuotsuse täitmise tagamiseks muutmata. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
6. Selgitada: 3.1 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas (tasumisel viitenumber 2800049874); 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib

§ 189

lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (

§-de 383 – 392); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on L.P toime pannud kuriteona võõra vara röövimise elule ja tervisele ohtliku vägivallaga isikute grupiga vara asukohta pääsemist takistanud tõkke kõrvaldamisega, mis seisnes koos kohtueelsel menetlemisel kindlaks tegemata isikuga tungimises
2. aprillil
3. a kella 23.30 paiku akna avamise teel võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil Viljandi maakonnas xxxxx-xxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxxx x talu elamusse; kallale tungimises majas viibinud Linda R. ule (sündinud
4. a); tema käte ja jalgade kinni sidumises; ähvardamises Linda R. põlema panna ning talle vasakpoolse V roide murru, paremal tuharal II – III astme põletushaavade, rindkerel ja mõlemal ülajäsemel nahaaluste verevalumite ning kopsupõrutuse tekitamises; seejärel majast Linda R.ule kuulunud raha 5 500 krooni, 6 kg soolaliha väärtusega 240 krooni, kolm 0, 75 l pudelit viina väärtusega 240 krooni, ühe 20 l metallist kanistri väärtusega 100 krooni ja ühe 30 l plastmassist kanistri väärtusega 30 krooni röövimises, põhjustades röövimisega kahju kokku 6 110 krooni.
5. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks § KrK § 141 lg 2 p 1 ja 4 (KarS § 200 lg 2 p 7 ja 9) järgi ja karistamiseks vangistusega 6 aastat; KarS § 65 lg 1 alusel L.P-le mõistetud karistuse vangistus 6 aastat ja Lääne-Viru Maakohtu
6. veebruari 2003 otsusega L.P-le mõistetud karistuse 10 aasta vangistuse liitmisel raskema karistuse suurendamisega mõista L.P-le liitkaristus vangistusena 10 (kümme) aastat 6 (kuus) kuud vangistust ja vangistuse alguseks lugeda
7. juuli
9. Kohtuliku uurimise tulemused 3.
10. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud

§-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

§ 239

lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. 2 Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.

1. Põhjendused karistuse mõistmisel Vastavalt karistusseadustiku rakendamise seadusele (KarSRS) kehtib
2. septembrist 2002 kriminaalkoodeksi (KrK) asemel karistusseadustik (KarS). KarSRS § 3 lg 2 kohaselt enne KarS jõustumist toimepandud tegu, mis on kuriteona karistatav ka KarS kohaselt, kvalifitseeritakse selle toimepanemise ajal kehtinud KrK vastava paragrahvi järgi. Ka KarS § 5 lg-s 1 on sätestatud, et karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. Kuriteo toimpanemise ajal kehtinud KrK § 141 lg 2 nägi ette süüdlase karistamise 6 kuni 12 aastase vangistusega. KarS § 200 lg 2 p 7 ja 9 näeb ette süüdlase karistamise kolme- kuni viieteistaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses KarS § 200 lg 2 p 7 ja 9 järgi. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.
3. Põhjendused tekitatud kahju hüvitamiseks

§ 310kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Linda R. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 6 110 krooni. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista L.P-lt 6 110 krooni Linda R.u kasuks. 4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179lg 1 kohaselt on esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, s.

o 10 875 krooni.

§ 175lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 1 486.80 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 221.25 krooni. Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda.

§ 175

lg 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud Kriminaalasjas ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud – isiku kohtuarstliku ekspertiisi tasu 2 875 krooni (t.l.40), DNA - ekspertiisi GE-161 -02/2175 tasu 6 570 krooni (tl 55), DNA – ekspertiisi GE – 2500-07/6642 tasu 730 krooni (tl 60), ekspertiisi AP – 484-02/2174 tasu 870 3 krooni (tl 64), DNA ekspertiisi GE – 197-02/2547 tasu 2 920 krooni (tl 76), DNA ekspertiisi GE-289-02/3511 tasu 2 190 krooni (tl 84), daktüloskoopia ekspertiisi SS – 571 -02/2173 tasu 1 500 krooni (tl 88). Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Arvestades asjaolu, et sundraha on varasema kohtuotsusega arvestatud tuleb süüdistataval sundraha jätta välja mõistmata. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb L.P-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu 1 708.05 (1 486.80+221.25) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu – ekspertiisikulud 17 655 (2 875+6 570+730+870+2 920+2 190+1 500) krooni riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. 5. Kohtu muud põhjendused Kriminaalasja juures olevad asitõendid suitsukoni ja nöörid tuleb

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.

Lääne-Viru Maakohtu

1. veebruari 2003 otsusest nähtuvalt on L.P loetud vangisuse kandmise alguseks
2. juuli 2002.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

§ 423

kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Toomas Lillsaar Kohtunik 4