Obsah (8)

§ 424§ 65§ 74§ 68§ 16§ 56§ 57§ 69

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg, koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Tartu Maakohus 2. septembril 2016 Tartu koht

§ 424

järgi lühimenetluses abiprokurör Jüri Vissak B.Z elukoht: XXX; isikukood: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: vene keel, valdab eesti keelt; haridus: põhiharidus; töökoht: XXX varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati Tartu Maakohtu 11.08.2015. a otsusega

§ 424

järgi 1 aasta vangistusega, liitkaristus

§ 65lg 2 alusel kogumis Tartu Maakohtu 11.05.2015.

a otsusega 1 aasta 11 kuud 25 päeva vangistust, mis asendati 720 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 aastat; Tartu Maakohtu 11.05.2015. a otsusega

§ 424

järgi 1 aasta vangistusega tingimisi

§ 74

alusel 2-aastase katseajaga ja juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks 4 kuuks tõkend: ei ole kohaldatud kahtlustatavana kinni peetud 09.04-11.04.2016 Kaitsja advokaat Heiki Kuningas RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, kohus otsustas: Süüdi tunnistada B.Z

§ 424järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. 1 Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada süüdistatavale mõistetavat vangistust 1/3 võrra ja karistada B.Z 8 (kaheksa) kuu pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 09.04-11.04.2016, s.o 3 (kolm) päeva, B.Z-i poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 65

lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendada mõistetud 7 kuu 27 päeva pikkust vangistust Tartu Maakohtu 11.08.

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 8 kuu 10 päeva vangistuse võrra, ja mõista B.Z-ile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud ja 7 (seitse) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 1 kohaselt saata kohtuotsuse jõustumisel B.Z-ile teatis selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Määratud ajaks vanglasse mitteilmumisel kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le
2. Lugeda B.Z-i karistuse kandmise algusajaks tema vanglasse ilmumise kuupäev. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista B.Z-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot ja muud menetluskulud 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, B.Z on õigus menetluskulud summas 837 (kaheksasada kolmkümmend seitse) eurot tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui menetlusosalised apellatsiooniteadet ei esita, jõustub kohtuotsus 10.09.2016 ja menetluskulude tasumise lõpptähtaeg on 10.09.
3. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest: · SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) · SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) · NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) · DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). Menetluskulude tasumisel tuleb märkida viitenumber
4. Riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool, apellatsioonkaebuse. 2 välja arvatud prokuratuur, esitada Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtu kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis
5. septembril
6. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistus B.Z süüdistatakse

§ 424

järgi selles, et tema, juhtis 09.04.2016 kella 18.25 paiku Tartus, Teguri ja Tähe tänava ristmikul mootorsõidukit Volkswagen Sharan reg nr XXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli 0,93 mg/l kohta). II Kohtu seisukoht süüdistuse osas

§ 424

näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Politseiametnikust tunnistaja K.M. ütlused (tl 1) tõendavad, et tööl olles 09.04.2016 kella 18.25 ajal Tartu linnas Teguri ja Tähe tänava ristmikul, nägi ta, kuidas Teguri tänava suunas pööras Volkswagen Sharan registreerimisnumbriga XXX. Juht eiras vanemliikluspolitseinik V.D.i peatumismärguannet, sõitis temast paarkümmend meetrit mööda ja jäi alles siis seisma. Isikut kontrollima minnes said nad aru, et ta on alkoholijoobes. K.M. tõi indikaatorvahendi ja lasi juhil sellesse puhuda. Tulemuseks oli 1,25 mg/l kohta. Isiku tuvastamiseks pandi ta autosse tagaistmele istuma, kuid siis oli isik uksest välja ja pani parki jooksu. Nad pidasid ta kinni ja tuvastasid politseiandmebaasi järgi, et tegemist on B.Z-iga. Viimane puhus tõenduslikku alkomeetrisse, tulemuseks oli 0,91 mg/l kohta. B.Z peeti kahtlustatavana kinni 09.04.2016 kell 19.53 ja vabastati 11.04.2016 kell 16.30 (tl 11). 11.04.2016 kuulati B.Z kahtlustatavana üle (tl 14-15). Ta tunnistab, et alustas 09.04.2016 alkoholi tarvitamisega kella kolme paiku päeval koos sõbra XXX. Nad istusid Tartus Anne Maxima juures sõiduautos Volkswagen Sharan ja tarvitasid viina. Nad istusid seal umbes kolm tundi, kui tuli AS-st Bambona kõne, et hoone põleb ja sõber peab kiiresti sinna minema. B.Z otsustas ise sõita, kuna kedagi teist ei olnud rooli panna, sõber oli samas seisundis. Kui nad jõudsid Tähe ja Teguri tänavate nurgale, pidas politsei nad kinni. Temalt küsiti juhilube, mille peale ta ütles, et tal neid ei ole. Seejärel kutsuti ta politseiautosse ja mõõdeti alkomeetriga alkoholijoovet. Esimene näit oli 0,25, teine 0,

1. Pärast puhumist öeldi 3 talle, et on kriminaalne joove ja ta viidi arestimajja. Sõiduk teisaldati parklasse. Juhiload on tal ära võetud alkoholijoobes sõitmise eest
2. aasta mais. Mootorsõiduki juhtimist B.Z-i poolt tõendab 09.04.2016 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 6), mille järgi on B.Z 09.04.2016 kell 18.25 Tartu linnas Tähe ja Teguri tänavate ristmikul kõrvaldatud mootorsõiduki Volkswagen Sharan reg nr-ga XXX juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et tema veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta oli alkoholijoobes ning tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Seda, et B.Z oli mootorsõidukit juhtides alkoholijoobes, tõendab 09.04.2016 tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos väljatrükiga (tl 3-4). Vanemliikluspolitseinik K.S. mõõtis Tähe ja Teguri tänava ristmikul kella 18.41 ja 18.48 vahel B.Z alkoholijoovet tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 Tyo MKIII EST nr JLY3, seerianumbriga XXX, saades tulemuseks 1,00 mg/l kohta laiendmääramatusega 0,09 mg/l kohta, lõplikuks tulemuseks on 0,91 mg/l kohta. Väljatrükil on mõõtmise kohta samad andmed. Alkoholijoobe mõõtmiseks kasutati taadeldud mõõtevahendit. Mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTRC-15/00167 järgi on tõenduslik alkomeeter Dräger Alcotest 7110 Tyo MKIII EST nr ARBK-0035 taadeldud 06.11.2015 (tl 5). Kohus loeb süüdistatava B.Z-i ja tunnistaja K.M. ütlustega, samuti sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja selle väljatrükiga tõendatuks, et B.Z juhtis 09.04.2016 kella 18.25 ajal Tartu linnas Tähe ja Teguri tänavate ristmikul mootorsõidukit Volkswagen Sharan reg nr-ga XXX, seisundis, mil tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,91 mg/l kohta.

§ 424

on joobeseisundi kui tunnuse osas blanketne norm ning selle sisustamiseks tuleb pöörduda liiklusseaduse (edaspidi LS) poole. LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem B.Z juhtis mootorsõidukit seisundis, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,91 mg/l kohta, s.o alkoholijoobes. Seega on täidetud

§ 424objektiivne koosseis.

B.Z pani kuriteo toime otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

B.Z-i sõnul läks ta ise rooli, kuna kedagi teist ei olnud rooli panna ja väga kiire oli. Ta oli eelnevalt tarvitanud 3 tunni jooksul viina. Seega oli ta teadlik, et juhib mootorsõidukit alkoholijoobes olles. B.Z-i teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ole. III Kohtu seisukoht karistuse osas

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on võimalik karistuseks mõista rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.

§ 56lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 kohaselt 4 võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Karistusregistri andmetel on B.Z seitse kehtivat kriminaalkaristust ja üks kehtiv väärteokaristus (tl 22-29). Viimased neli kriminaalkaristust on kõik talle mõistetud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis. Tartu Maakohus karistas teda 17.01.2008. a otsusega 4 kuu vangistusega tingimisi 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga. Seejärel karistas Tartu Maakohus B.Z 17.02.2011. a otsusega

§ 424

järgi 6 kuu vangistusega, lliitkaristus on 8 kuud vangistust, lisakaristusena võeti ära juhtimisõigus üheks aastaks. 01.04.

1. a määrusega vabastati B.Z karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Tartu Maakohus karistas teda taas 11.05.
2. a otsusega

§ 424järgi 1 aasta vangistusega tingimisi 2 aasta pikkuse katseajaga.

Samu võeti B.Z-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks ja 4 kuuks. Katseajal pani B.Z toime uue kuriteo. Tartu Maakohus karistas teda 11.08.2015. a otsusega

§ 424

järgi 1 aasta vangistusega ja mõistis

§ 65

lg 2 alusel liitkaristuseks kogumis varasema otsusega 1 aasta 11 kuud 25 päeva vangistust. Vangistus asendati 720 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 2 aastat (tl 30-33). Üldkasuliku töö näol on tegemist viimase võimalusega vältida reaalse vangistuse kohaldamist. Kohus leiab, et kuna B.Z pani uue samalaadse kuriteo toime ajal, mil ta tegi eelmise kohtuotsuse alusel üldkasulikku tööd, on tema suhtes võimalik kohaldada ainult vangistust. Olukorras, kus ükski karistus, ka reaalne vangistus ei ole mõjutanud süüdistatavat oma käitumist muutma, ei ole kergemaliigilisema, s.o rahalise karistuse mõistmine enam põhjendatud. Kohus leiab, et vaatamata B.Z-i poolt varasematelt samaliigiliste kuritegude toimepanemisele, on käesoleva kuriteo eest põhjendatud

§ 424

järgi mõista talle sanktsiooni keskmisest määrast väiksem karistus.

§-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid B.Z-i puhul ei ole. Kergendava asjaoluna arvestab kohus

§ 57lg 1 p 3 alusel B.Z-i kahetsust.

Samuti võtab kohus positiivse asjaoluna arvesse seda, et B.Z tegi eelmise otsusega mõistetud üldkasuliku töö tunde korralikult. Seega on põhjendatud mõista talle karistus 1/3 sanktsiooni ülemmäärast, s.o 1 aasta vangistust. Kriminaalasja arutamine toimus lühimenetluses, mistõttu tuleb mõistetud 1 aasta pikkusest vangistusest KrMS § 238 lg 2 alusel maha arvata 1/3, ärakandmisele kuulub 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeb kohus mõistetud karistusest kantuks B.Z-i poolt kahtlustatavana kinnipidamise aja 09.04. – 11.04.2016, s.o 3 päeva. Seega jääb B.Z-i poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud 27 päeva vangistust.

§ 69

lg 7 näeb ette, et juhul kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse tegemata üldkasuliku töö tunnid vangistusega ja mõistetakse liitkaristus

§ 65lg 2 alusel.

See tähendab, et kohtul puudub materiaalõiguslik alus kaaluda süüdistatava tingimuslikku karistuse kandmisest vabastamist või vangistuse taaskordset asendamist üldkasuliku tööga. Tegemata üldkasuliku töö tunnid tuleb ümber arvestada vangistuseks ja kandmata karistuse osa tuleb täies ulatuses liita uue otsusega mõistetavale vangistusele. Kuna B.Z pani kuriteod toime ajal, mil ta tegi üldkasulikku tööd, tuleb

§ 65

lg 2 ja § 69 lg 7 alusel liita mõistetavale 7 kuu 27 päeva pikkusele vangistusele Tartu Maakohtu 11.08.2015. a otsusega mõistetud ärakandmata karistus. B.Z on 5 viimati mõistetud karistusest tegemata 250 tundi üldkasulikku tööd (tl 82), millele vastab

§ 69lg 1 alusel 8 kuud 10 päeva vangistust.

Seega kujuneb B.Z-i liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 4 kuud 7 päeva vangistust. V Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. B.Z-i menetluskuludeks on määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 96 eurot (tl 16-18, 40-41, 47) ja määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 96 eurot (tl 87-88), kokku 192 eurot. Sellele lisandub sundraha, milleks teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2016 430 eurot). Kokku on menetluskulude summa seega 837 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitab süüdimõistetu ositi. B.Z puudub kindel töökoht. Tema sissetulekuks on juhutöödest (ehitustööd) saadav tasu, muud sissetulekud puuduvad. Kuna kohus mõistis B.Z-ile reaalse vangistuse, on tal karistuse kandmise ajal sissetulekute saamine veelgi raskendatud. Arvestades menetluskulude suurust, käib kohtu hinnangul nende korraga tasumine B.Z-ile ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb anda talle võimalus tasuda need ühe aasta jooksul osade kaupa. Ingeri Tamm kohtunik 6