4-09-29046/2

4-09-29046 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.

1. 2010.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-09-29046 (K037751) Kohtunik Karin Olentšenko Väärteoasi E.K kaebus Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Transpordiameti kaudu - asukoht: Vabaduse Väljak 10, Tallinn) 03.12.2009.a kiirmenetluse otsuse nr K037751 peale rahatrahvi vähendamiseks Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: E.K (isikukood: XXX; elukoht: xxx) Kohtuväline menetleja: Tallinna Linnavalitsus Tallinna Transpordiameti kaudu Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Rahuldada E.K kaebus, tühistada osaliselt Tallinna Transpordiameti kontrolör Riina Gumbalis’e 03.12.2009.a kiirmenetluse otsus nr K037751 – määratud rahatrahvi suuruse osas. 37
3. Määrata E.K-le LS § 74 lg 1 alusel rahatrahv 3 (kolme) trahviühiku ulatuses, s.o 180 (ükssada kaheksakümmend) krooni. Rahatrahv tasuda kohtuotsuse edasikaebamise tähtaja jooksul Tallinna Linnakantselei Finantsteenistuse arvele nr 10220077495010 SEB-is , maksekorraldusele märkida viitenumber:
4. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada 2 kassatsioonkaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad Kohtuvälise menetleja otsus 03.12.2009.a Tallinna Transpordiameti kontrolöri Riina Gumbalis’e koostatud kiirmenetluse 37 otsusega nr K037751 karistati E.K liiklusseaduse (LS) § 74 lg 1 alusel rahatrahviga 8 trahviühiku ulatuses, s.o 480 krooni. Otsuse kohaselt parkis E.K 02.12.2009.a kell 21.23 sõiduauto Škoda, regitreerimismärgiga xxx Tallinnas Sakala tn 3, LM 361, 579, lt. 824, 891 kirjaga v.a. Kaitseministeeriumi autod mõjupiirkonnas, rikkudes sellega liikluseeskirja (LE) § 152 p 1 nõudeid. Väärteo kvalifikatsioon: LS § 7437 lg
5. Tõenditeks fotod. Kaebuse sisu Kiirmenetluse 03.12.2009.a otsusega valesti parkimise eest karistati E.K rahatrahviga 480 krooni. Lisaks teisaldati sõiduk tasulisse parklasse, mille eest ta tasus 440.krooni. Tunnistab rikkumist. Sellelaadne rikkumine on esmakordne. Kahetseb siiralt. Taotleb rahatrahvi vähendamist, kuna tegemist on esmakordse rikkumisega, tunnistab süüd ja on rikkumisest aru saanud. Trahvisumma on ebaproportsionaalne ja esimese rikkumise kohta ülemäära kõrge. Nõus kirjaliku menetlusega. Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus Kohtuvälise menetleja esindaja, Tallinna Transpordiameti juhataja A. Harju, esitas kaebuse suhtes kohtule kirjaliku seisukoha, milles märgib, et kuna puudub vaidlus rikkumise tehioludes, toimepanija isikus ja menetluslikes küsimustes, nõustub määratud rahatrahvi vähendamisega 5-le trahviühikule, s.o 300 kroonile. Nõus kirjaliku menetlusega. Kohtuotsuse põhjendused Kuna kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses, peab kohus, tulenevalt VTMS §-st 120 lg 1, võimalikuks kaebus lahendada kirjalikus menetluses. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr K037751 materjale, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele. E.K rikkus 02.12.2009.a kell 21.23 parkimiskorda, parkides sõiduauto Škoda, reg nr xxx, Tallinnas Sakala tn 3 selleks keelatud kohta, mille eest kohtuväline menetleja määras talle karistuseks rahatrahvi 8 trahviühiku (480 kr) ulatuses, samuti tasus E.K 440.krooni sõiduki teisaldamise tasu. Sellelaadne rikkumine on tal esmakordne. Tunnistab süüd ja kahetseb siiralt. Kohus nõustub kaebuse esitaja arvamusega, et trahvisumma on ebaproportsionaalne ja ülemäära kõrge. Karistuspraktikas lähtutakse karistuse määramisel ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast (käesoleval juhul oleks see 300 kr), kui puuduvad karistust kergendavad või raskendavad asjaolud. Käsitletavas väärteoasjas aga tuleb kergendavate asjaoludena arvestada süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust menetlusaluse isiku poolt (KarS § 56, § 57 lg 1 p 3). Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Varasem karistatus väärteo toimepanemise eest on kustunud. 2 3 Seega, arvestades E.K poolt toimepandud rikkumise iseloomu, süüdlase isikut ja üldist karistuspraktikat, peab kohus temale määratud karistust ebaproportsionaalselt suureks, mistõttu loeb põhjendatuks vähendada see 3-le trahviühikule (180 kroonile), s.o sanktsiooni miinimummäärani. Kohus leiab, et E.K on ka sanktsiooni miinimummääras karistamisega võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku §132 p 2, § 109-
6. Kohtunik 3