Obsah (7)

§ 2231§ 209§ 199§ 202§ 481§ 217§ 221

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 06.12.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-22-13844 Kohtuasi X (X) avaldus t

) § 2231 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 eeldused. Sissenõudja nõue polnud avalduse esitamise hetkeks aegunud. Täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest ei olnud möödunud 10 aastat. 01.10.2022 möödus nõude esmakordsest täitmiseks esitamisest 6 aastat. Avaldus oli tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt perspektiivitu. Määruskaebus

1. Võlgnik palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue lahendi, millega tema avaldus rahuldada. Kaebuse kohaselt kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust, lähtudes nõude aegumise üle otsustamisel TsÜS § 157 lg-s 1 nimetatud 10-aastasest tähtajast. Kohus oleks pidanud aegumise hindamise aluseks võtma karistusseadustiku (KarS) § 82 lg 4, mille kohaselt täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub 4 aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Kuna esmakordsest nõude täitmisele esitamisest oli avalduse kohtule esitamisel möödunud 6 aastat, siis oli 4-aastane tähtaeg möödunud ja aegumise kohaldamine põhjendatud. Menetluse edasine käik
2. Maakohutus vabastas avaldaja määruskaebuse esitamisel riigilõivu 70 eurot tasumisest, võttis määruskaebuse menetlusse ning võttis asja materjalide juurde tõendina täitemenetluse registrist väljatrüki täiteasja nr 022/2016/5453 kohta. Väljatrüki kohaselt oli täitedokumendiks politsei 22.06.2016 üldmenetluse otsus nr 2317,16,002588/7 rahatrahvi kohta. Nõue ja täitemenetluse kulud olid tasumata.
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata, kuid muutis osaliselt 21.09.2022 määruse põhjendusi.

§-s 202 sätestab, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse väärteo asjas tehtud kohtuotsuse alusel või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Antud asjas ei saanud kohus ise aegumist kohaldada, kuna väärteoasjast tuleneva täitemenetluse lõpetamiseks oli kehtestatud kohtuvälise menetluse kord. Aegumise kohaldamine ei kuulunud maakohtu pädevusse. Avaldaja oleks pidanud aegumise kohaldamiseks ja täitemenetluse lõpetamiseks pöörduma kohtutäituri poole.

1. Maakohus edastas kaebuse läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule TsMS § 663 lg 5 alusel. Ringkonnakohtu seisukoht 2
2. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse resolutsiooni muutmata, kuid muudab selle põhjendusi (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21). Määruskaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu lõppjäreldust, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Määruskaebus jääb rahuldamata ja avaldaja kannab sellega seonduvad menetluskulud. Kuivõrd maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest 21.09.2022 määrusega ja avaldaja vaidlustas seda, siis lähtub ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel 21.09.2022 määruse põhjendustest. Maakohus kohaldas praegusel juhul ekslikult

§ 2231ja Ts

ÜS § 157 lg-t 1.

§ 2231

lg-st 1 tulenevat õiguskaitsevahendit on võimalik täitemenetluse lõpetamiseks kasutada alates

1. aasta aprillist. Täitemenetluse seadustiku muutmise eelnõus on mh selgitatud, et 05.04.2011 jõustus TsÜS § 157 lg 1 muudatus, mis nägi ette, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude ning muude täitedokumentidest tulenevate nõuete aegumistähtaeg on 10 aastat senise 30 aasta asemel.
2. aasta aprillis aegus seega suur osa enne nimetatud kuupäeva jõustunud täitedokumentidest tulenevaid eraõiguslikke nõudeid. Kuna oodati arvestatavat hulka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude hagiavaldusi, siis seati täitemenetluse seadustiku muutmise eesmärgiks täitemenetluse lõpetamise lihtsustamine tsiviilnõudes (Täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, XIV riigikogu 291 SE, seletuskiri, lk 1). Sel põhjusel on

§ 2231

lõikest 1 tulenev õiguskaitsevahend ette nähtud seega üksnes tsiviilnõuetele kohaldamiseks. Seega analüüsis maakohus ebaõigesti ka TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaja möödumist. Vaidlusaluses täiteasjas on täitedokumendiks politsei üldmenetluse otsus rahatrahvi kohta.

§ 209

sätestab, et kohtuotsuse või -määrusega või kohtuvälise menetleja otsuse või määrusega kohaldatud väärteomenetluse kulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse

§ 199

lg-tes 2–4, § 200 lg-s 1 ning § 202 ja § 203 sätestatut.

§ 202

lg 1 näeb ette, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse väärteo asjas tehtud kohtuotsuse alusel või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 lg 4 sätestab, et täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. Eeltoodust nähtub, et seadusandja on andnud

§ 202

lg-s 1 kohtutäiturile pädevuse otsustada täitemenetluse lõpetamise üle väärteoasjades. Kui kohtutäitur ei ole ise aegumise tõttu menetlust lõpetanud, siis on avaldajal õigus esitada kohtutäiturile avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu (

§ 481lg 1 p 1).

Kohus selgitab täiendavalt, et juhul kui avaldaja ei nõustu kohtutäituri otsustusega, siis on tal õigus seda vaidlustada (

§ 217ja § 218).

Lisaks on avaldajal õigus kasutada ka muid seaduses ettenähtud abinõusid täitemenetluse lõpetamiseks (

§ 221

). Olukorras, kus maakohus pole pädev asja lahendama, tuleb võlgniku avalduse menetlusse võtmise keeldumise aluseks lugeda TsMS § 371 lg 1 p

2. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Nähtuvalt asja materjalidest puuduvad sissenõudjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.
3. Maakohus andis avaldajale menetlusabi, millega vabastas avaldaja määruskaebuselt riigilõivu tasumisest 70 eurot. TsMS § 190 lg 2 sätestab, et menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. TsMS § 190 lg 4 esimese lause ja § 179 lg 1 alusel tuleb riigilõiv 70 eurot mõista avaldajalt välja riigituludesse. Viidatud summalt tuleb tasuda viivist (TsMS § 179 lg 9). Kohus lisab makseinfo 3 käesoleva määruse juurde ja edastab määruse Rahandusministeeriumile (TsMS § 179 lg 21 ja lg 4). Kohus määrab lahendi täitmise tähtaja vastavalt TsMS § 179 lg-le 5, milleks on 15 päeva alates käesoleva määruse jõustumisest. Kohus selgitab avaldajale, et valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 6). (allkirjastatud digitaalselt) 4