4-11-2244/3

Väärteoasi nr 4-11-2244 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2011.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-11-2244 Kohtunik Anne Rebane Kohtuistungi sekretär Merike Kunnus Väärteoasi M.A ´a kaebus Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet) 10.05.2011.a otsusele väärteoasjas nr 11010932 Kvalifikatsioon: ÜTS § 547 lg 1 Kaebuse esitaja M.A (isikukood XXX, elukoht , õpib ) Kohtuväline menetleja Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu; asukoht Pärnu mnt 139c-1, Tallinn) RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas: Jätta M.A ´a kaebus rahuldamata tema süüditunnistamises ÜTS § 54’7 lg 1 järgi ja muuta Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet) 10.05.2011.a otsus väärteoasjas nr 11010932 karistuse osas. Määrata M.A-le ÜTS § 54’7 lg 1 järgi rahatrahv 10 eurot. Rahatrahv tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet) 10.05.2011.a otsuses väärteoasjas nr 11010932 märgitud Tallinna Linnakantselei finantsteenistuse arvele nr 10220064421013 SEB pangas (kood 401, IBAN EE331010220064421013, BIC EEUHEE2X), märkides viitenumbri 9284011010932000 ja selgitusse „rahatrahv, väärteoasi nr 11010932“. Edasikaebamise kord Kaebaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Asjaolud, menetluse käik Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti) otsusega väärteoasjas nr 11010932 karistati M.A ´t Tallinna ühistranspordis sõiduõigust tõendava dokumendita sõitmise 2 eest Tallinna Linnavolikogu määruse nr 52 § 10 lg 2, ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 547 lg 1 järgi rahatrahviga 5 trahviühikut, s.o 20 eurot. Otsuse kohaselt puudus isikul sõiduõigust tõendav dokument. Kontrollimine toimus Tallinna ühistranspordi trolliliinil nr 7/343 Paldiski mnt juures. 31.05.2011.a esitas M.A Harju Maakohtusse kaebuse otsusele väärteoasjas nr
2. Kaebuse kohaselt M.A leiab, et määratud rahatrahv summas 20 eurot on alusetu ja põhjendamatu, kuna 13.aprillil 2011.a tellis soodustunnipileti telefoni teel. Miks pilet ei aktiveerunud, seda tema ei oska öelda. Kohtuistungil tuvastatu Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde, tema antud ütluste kohaselt oli ta
3. aprillil bussis kella 13:00 paiku. Ei olnud sularaha ja seepärast tellis sõidupileti mobiiltelefoni teel. Mobiiliga tellis esimest korda piletit, varem seda teinud ei ole. Selleks, et kinnitada päring on vaja vajutada tärni, seda vajutada millegipärast ei saanud ja Munitsipaalpolitsei tegi protokolli. M.A näitas Munitsipaalpolitsei töötajale, et helistas ja tegi pileti, ka munitsipaalpolitsei töötaja proovis piletit tellida, kuid ei saanud sellega samuti hakkama. Kaebuse esitaja läks kohe järgmisel päeval Elisa esindusse, et lahendust probleemile saada. 5 kuu jooksul Elisast tagasisidet saanud ei ole. Kaebuse esitaja ei ole kunagi ilma piletita sõitnud. Tunnistaja Svetlana Saiko andis kohtuistungil ütlusi, et mäletab kaebuse esitajat kui neiut, kelle nad bussist maha kutsusid, kuna tal puudus sõidupilet. Kontrollisid pileti olemasolu mobiililt, kuid piletit ei olnud. Ta ei mäleta, kas kaebuse esitaja proovis piletiti vaadata ise või tegid nad seda koos. Tunnistaja uuris selle pileti lugu, selgus, et viimase poole aasta jooksul tellis M.A kolm tunnipiletit ja 5 korda proovis, kuid ei tulnud välja. Tunnistaja leiab, et ilmselt M.A ei oska seda teha. Mobiilil on näha, et tellitakse pile, aga kas ka aktiveeritakse, seda ei näe. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebus on alusetu, puudub alus otsuse tühistamiseks. On nõus asja edasilükkamisega, kui kaebuse esitaja toob Elisast tõendi, mis kinnitab (või eitab) tehnilist viga pileti tellimisel. 12.09.2011.a toimunud kohtuistungil kohtuväline menetleja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses, kaebaja palub vaadata viidatud väärteoasi läbi kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud M.A ´a kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kaebuse esitaja, kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Selleks andsid menetlusosalised kohtuistungil nõusoleku. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasjas täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ning ära kuulanud kohtumenetluse pooled ning tunnistaja ning uurinud kõiki väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnangud kõiki tõendeid kogumis, asub seisukojal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata M.A süüdi tunnistamise osas. Väärteoprotokolli nr 11010932 (VT toim lk 1) kohaselt 13.04.2011.a kella 13:14 ajal trollis nr. 7 3 (sõiduki reg.nr 343) puudus menetlusalusel isikul kontrollihetkel sõiduõigust tõendav dokument. Kaebajat on karistatud ÜTS § 547 lg 1 järgi. ÜTS § 547 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 10 trahviühikut. Kaebajat on karistatud rahatrahviga sanktsiooni keskmises määras. Tallinna Linnavolikogu
4. novembri 2011 määruse nr 52 „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“ (edaspidi ) § 10 lg 2 sätestab, et sõitja on kohustatud esitama kontrollõigusega ametiisikule sõidupileti või muu sõiduõigust tõendava dokumendi kontrollija esimesel nõudmisel. Kaebuse kohaselt kaebaja ei vaidlusta, et sõitis 13.04.2011.a kella 13:14 ajal Tallinnas Paldiski mnt 7 juures trollis nr. 7 (sõiduki reg.nr 343). Kuid kaebaja leiab, et pilet ei ole aktiveerunud tema süül vaid ilmselt mingi tehnilise vea tõttu. Tunnistaja S. Saiko ütlustega on kohtu hinnangul asjas tõendatud, et 13.04.2011.a kella 13:20 ajal trollis nr. 7 (sõiduki reg.nr 343) M.A ´al puudus kontrollihetkel sõiduõigust tõendav dokument. Elisa Eesti AS 28.09.2011.a vastuse kohaselt Elisa Eesti AS ja Helve M.A´a vahel on sõlmitud Liitumisleping mobiiltelefoninumbri xxxkasutamiseks. Nimetatud mobiiltelefoninumbri omanik on Helve M.A ja kasutaja M.A . 13.04.2011.a ebaõnnestus M.A ´al mobiiltelefoninumbrilt xxxID-pileti ostmine. ID-pileti ostmise ebaõnnestumise tingitud asjaolude väljaselgitamiseks helistas M.A Elisa Eesti AS kliendiinfosse. Kuna M.A mobiiltelefoni vahenduse tehtava järelepäringu tarbeks vajaliku salasõna ei teadnud, ning Liitumislepingu kohaselt ei olnud tegemist mobiiltelefoninumbri xxxomanikuga, siis Elisa Eesti AS klienditeenindaja mobiiltelefoninumbriga seotud informatsiooni M.A-le ei avaldanud. ID-pileti ostmise ebaõnnestumise tingitud asjaolude väljaselgitamiseks tellis Elisa Eesti AS EMT-lt kui ID-pileti tehnilise lahenduse pakkujalt süsteemkirjed 13.04.2011.a teostatud ID-pileti ostmise kohta. Süsteemikirjelt on näha, et tegemist ei ole tehnilise probleemiga, vaid M.A on jätnud ID-pileti aktiveerimata. ID-pileti aktiveerimiseks ei piisa üksnes helistamisest vajalikule numbrikombinatsioonile, vaid vajalik on tärni (*) vajutamine, mis antud juhul on M.A ´a poolt on jäetud tegemata. Seega ID-pileti aktiveerimine ebaõnnestus Elisa Eesti AS mitteolenevatel põhjustel. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. M.A sisenes ühistransporti teadlikult sooviga kasutada ühistransporditeenust, seoses sellega pidi eelnevalt valmistama ette ühissõiduki kasutamiseks sõidupileti, pidi olema veendud, et ID-pilet on aktiveeritud. Kohus leiab aga , et M.A pani väärteo toime ettevaatamatusest. Kohus nõustub tunnistaja poolt väljendatud seisukohaga, et ilmselt ei ole M.A endale selgeks teinud, mismoodi täpselt toimub sõidupileti tellimine mobiiltelefoni teel Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et M.A´a käitumine otsuses õigesti kvalifitseeritud ning põhjendatud on tema karistamine ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 547 lg 1 järgi. M.A ´ale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ja karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et M.A oleks järjekindel ilma sõidupiletita sõitja. Ta on varem karistamata ning ei ole võimatu, et ta ei olnud piisavalt tähelepanelik pileti tellimisel mobiiltelefoni teel. Tegemist võib olla inimliku eksitusega. Kohus 4 peab seetõttu võimalikus vähendada M.A-le mõistetud rahatrahvi. Anne Rebane Kohtunik