24.04.2012.a esitas O.T (edaspidi kaebaja) kohtule kaebuse kohtuvälise menetleja 09.04.2012.a otsuse peale väärteoasjas nr 930012000635. Kaebuse kohaselt vaidleb kaebaja vastu, et menetlusalusel isikul puuduvad kergendavad asjaolud ninng leiab, et kohtuväline menetleja jättis väärteoprotokolli lisamata kaebaja süü ülestunnistamise ja uurimisele kaasaaitamise, mis oluliselt muudaks väärteoasja otsust nr 930012000635/2 ning sellest tulenevalt ka määratud karistust. Kaebaja leiab, et väärteoprotokolli koostamise aluseks on VTMS § 69 lg 2, kus väärteoprotokolli põhiosas märgitakse punkti 1 järgi väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht ning sama lõike punkti 3 järgi lisatakse väärteoprotokolli menetluse isiku ütlused või viide, et menetlusaluse isiku ütlused on protokollitud eraldi ja sama lõike punkti 4 järgi tunnistajate ütlused või viited. Kohtuväline menetleja on väärteoprotokollist välja jätnud kaebaja vastuse ja tegevuse, milleks oli kaebaja poolt vastus menetleja küsimusele, “kas Teil on veel deklareerimata sigarette?” ning tegevuse “kaebaja näitas sigarettide asetsemise koha” ning öeldu, et “tõin Venemaalt sigarette endale ja sõpradele”, mille kaebaja ka lisas väärteoprotokolli. Kaebaja leiab, et kohtuväline menetleja jättis väärteoprotokolli lisamata kaebaja õiguspärase käitumise ja õigusrikkumise lõpetamisega seotud tegevuse ning ei arvestanud väärteoprotokolli tehes, kaebaja poolt vabatahtlikult osutatud abile ja puhtsüdamlikule ülestunnistamisele ning oleks pidanud arvestama
lg 1 p 3, kus karistuse kergendavaks asjaoluks on süü ülestunnistamine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Samas näeb paragrahvi 2 ette, et karistuse kohaldamisel võib arvestada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata asjaolusid, milleks on menetlusaluse hetke olukord (noorus), reaalsed sissetulekud, kas menetlusalune töötab on töötu või õpib, perekonna hetkeolukorda ja ühiskonnale tekitatud kahju ning karistusega tekkivad rahalised raskused ja hingelised läbielamised. Kaebaja leiab, et kohtuväline menetleja ei kaalutlenud piisavalt 2 kaebajale olulisi asjaolusid ega arvestanud väärteootsust tehes talle mitte olulisi kuid R A päevases õppevormis õppivale õpilasele tähtsana olevaid asjaolusid, nagu see, et tal puudub sissetulek, ta saab stipendiumi 15 eurot kuus, ta elab xxx, kus xxx on xxx ning seda eriti noorte seas ning et xxx perekonna sissetulekud on Eesti üks väiksemaid. Samas ei ole kaebaja narkosõltlane ja tal puuduvad tahtlikud kriminaal kuriteod ning ta on eeskujulik õpilane, kes aitab vabatahtlikult (kaitseliitlase abina) kodukoha abivajajaid nende igapäeva tegemistes. Kaebuse esitaja palub muuta ära Maksu-ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse tollikorralduse osakonna piirikontrollitalituse peainspektor Argo Abermann´i väärteoasjas nr 930012000635/2 tehtud otsuse ja määrata kaebajale karistuseks 50 eurot. 09.05.2012.a edastas Maksu- ja Tolliamet Viru Maakohtu Narva kohtumajale väärteotoimiku nr 930012000635 O.T väärteoasjas. 21.05.2012.a edastas Maksu-ja Tolliameti juriidiline osakonda väärteomenetluse talituse juhataja Tiiu Mõttus vastuse kaebusele väärteoasjas nr 930012000635. Kirjalikus seisukohas taotleb kohtuväline menetleja jätta 09.04.2012.a O.T-le tehtud üldmenetluse otsuse nr 930012000635/2 muutmata. Veoki läbivaatuse aktis number 12-12.1-5/12/441, kontrolli käiku kirjeldavas osas on kirjas, et 11.03.2012.a saabus Venemaalt Eesti Vabariiki sõiduauto Lexus reg.nr. xxx, mida juhtis O.T. Suuliselt deklareeris O.T 40 sigaretti. Läbivaatuse akti järgi olid deklareerimata sigaretid peidetud armatuurlaua sisse ja ülariiete alla, mis näitab, et isikul ei olnud eelnevalt soovi ilmuda süü ülestunnistamisele. Seega on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusalune isik ei ole ilmunud süü ülestunnistamisele. Kaebuse kohaselt on väärteoprotokollist välja jäetud küsimus „kas Teil on veel deklareerimata sigarette?“ ning tegevus „kaebaja näitas sigarettide asetsemise koha.“ Kaebaja poolt välja toodud kohtuvälise menetleja ametniku küsimusest nähtub, et mingi kogus deklareerimata sigarette oli juba leitud. Järelikult on süütegu sellest hetkest, kui leiti esimesed deklareerimata sigaretid, juba avastatud ning O.T ei saanud süüteo avastamisele kaasa aidata. Lisaks sellele peab
Antud juhul ei saa kohtuvälise menetleja ametniku poolt O.T-le esitatud küsimusele vastamist pidada kaebaja poolt aktiivseks tegevuseks. Järelikult puudub O.T käitumises
Kohtuväline menetleja märgib, et kaebaja poolt kergendavad asjaolusid arvestatakse
lg 1 järgsel karistuse määramisel.
lg 1 kohaselt on karistuse mõistmise aluseks süü ning karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kaebaja poolt väljatoodud asjaolusid on kohtuvälise menetleja poolt arvestatud karistuse määramisel eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks, mitte kergendava asjaoluna
Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on O.T pannud väärteo toime kavatsetult, mis osutab vajadusele mõjutada isikut eripreventiivsel eesmärgil nii, et see oleks piisavalt mõjus. Lisaks sellele on tegu toime pandud omakasu eesmärgil, mis on raskendavaks asjaoluks
O.T deklareeris tolliametnikule lubatud koguse sigarette (40 tükki), olles ise eelnevalt peitnud ülejäänud aktsiisivaba kogust ületavad tubakatooted auto armatuurlaua sisse ja ülariiete alla. Sellega on tõendatud, et O.T oli eesmärk hoiduda kõrvale impordimaksude maksmise kohustusest ning seeläbi saada varalist kasu. Seega oli O.T teo motiiviks omakasu. Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud O.T tegevuses
Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebaja väitega, et tema tegevus kvalifitseerub Kar § 42 lg 1 sätestatud loobumisena lõpetatud süüteokatsest. Süüteokatsest loobumise peamine eeldus on loobumise vabatahtlikkus.
lg 3 järgi on loobumine vabatahtlik siis, kui isiku ettekujutuse järgi teost on teo lõpuleviimine veel võimalik ja isik loobub teost tema tahtest sõltumatute asjaolude sunnita. Eelnimetatud kaks tingimust peavad vabatahtlikkuse olemasoluks esinema koos (kumulatiivselt). Asjaolude kohaselt on tuvastatud, et sõiduk oli koos juhiga suunatud läbivalgustusele ja edasisele läbivaatusele. Sellest hetkest alates ei ole teo lõpuleviimine enam võimalik. Samuti ei ole täidetud teine süüteokatsest loobumise 3 vabatahtlikkuse eeldus, milleks on üksnes isiku tahtest tingitud süüteokatse katkestamine. Kaebaja näitas sigarettide asetsemise koha alles siis, kui sõiduk oli suunatud läbivalgustusele ja täiendavale läbivaatusele ning mingi osa deklareerimata sigarettidest oli juba leitud. Sellistel asjaoludel ei ole võimalik, et isik loobus üksnes enda tahtest lähtuvalt ning tema tahtest sõltumatute asjaolude sunnita. Seega lähtuvalt eeltoodust on kohtuväline menetleja veendunud, et O.T pole vabatahtlikult loobunud süüteokatsest ühelgi
O.T teos puuduvad süüd välistavad asjaolud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kuna väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud tubakatoodete näol on tegemist aktsiisikaubaga, mistõttu taoliste rikkumiste toimepanemine ohustab riigi maksulaekumisi, peab karistus olema õiguskorra kaitsmise huvide kaitseks piisavalt tõhus. Kohtuväline menetleja juhib tähelepanu ka sigarettide kogusele, mida O.T soovis ebaseaduslikult Eestisse toimetada, mis ületab aktsiisivabalt ning seega ilma tollile deklareerimata ühendusevälisest riigist Eestisse toimetada lubatud sigarettide koguse 40-kordselt (1600 : 40 = 40). Lisaks sellele toimetas O.T Eestisse 200 sigarillot, mis ületab lubatud koguse kahekordselt. Seega juhul, kui O.T poolt peidetud tubakatooteid ei oleks tolliametnike poolt kinni peetud, oleks nende eest jäänud maksmata ka impordimaksud. Maksu- ja Tolliameti seadusjärgne roll ühiskonnas on tõhus ja täpne maksude haldamine, ettevõtluse hõlbustamine ning ühiskonna ja majanduse kaitsmine. Ühiskonna kaitse seisukohalt on oluline inimese tervise kaitsmine. Salakaubana Eestisse sisseveetud tubakatoodete käitlemise üle pole mingisugust kontrolli, seega pole tagatud näiteks muuhulgas ka alaealistele müügi keeld ja teised tubakatoodete käitlemise nõuded. Kohtuväline menetleja märgib, et otsuse nr 930012000635/2 järgi on O.T-le määratud rahatrahv 55 trahviühiku ulatuses, mis on vähem kui viiendik TS § 73 lg 1 sätestatud väärteo eest kohaldatava rahatrahvi maksimummäärast, milleks on 300 trahviühikut. Seega lähtuvalt eeltoodust on kohtuväline menetleja veendunud, et 09.04.2012 otsuses nr 930012000635/2 O.T-le kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv 55 trahviühikut on õigustatud ning seaduslik. Kohtuvälise menetleja arvates ei piisa O.T mõjutamiseks vähemast. 24.05.2012.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtumäärusega võeti O.T kaebus menetlusse ja määrati avaliku kohtuistungi Viru Maakohtu Narva kohtumaja ruumides 06.06.2012.a kell 13.
lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kavatsetuse puhul soovib isik oma teo tagajärge. Kavatsetus on alati seotud teo põhitagajärgedega, mis on isiku teo eesmärk ning liikumapanev jõud. TS § 73 lg 1 sätestatud teo tagajärg on maksude mittelaekumine EL ja Eesti Vabariigi eelarvesse. Käesolevas väärteomenetluses pole tuvastatud, et O.T ´i teo eesmärk oli maksude mittelaekumine eelarvesse. Kohus leiab, et O.T teadis, et tema teoga maksud jäävad eelarvesse laekumata, kuid suhtus sellesse ükskõikselt ning seega pani väärteo toime otsese tahtlusega. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et O.T´i tegevuses on omakasu motiiv, kuna ostes Venemaalt odavamaid tubakatooteid ning toimetades neid Eestisse, süüdlane säästab rahalisi vahendeid ning saab sellest varalise kasu. Kohtu hinnangul esineb O.T´i tegevuses
Menetlusalune isik märkis kaebuses, et kohtuväline menetleja ei arvestanud kergendavaid asjaolusid, need on kaebaja arvamusel süü ülestunnistamine ja uurimisele kaasaitamine. Kohus leiab, et kaebuses viidatud asjaolud, O.T ´i ütlused ja tema käitumine tollipunktis (peale auto täiendavale kontrollile saatmist väljastas O.T ise peidetud tubakatooteid, tunnistas kohapeal süüteo toimepanemist) on kaebuses ekslikult nimetatud süü ülestunnistamise ja uurimisele kaasaitamisena. Antud asjaolud annavad alust teha järelduse, et O.T tunnistab ennast süüdi ja kahetseb toimepandut. O.T´i toimepandud kauba ebaseaduslik toimetamine jäi katse staadiumisse. Tollipiir on ületatud ja süütegu lõpule viidud siis, kui on läbinud kontrollpunkti, sh tollikontrolli. O.T ei läbinud tollikontrolli, sest tollipunktis suunati tema sõiduauto täiendavale 6 läbivaatusele, mille käigus avastati varjatud ja deklareerimata jäetud tubakatooted. Seega on O.T oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritavate tegude objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohtu hinnangul ei esine O.T ´il
§-s 40 sätestatud süüd välistavat asjaolu, kuna ei andnud O.T salakaupa välja vabatahtlikult. Vabatahtlik süüteokatsest loobumine on siis, kui isiku ettekujutuse (teoplaani) järgi teost on teo lõpuleviimine veel võimalik ja isik loobub tema tahtest sõltumatute asjaolude sunnita. Tollikontrolli alguses deklareeris O.T tubakatooteid lubatud koguses, kuid Maksu- ja Tolliameti ametnikud saatsid sunniviisiliselt auto täiendavale kontrollile. O.T sai aru, et täiendava kontrolli käigus avastatakse peidetud tubakatooted ning süütegu ei ole enam võimalik lõpule viia, väljastas peidetud sigaretid ja sigarillod. Kohus on seisukohal, et O.T pani talle inkrimineeritava väärteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt
on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Väärteoasjas on tekkinud vaidlus määratud rahatrahvi suuruse üle ja kohtul tuleb hinnata, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (VTMS § 133 p.7). Puutuvalt karistuse kohaldamisse on kohtuväline menetleja arvestanud karistust raskendavat asjaolu – omakasu motiiv, kergendavate asjaolude puudumist, tahtluse liiki- kavatsetust ning peidetud ja deklareerimata jäetud tubakatoodete kogust. Samuti kohtuväline menetleja otsuse tegemisel võttis arvesse
lg 1 sätestatut, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitse huvisid. TS §-s 73 sätestatud rikkumise eest on ettenähtud karistuseks rahatrahv kuni 300 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on määranud O.T ’ile karistuseks rahatrahv 55 trahviühiku ulatuses, so 220 eurot. Vaatamata sellele, et kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi suurus on maksimaalsest määrast ühe viiendiku ulatuses, kohus on seisukohal, et O.T ’ile karistuseks määratud rahatrahvi suurust tuleb vähendada. Kohtuliku arutamise käigus on kohus tuvastanud asjaolud, millised ei võtnud kohtuväline menetleja arvesse otsuse tegemisel. Kohus leidis, et O.T ’i tegevuses on karistust kergendav asjaolu
mõttes - süü omaks võtmine ja kahetsus, süüdlane pani teo toime otsese tahtlusega aga mitte kavatsetult, samuti O.T’i tegu jäi katse staadiumisse, teo tagajärg ei saabunud ning ebaseadusliku toimetamise objektid on konfiskeeritud. Võttes arvesse ülaltoodud asjaolusid, leiab kohus, et O.T-le tuleb määrata karistuseks rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses, so 80 eurot. Lähtudes ülalmainitust kohus leiab, et O.T´i kaebus 09.04.2012.a Maksu-ja Tolliameti Ida maksu-ja tollikeskuse tollikorralduse osakonna piirikontrolltalituse peainspektor Argo Abermani 09.04.2012.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 930012000635l tuleb rahuldada osaliselt. Kohus teeb määruse eeltoodule tuginedes ja juhindudes VTMS § 79 lg 3 p 2. Larissa Prokopenko Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.