4-10-1180/2

(10010390)Kohtunik Külli Iisop Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Väärteoasi G.S kaebus Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 26.03.2010.a otsusele väärteoasjas nr 10010390 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: XXX; elukoht: xxx) G.S (isikukood Kohtuväline menetleja – Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu, Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti asukoht: Pärnu mnt 139c/1, Tallinn) RESOLUTSIOON

1. G.S kaebus rahuldada osaliselt.
2. Tühistada Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 26.03.2010.a otsus väärteoasjas nr 10010390 osaliselt – s.o. määratud rahatrahvi osas ning selle tasumise korra osas. 7
3. Määrata G.S-ile ÜTS § 54 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 3 trahviühikut, s.o 180 (ükssada kaheksakümmend) krooni.
4. KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et rahatrahvi on võimalik tasuda osade kaupa, s.o. kolme kuu jooksul võrdsetes osades (60 krooni igas kuus) alates kohtuotsuse jõustumisest. 2 Rahatrahv tuleb tasuda Tallinna Linnakantselei finantsteenistuse arvele nr 10220064421013 SEB Pangas, märkides viitenumbri
5. Maksekorralduse lahtrisse „selgitus“ märkida väärteoasja nr
6. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
7. 26.03.2010.a Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti otsusega väärteoasjas nr 10010390 7 karistati G.S ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 54 lg 1 alusel rahatrahviga 4 trahviühikut, s.o 240 krooni. Otsuse kohaselt puudus G.S kontrollihetkel 25.02.2010.a kell 15:46 Laki tn 5 juures Tallinna ekspressbussis nr 9 lisapilet, millega G.S rikkus Tallinna Linnavolikogu määruse nr 42, 17.12.2009.a (Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad; edaspidi: Määrus) § 10 lg 2 nõudeid.
8. G.S märgib kaebuses, et ta on Tallinna Teeninduskooli õpilane, sissetulekut ei ole, trahvisummat on materiaalselt raske tasuda. Oli eksinud, ekspressbussi sattus juhuslikult ja sellekohaseid märke bussil ei näinud. Ühistranspordi korda rikkus juhuslikult. Palub karistuse ja otsuse tühistada. 10.05.2010 kohtule täiendavalt esitatud avalduses palub võimaldada trahvi tasumist ositi ning teatab, et ei soovi asja arutamist kohtuistungil.
9. Kohtuvälise menetleja esindaja (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja K. Järvik) esitas kaebuse suhtes kirjaliku seisukoha, milles palub jätta kaebus rahuldamata. Karistus on määratud vastavalt seadusele ning see on proportsionaalne toimepandud teoga. Arvestades kaebaja majanduslikku olukorda nõustub kohtuväline menetleja rahatrahvi tasumisega ositi. Nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tulenevalt VTMS §-st 120 lg 1, peab võimalikuks kaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kuna kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on sellega nõustunud. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada mõistetud rahatrahvi suuruse ja selle tasumise korra osas. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vaidlustatud otsuse kohaselt puudus G.S kontrollihetkel 25.02.2010.a kell 15:46 Tallinna ekspressbussis nr 9 lisapilet, millega G.S rikkus Määruse § 10 lg 2 nõudeid, 3 pannes toime ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Oma tegu on G.S ise tunnistanud ning kohus leiab, et see on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. Samas leiab kohus, et kuna G.S puudus kontrollihetkel ekspressbussis vaid lisatalong, siis oli ta ühistranspordi kasutamise eest osaliselt siiski tasunud. Samuti on kohtuväline menetleja oma otsuses märkinud, et juhindub karistuse määramisel muuhulgas ka KarS § 56 lg-st 1, kuid on jätnud arvestamata G.S karistust kergendava asjaolu, milleks on süü tunnistamine. Tegemist on alaealisega, kel puuduvad regulaarsed sissetulekud. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks määrata G.S-ile kergem karistus, s.o. rahatrahv alammääras ehk 3 trahviühikut (180 krooni). Samuti, arvestades G.S majanduslikku olukorda, tuleb KarS § 66 lg 2 võimaldada trahvi tasumine ositi 3 kuu jooksul. Õigusnorm, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p
10. Kohtunik alusel