← Eesti

1-21-8509/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

  1. jaanuar 2023 Kriminaalasja number 1-21-8509 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
  2. detsembri
  3. a määrus Hannes Rebasele

(37902112725)Tartu Maakohtu
  1. jaanuari
  2. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramine Määruskaebuse esitaja Hannes Rebane Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Hannes Rebase määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord: määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  3. Hannes Rebane tunnistati süüdi Tartu Maakohtu
  4. jaanuari
  5. a otsusega KarS § 121 lg 2 p-de 1, 3 järgi. Teda karistati 1-aastase vangistusega, mida KarS § 74 lg-te 1, 2 ja 3 alusel ei pööratud täitmisele, kui H. Rebane ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustati H. Rebase nõusolekul pöörduma käitumiskontrolli ajal psühholoogi ja psühhiaatri juurde ravivajaduse väljaselgitamiseks ja selle olemasolu korral alluma ravile. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustati H. Rebast käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel (eesmärgiga ära hoida samalaadsete süütegude toimepanemist). H. Rebase kriminaalhooldus algas
  6. veebruaril
  7. a ja lõppeb
  8. juulil
  9. juulil
  10. a esitas kriminaalhooldusametnik H. Rebase kohta esimese erakorralise ettekande seoses kohustuste: osaleda sotsiaalprogrammis ja alluda ravivajaduse ilmnemisel ravile rikkumisega. H. Rebane ilmus kriminaalhooldusametniku vastuvõtule alkoholi tarvitamise tunnustega.
  11. mail 2022 tuli ta küll registreerimisele, ent vastuvõtule ja „Viha juhtimise“ programmi tuli alkoholijoobe tunnustega ning tema programmis osalemine katkestati.
  12. märtsil 2022 pöördus H. Rebane psühhiaatri vastuvõtule, ent ei jätkanud raviga ega läinud enam vastuvõtule. Ka
  13. juunil
  14. a ilmus ta kriminaalhooldaja vastuvõtule visuaalselt tuntavate ja nähtavate alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustega. Kriminaalhooldaja tegi ettepaneku määrata H. Rebasele täiendav kohustus: mitte tarvitada alkoholi ning kohus selle ka rahuldas ja määras
  15. augusti
  16. a määrusega H. Rebasele taotletud kohustuse.
  17. Teise erakorralise ettekande esitas kriminaalhooldusametnik
  18. oktoobril 2022 ning tegi ettepaneku pöörata H. Rebasele mõistetud karistus täitmisele. H. Rebane oli rikkunud kahel korral alkoholi tarvitamise keeldu:
  19. septembril tuvastati tal alkoholijoove 1,52 mg/l kohta ja
  20. oktoobril
  21. a 1,42 mg/l kohta. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on H. Rebase suhtumine kriminaalhooldusesse ja määratud kohustustesse ükskõikne ja hoolimatu.
  22. Tartu Maakohtu
  23. detsembri
  24. a määrusega erakorraline ettekanne rahuldati. H. Rebasele Tartu Maakohtu
  25. jaanuari
  26. a otsusega mõistetud 1-aastane vanglakaristus pöörati täitmisele.
  27. Kohus märkis, et H. Rebase kriminaalhooldus on kulgenud problemaatiliselt – esitatud on 2 erakorralist ettekannet, mis on seotud sotsiaalprogrammis osalemise, ravivajaduse ilmnemisel ravile allumise kohustuse ja alkoholi tarvitamise keelu rikkumistega. H. Rebase õigusvastast käitumist on suuresti mõjutanud alkoholi tarvitamine. Süüdlasele määratud kohustused, mis oleksid teda selle probleemiga toimetulekul aidanud, jättis ta täitmata. Seega pole H. Rebane talle antud mitut võimalust jätkata karistuse kandmist vabaduses väärtustanud. Tema suhtumine kriminaalhooldusesse ja määratud kohustustesse on olnud ükskõikne ja hoolimatu. Ta pole võimeline alkoholist hoiduma. See aga on üheks kuritegude toimepanemise mõjuteguriks. Ka mõne täiendava kohustuse määramine ei osutuks tulemuslikuks, pigem on abiks range järelevalve ja alkoholi tarvitamise piiramine vangistuses. MÄÄRUSKAEBUS
  28. H. Rebane palub tühistada maakohtu määruse. Ta on asunud kriminaalhoolduse nõudeid täitma ning tal on Tartus töökoht. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  29. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et H. Rebase määruskaebusel puuduks ringkonnakohtus edulootus. H. Rebane pole vaidlustanud rikkumiste toimepanemist. Maakohus on H. Rebase karistuse täitmisele pööramist kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt põhjendades ka seda, miks ei ole täiendavate kohustuste panemine mõttekas. Maakohus ei ole lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest ega jätnud tähelepanuta olulisi asjaolusid. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse eelmenetluses läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.