4-11-4319/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2012.a. Tallinn (Kentmanni kohtumaja) Väärteoasja number 4-11-4319 Kohtukoosseis Kohtunik Meelis Eerik Kohtuistungi sekretär Annika Peld Väärteoasi K.M-i (K.M) väärteoasi ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 18.10.2011 otsus väärteoasjas nr 036359 Asja läbivaatamise kuupäev
2. jaanuar 2012.a. Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja K.M Kaitsja advokaat Kadi Mägi Kohtuvälise menetleja esindaja Indrek Kukk RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata ja Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 18.10.2011 otsus väärteoasjas nr 036359 muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 18.10.2011.a Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 036359 7 karistati K.M ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 54 lg 1 alusel rahatrahviga 4 trahviühikut, s.o 16 eurot. Otsuse kohaselt puudus K.M 18.10.2011.a kell 14:38 Paldiski mnt 80 juures trollis nr 6 sõiduõigust tõendav dokument. Sellega rikkus K.M Tallinna Linnavolikogu määruse nr 52 (Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad, edaspidi: „Määrus“) § 10 lg 2 sätestatud nõudeid. K.M esitas nimetatud otsuse peale kaebuse, milles märgib, et sisenes trolli nr 6 ja hakkas mobiiltelefoniga piletit tellima, troll hakkas sõitma ja, et mitte pikali kukkuda, pidi pileti aktiveerimise hetkeks katkestama. Kahe peatuse vahel sisenesid trolli Tallinna Munitsipaalameti ametnikud ning kontrollimise käigus selgus, et eelmise ID-ühistranspordipileti kehtivus oli lõppenud ja uus polnud veel aktiveeritud. Ta selgitas kontrolörile, et ei kasuta ühistransporti igapäevaselt ja et uus ID-pilet on tellitud kuid kontrolör ei kuulanud, kõrgendas häält ja käskis trollist väljuda. Peale trollist väljumist käskis Munitsipaalpolitseiametnik Harri K kirjutada seletuse ise dikteerides mida peab kirjutama. Ta püüdis ametnikule näidata telefonist pileti tellimust, kuid ametnik isegi ei suvatsenud vaadata. Kell 14:43 aktiveerus ID-pilet. Protokoll koostati 14:
3. Menetlusalune isik palub trahvi tühistada. Sisuliselt ei antud menetlusalusele isikule võimalust anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi. Ütluste andmine on aga kiirmenetluse kohaldamise tingimusi. Menetlusalusel isikul puudus tahtlus piletita sõita. Seega puuduvad tema teos väärteotunnused. Kuivõrd teos puudub tahtlus ja omakasu, rahulikult ei lastud selgitada asjaolusid, menetlusaluse isiku süü ei ole suur, asjas puudub avalik menetlushuvi, menetlusalusel isikul puudub sissetulek kuna on üliõpilane ning puuduvad varasemad karistused samalaadsete õigusrikkumiste eest, tuleks menetlus otstarbekuse kaalutlustel lõpetada. Kohtuistungil jäid kaebuse esitaja ja tema kaitsja kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu. Kohtuotsuse põhjendused VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasjas täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ning kontrollinud väärteoasja nr 036359 materjale, leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. 7 18.10.2011 kiirmenetluse otsusest 036359 nähtub, et K.M karistati ÜTS § 54 lg 1 alusel rahatrahviga 4 trahviühikut (16 eurot), kuna otsuse kohaselt puudus tal 18.10.2011.a kell 14:38 trollis nr 6 sõiduõigust tõendav dokument. Kohus kontrollib nii menetlusnormidest kinnipidamist kui ka materiaalõiguse kohaldamist. Kohus alustab menetlusnormide kinnipidamise kontrollimisest. Kaebuse esitaja väidab, et tal ei võimaldatud anda ütlusi, kuna kirjutas seletust kohtuvälise menetleja ametniku dikteerimisel. Kohus selle väitega ei nõustu ja leiab, et ütlused on antud. VTMS § 55 lg 1 p 3 alusel on ütluste andmine kiirmenetluse kohaldamise eelduseks ning ütluste puudumine kiirmenetluse otsuse tühistamise aluseks (Riigikohtu lahend 3-1-1-100-03, 3-1-1103-03 jt). Antud juhul on kaebuse esitaja andnud omakäelise ütluse. Väide, et kohtuvälise menetleja ametnik dikteeris ütluse sisu, ei tee seda olematuks. Samuti on täidetud teised VTMS § 55 lg 1 sätestatud kiirmenetluse kohaldamise tingimused – menetlusalusele isikule on selgitatud tema õigusi ja kohustusi ja ta on olnud kiirmenetluse kohaldamisega nõus. Seda on ta kinnitanud ka enda allkirjaga. On piisavalt mõistlik alus eeldada, et täiskasvanud inimene on teadlik enda allkirja tähendusest ega toimi allkirja andes kergemeelselt (Riigikohtu lahend nr 31-1-6-07). Kohus menetlusnormi rikkumist ei näe. Mis puudutab menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamisse, siis tegemist on seadusandja poolt menetlejale antud õiguse, mitte aga kohustusega. Menetlejal on reeglina süüteo asjaolude 2 ilmnemisel menetlemise kohustus (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-81-06). Kuna menetlusalusel isikul ei ole õigust väärteomenetluse lõpetamisele otstarbekuse kaalutlusel ning menetlejale ei saa ette heita seda, et ta on menetlenud süüteoasja lõpuni (3-1-1-146-03). Kohtuvälise menetleja ametniku väidetav ebaviisakas käitumine on distsiplinaarmenetluse küsimus, kuid mitte kaebuse esitaja vastutust välistav asjaolu. Kohus menetlusnormide rikkumist ei tuvastanud. Järgnevalt analüüsib kohus materiaalõiguslikke aspekte. Vastavalt karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt ÜTS § 547 lg 1 „Sõiduõigust tõendava dokumendita sõidu eest bussis, trammis, trollibussis või reisirongis – karistatakse rahatrahviga kuni 10 trahviühikut.“ Tallinna Linnavolikogu
4. novembri 2010 määruse nr 52 „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“ § 10 lg 2 sätestab, et sõitja on kohustatud esitama kontrollõigusega ametiisikule sõidupileti või muu sõiduõigust tõendava dokumendi kontrollija esimesel nõudmisel. Määruse § 8 lg 1 järgi sõitja on kohustatud omama ja kaasas kandma ühissõiduki kasutamiseks sõidupiletit või muud käesolevast määrusest tulenevat sõiduõigust tõendavat dokumenti. Vastavalt määruse § 8 lg 6 sõitja on kohustatud talongi, paberkandjal tunni- või päevakaardi kohe pärast esimest sisenemist ühissõidukisse või juhi käest ostmist kompostris korrektselt märgistama või elektroonilise tunnipileti vahetult ühistransporti sisenemisel aktiveerima mobiiltelefoniga. Kaebuse esitaja ütluste kohaselt sisenes ta trolli ning trolli sisenemisel tal elektrooniline pilet aktiveeritud ei olnud. Pileti aktiveerimist alustas ta trollis seistes. Aktiveerimiseks oli vaja telefonis vajutada tärn. Kaebuse esitaja vajutas tärni, kuid ei olnud kindel kas see aktiveerus või mitte, sest ta ei näinud, kas vajutas õiget nuppu. Troll sõitis umbes minut või kaks enne kui trolli tulid kontrollid. Nende ütlustega on tuvastatud, et kaebuse esitajal puudus trolli sisenemisel sõiduõigust tõendav dokument. ID-piletite registri väljavõtte kohaselt lõppes kaebuse esitaja 30 päeva sooduskaart 13.10.2011 kell 23.
5. Kaebuse esitaja väitel aktiveerus pilet 18.10.2011 kell 14.
6. Seda kinnitab ka ID-piletite registri väljavõte. Kiirmenetluse otsusest nähtub, et sõidupiletite kontrollimine toimus kell 14.
7. Seega puudus sõidupiletite kontrollimise hetkel kaebuse esitajal sõiduõigust tõendav dokument. Kuivõrd kaebuse esitaja sõitis trolli minut või kaks, oli see piisav aeg pileti aktiveerimiseks. Kaebuse esitaja väitis ka ise, et tegelikult jõudis ta seda teha, kuid ei olnud kindel, kas vajutas õiget nuppu. Kaebuse esitaja ei aktiveerinud elektroonilise pileti vahetult pärast ühistransporti sisenemist ja sellega on täidetud süüteo objektiivne koosseis. Kohus leiab, et tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Kaebuse esitaja ütlustest kohtus nähtub, et kaebuse esitaja teadis, et tal puudub sõiduõigust tõendav dokument. Kaebuse esitaja aktiveeris pileti, kuid ei olnud kindel, et pilet aktiveerus. Seega teadis kaebuse esitaja süüteokoosseisule vastavat asjaolu (sõiduõiguse puudumist) ning möönis, et vaatamata toimingutele ei pruukinud tal sõiduõigust tekkida. Seega esinevad ka süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused. Kohus leiab, et puuduvad teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. 3 Vastuseks kaebuse väidetele märgib kohus, et elektroonilise pileti ostmisel ei oma tähtsust kas ühissõiduk oli rahvast täis või mitte, sest erinevalt paberpileti komposteerimisest puudub elektroonilise pileti korral vajadus liikuda ühissõidukis. Samuti ei ole tuvastatud takistust, mis takistanuks kaebuse esitajal pilet osta. Erinevalt paberpiletist on võimalik elektrooniline pilet aktiveerida juba ühissõiduki lähenemisel ja enne sisenemist. See ei ole küll kohustus, kuid võimaldab tagada oma õigusliku kohustuse (omada sõiduõigust vahetult pärast ühissõidukisse sisenemist) täitmist. Trolli liikuma hakkamine ei ole pileti ostmise takistus, sest ei ole eluliselt usutav, et 1-2 minuti jooksul liigub troll selliselt, et võimalik ei ole muud teha kui kinni hoida. Täiendavalt märgib kohus, et kirjalike tõendite järgi aktiveeriti pilet 5 minutit pärast kontrollimise hetke ehk väärteomenetluse ajal. Katkestusi elektroonilise piletisüsteemi töös ei esinenud. Seega viitavad dokumentaalsed tõendid hoopis sellele, et pilet aktiveeriti väärteomenetluse ajal pärast trollist lahkumist (pileti puudumisel paluti kaebuse esitaja trollist lahkuda). Pileti aktiveerimine Tallinnas toimub teatavasti koheselt sekundite jooksul, mis mahub määruse § 8 lg 6 kohasesse vahetu aktiveerimise kriteeriumisse. Asjaolu, et menetlus viidi lõpule (otsus koostati kell 14.50) ei tee õigusrikkumist olematuks. Kohus pidi tuvastama, kas kaebuse esitajal oli pilet kontrollimise hetkel, mitte väärteomenetluses lahendi tegemise hetkel. Kohus leiab, et kaebuse esitaja poolt toimepandud tegu on õigesti kvalifitseeritud ning karistus on mõistetud seaduslikult. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Meelis Eerik kohtunik 4