lg 1 Kaebuse esitaja R.S (isikukood XXX, elukoht, xxx) Kohtuväline menetleja Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu; asukoht Pärnu mnt 139c-1, Tallinn) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 66 lg 2, VTMS § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-135 ja 155-156 kohus otsustas: 1. Tühistada Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet) 15.08.2011.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr ÜTkm 031245, teha väärteoasjas uus otsus. 7 2. Määrata R.S ´ile
lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 5 trahviühiku ulatuses, 20 (kakskümmend eurot ). Määrata rahatrahv tasumiseks ositi 4 kuu jooksul, s.o igakuiselt 5 (viis) eurot, rahatrahvi esimene osa tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul ja edasised osamaksed iga kuu 15. kuupäevaks. Trahv tasuda Tallinna Linnakantselei finantsteenistuse arvelduskontole 10220064421013 SEB kood401 ja selgitusse „rahatrahv, väärteoasi nr 031245“. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja kaebaja ei ole rahatrahvi esimest osa tasunud või kui kaebaja kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord Kaebaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Asjaolud, menetluse käik 2 Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti) kiirmenetluse otsusega väärteoasjas ÜTkm 031245 karistati R.S ´it Tallinna ühistranspordis sõiduõigust tõendava dokumendita sõitmise eest Tallinna Linnavolikogu määruse nr 52 § 10 lg 2, ühistranspordiseaduse (
) § 547 lg 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o 40 eurot. 01.09.2011.a esitas R.S Harju maakohtusse kaebuse kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr ÜTkm 031245, milles palub eelpool nimetatud rahatrahv tühistada. Kaebuse kohaselt R.S leiab, et määratud rahatrahv summas 40 eurot on alusetu kuna 15.08.2011.a kell 13:43 istus Lillepi peatuses bussi nr 8. Buss oli täis ning ei suutnud talongimasina juurde minna. Seepärast hakkas piletit ostma telefoniga. Kõne oli sooritatud kell 13:46, vastati, et pilet on aktiveeritud. Ostis pileti enne, kui nägi, et buss peatus kontrollimiseks. Sellel ajal kui andis inspektorile oma ID-kaarti oli tema pilet juba umbes 2 minutit aktiveeritud. Palub arvestada pere raske majandusolukorraga. Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes, milles on seisukohal, et R.S sõitis 15.08.2011.a kella 13:45 ajal Tallinnas „Russalka“ juures Pirita teel bussis nr 8 ilma sõiduõigust tõendava dokumendita. Nimetatud rikkumine on tõendatud päringuga ID-pileteid kajastavasse keskkonda.
lg 6 ja § 52 lg 1 alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.05.2004.a määrusega nr 141 kinnitatud „Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhiveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja“ § 7 lg 3 p 1 järgi peab sõitja omama ühissõiduki kasutamiseks sõidupiletit või muud sõiduõigust tõendavat dokumenti. Tallinna Linnavolikogu 18.11.2010.a määrusega nr 52 kehtestatud „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“ § 8 lg 6 sätestab, et Sõitja on kohustatud talongi, paberkandjal tunni- või päevakaardi kohe pärast esimest sisenemist ühissõidukisse või juhi käest ostmist kompostris korrektselt märgistama või elektroonilise tunnipileti vahetult ühistransporti sisenemisel aktiveerima mobiiltelefoniga. Sama määruse § 8 lg 7 sätestab, et sõitja peab märgistatud talongi hoidma alles sõidu lõpuni. Määruse § 10 lg 2 kohaselt on sõitja kohustatud esitama kontrolli õigusega ametiisikule sõidupileti või muu sõiduõigust tõendava dokumendi kontrollija esimesel nõudmisel. Arvestades, et R.S käitumine ühistranspordis ei olnud kooskõlas ei ülalnimetatud eeskirja ega määrusega, sest R.S jättis teadlikult märgistamata sõidutalongi kohe pärast esimest sisenemist ühistranspordivahendisse ning ei aktiveerinud ka elektroonilist piletit mõistliku aja jooksul peale ühistransporti sisenemist, seega R.S ei omanud sõiduõigust tõendavat dokumenti kuni kontrollimise hetkel ning sellega on tuvastatud antud süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Teos puuduvad teo õigusvastasust välistavad asjaolud. Kohtuvälise menetleja palus jätta R.S ´i poolt Harju Maakohtule esitatud kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektor Haldor M 15.08.2011.a tehtud kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr ÜTkm 031245 muutmata. Kohtuväline menetleja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses, kaebaja palub vaadata viidatud väärteoasi läbi kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud R.S ´i kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kaebuse esitaja, kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasjas täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ning hinnangud kõiki tõendeid 3 kogumis, leiab, et on põhjendatud tühistada Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet) 15.08.2011.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr ÜTkm 031245 karistuse osas, teha 7 väärteoasjas uus otsus, millega mõista R.S´ile
lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 5 trahviühiku ulatuses, s.o 20 (kakskümmend) eurot. Kiirmenetluse otsuse nr ÜTkm 031245 (VT toim lk 1) kohasel menetlusalusel isikul puudus kontrollimisel bussis nr 8 sõidupileti tellis 1h ID-pileti kontrollimise ajal (pileti ost kell 13:46:49; aktiveerimine kell 13:47:44). Tallinna Linnavolikogu 18. novembri 2011 määruse nr 52 „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“ (edaspidi ) § 10 lg 2 sätestab, et sõitja on kohustatud esitama kontrollõigusega ametiisikule sõidupileti või muu sõiduõigust tõendava dokumendi kontrollija esimesel nõudmisel. Kaebuse kohaselt kaebaja ei vaidlusta, et sõitis 15.08.2011.a kella 13:45 ajal Tallinnas „Russalka“ juures Pirita teel bussis nr 8 (sõiduki reg. nr.xxx). Väärteoasjas on vaidlus asjaolu üle, et kaebajale määrati alusetu trahv. Menetlusalune isik märkis oma ütlustes (VT toim lk 1), et istus kohale ja hakkas telefoniga tellima piletit, kaasas olid talongid, kuid buss oli täis ning ta ei suutnud liikuda talongimasina juurde, seepärast ostis pileti telefonilt. 1 või 2 minutit pärast peatas teda munitsipaalpolitsei. Nimetatud ütlustest võib järeldada üheselt, et menetlusalusel isikul olid talongid, millistest ühte ei jõudnud ta 1-2 minuti vältel alates ühistransporti sisenemisest komposteerida, kuna buss oli täis ja ta ei suutnud liikuda kompostri juurde. Taoline käitumine kontrollimise hetkeni näitab ilmekalt kaebuse esitanud isikul talongi komposteerimise või elektroonilise tunnipileti aktiveerimise soovi puudumist. Kohtu hinnangul puudus R.S´il tegelikult soov sõidu eest tasuda, kuna R.S ´il ei olnud võimalik enam talongi komposteerida, asus ta kiiresti piletit ostma mobiiliga. Kohus asub seisukohale, et väärteoasja materjalidega, sealhulgas ka menetlusaluse isiku enese seletustega kohtuvälisel menetlusel ja kaebuse sisuga on üheselt tõendamist leidnud asjaolu, et sõiduõigust tõendava dokumendi kontrollimise hetkel puudus menetlusalusel isikul sõiduõigust tõendav dokument. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. R.S ei sattunud ühistranspordi juhuslikult. Ta sisenes ühistransporti teadlikult sooviga kasutada ühistransporditeenust, seoses sellega pidi eelnevalt valmistama ette ühissõiduki kasutamiseks sõidupileti, pidi olema veendud et ID-pilet on aktiveeritud. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et R.S ´i käitumine kiirmenetluse otsuses õigesti kvalifitseeritud ning põhjendatud on tema karistamine ühistranspordiseaduse (
) § 547 lg 1 järgi.
Kaebajat on karistatud rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o 40 eurot. Kohus leiab, et määratud karistus on liiga suur. Toimiku materjalide kohaselt ei ole isikut väärteokorras varem karistatud. Seega on põhjendatud vähendada R.S´ile määratud karistust 5 trahviühikuni, s.o 20 eurot. R.S´ile määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ja karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel 4 kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Selliseks mõjuvaks põhjuseks on Riigikohtu praktika kohaselt eelkõige süüdlase majanduslik võimetus tasuda korraga kogu trahvisumma. R.S on Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilane, ei tööta. Kohus on seisukohal, et on põhjendatud anda kaebajale võimalus tasuda rahatrahv ositi 4 kuu jooksul, s.o. 5 eurot kuus. Anne Rebane Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.