Obsah (10)

§ 428§ 661§ 168§ 438§ 162§ 657§ 651§ 456§ 434§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 11. august 2022. a, Tallinn Kohtuasja number 2-22-3965 Kohtuas

) § 430 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga ning lõpetada tsiviilasjas menetlus kooskõlas

§ 428lg 1 p-s 4 sätestatuga.

Pooled kinnitasid, et on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest ning kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita.

§ 661

lg-le 4 tuginedes lühendasid pooled määruskaebuse esitamise õigust ühele päevale. Menetlusosalised märkisid, et kompromiss ei käsitle poolte menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist, mistõttu palusid menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas teha kohtul sisuline lahend. 3. Maakohus selgitas 14. juuni 2022. a kirjas menetlusosalistele, et

§ 168

lg 3 näeb ette, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuigi kohtulikus kompromissis ei pea pooled kokku leppima menetluskulude jaotuses, saab kohus otsustada kulude jätmise poolte endi kanda omal algatusel (

§ 438lg 2, § 173 lg 2).

Eelnevast tulenevalt andis maakohus menetlusosalistele tähtaja menetluskulude jaotuse osas seisukoha, menetluskulude nimekirjade ja vastaspoole menetluskuludele seisukoha esitamiseks.

1. Vastuseks kohtunõudele märkis kostja, et tal ei ole hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.
2. Hageja leidis, et menetluskulud tuleb jätta

§ 162

lg 1 alusel kostja kanda, sest kohtuvaidluse põhjustas kostja, kuna keeldus kohtuväliselt kompromissläbirääkimiste alustamisest. Pooled sõlmisid kompromissi summas, mida hageja pakkus kostjale.

§ 168

lg 3 alusel ei saa jätta menetluskulusid poolte endi kanda, kuna pooled on kokku leppinud, et menetluskulude jaotuse jätavad pooled kohtu otsustada. Hageja õigusabikulud kokku on 8353.79 eurot. 6. Kostja vaidles hageja menetluskulude jaotusele vastu ning leidis, et menetluskulud peaksid

§ 168lg 3 alusel jääma poolte endi kanda.

Kokkulepe selle kohta, et menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise jätavad pooled kohtu otsustada, ei ole kompromissi sisu, vaid menetluslik taotlus kohtule. Seega on alusetu hageja seisukoht, et pooled on kokku leppinud menetluskulude jaotuses ehk pooled on kokku leppinud selles, et menetluskulud ei jää poolte endi kanda.

§ 162lg 1 ei kohaldu, sest otsust ei ole kostja kahjuks tehtud.

Kostja nõustus maakohtu ettepanekuga alustada kompromissläbirääkimisi ega venitanud menetlust. Hageja esitas nõude uuesti pärast tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni poolt hinnangu andmist, kes leidis, et raviviga tehtud ei ole, vaid tegemist oli tüsistusega, mistõttu kostja ei ole venitanud tahtlikult lahenduseni jõudmist. Kostja leidis, et hageja ajakulu kohtuasjaga tegelemiseks 49 tunni ja 11 minuti ulatuses on ülepaisutatud. Maakohtu määrus

1. Harju Maakohus kinnitas
2. juunil
3. a hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromissi, lõpetas tsiviilasja menetluse seoses kompromisslepingu sõlmimisega ning jättis menetluskulud poolte endi kanda ja taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks läbi vaatamata. 2
4. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et menetluskulud tuleb kindlaks määrata

§ 162

lg 1 alusel, sest pooled on sõlminud kompromissi ning seaduseandja on menetluskulude jaotamise kompromissi puhul ette näinud

§ 168alusel.

Kui pooled ei suutnud menetluskulude jaotuses kokku leppida, saab kohus määrata selle kindlaks seaduses sätestatud viisil, mistõttu jättis maakohus

§ 168lg 3 alusel menetluskulud poolte endi kanda.

Määruskaebus

1. Hageja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse resolutsiooni punktid 3 ja 4 ning teha uus määrus, millega rahuldada määruskaebuse esitaja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ning kohustada vastustajat hüvitama määruskaebuse esitaja menetluskulud kokku summas 8353.79 eurot.
2. Olukorras, kus pooled on menetluskulude küsimust enda kompromisslepingus käsitlenud, pole tegemist olukorraga, kus menetluskulude jaotuse osas igasugused kokkulepped puuduvad, mis annaks kohtule võimaluse jätta menetluskulud

§ 168lg 3 alusel poolte endi kanda.

Kompromisslepingu p-st 2 nähtub, et pooled pole menetluskulude jaotuses kokkulepet saavutanud, mistõttu paluti kohtul kinnitada kompromiss üksnes põhinõude osas ja lahendada menetluskulude jaotus sisulise lahendiga. Maakohus ei ole menetluskulude jaotust analüüsinud. 11. Hageja on seisukohal, et kohaldada tuleb

§ 162

lg 1, kuna kostja vaidles hagile esmalt vastu, kuid alles pärast seda kui hageja tõendas ravivea olemasolu, nõustus kostja alustama hagejaga kompromissläbirääkimisi ning hüvitama tekkinud kahju. Pooled sõlmisid kompromissi summas, mida hagejale pakkus kostja ise. Kohtuvaidluse põhjustas kostja, kuivõrd keeldus kohtueelsest kompromissläbirääkimiste alustamisest. 12. Lisaks on analoogia korras kohaldatav

§ 168lg 5.

Kohtuväliselt nõudis hageja kostjalt varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist 5500 eurot, kompromissis oli mittevaralise kahju hüvitiseks 5000 eurot, hagis nõudis hageja mittevaralise kahju eest hüvitist kohtu äranägemisel ning ka hagi põhjendustes hageja konkreetset summat välja ei toonud. Olukorras, kus hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab eesmärgi, mida järgides hageja kohtusse pöördus, tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja seisukoht 13. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kuivõrd pooled ei ole kompromissis kokkulepet menetluskulude jaotuse osas saavutanud, kohaldub

§ 168lg 3.

14. Kostja märkis, et maakohus põhjendas menetluskulude poolte enda kanda jätmist.

§ 162lg-le 1 ei saa maakohus tugineda, sest maakohus ei ole hagi rahuldanud.

Hageja arvamus, et ta on suutnud tõendada kostja ravivea, ei ole võrdsustatav kohtu otsusega kostja kahjuks. Samuti ei ole kostja raviviga kompromissiga omaks võtnud. Ravivea olemasolu ei ole tõendatud, selleks on vaja eriteadmisi, mida hagejal ega tema esindajal ei ole. Ei ole põhjendatud tuginemine ka

§ 168lg-le 5, sest hageja ei ole hagist loobunud ega ole seda ka tagasi võtnud.

Lisaks juhtis kostja tähelepanu asjaolule, et kompromissi järgi makstava hüvitise suurus on 4000 eurot, mitte 5000 eurot, nagu märkis hageja. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 15. Ringkonnakohus leiab, et

§ 657

lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib 3 ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus

§ 456lg 4 teise lause, § 463 lg 2 ja § 466 lg 3 esimese lause koostoimes jõustunud.

1. Käesoleval juhul on hageja vaidlustanud maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas, paludes jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud summas 8353.79 eurot. Seega kontrollib kolleegium maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust esmalt menetluskulude jaotuse osas.
2. Kolleegium leiab, et maakohus jättis menetluskulud põhjendatult

§ 168lg 3 järgi menetlusosaliste endi kanda.

Ka olukorras, kus pooled kompromissis menetluskulude jaotuses kokku ei ole leppinud, peab kohus märkima kompromissi kinnitamise määruses

§ 438lg 2 ja § 173 lg 2 järgi menetluskulude jaotuse.

Seejuures näeb

§ 168

lg 3 ette, et kompromissi korral kannavad pooled ise oma menetluskulud, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuivõrd pooled ei saavutanud kohtulikus kompromissis kokkulepet menetluskulude jaotuse osas, lähtus maakohus õigesti

§ 168lg-st 3.

18. Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et kohaldada tuleks

§ 162

lg-t 1.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega reguleerib kõnealune norm menetluskulude jaotust asja sisulise lahendamise korral (

§ 434

). Käesolevas asjas sõlmisid pooled kompromissi, mistõttu ei lahendanud kohus asja sisuliselt. 19. Kolleegiumi hinnangul ei esinenud ka

§ 168

lg-s 5 sätestatud olukorda, mis võimaldaks jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

§ 168

lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 3-5 on seega erinormid

§ 168

lg 2 suhtes ning on kohaldatavad erinevates olukordades: lg 3 reguleerib erinormina kulude eeldatavat jaotust kompromissi korral ning lg-d 4 ja 5 hagist loobumise või hagi tagasivõtmise juhtudel.

§ 168

lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Praegusel juhul ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et hageja oleks hagist loobunud või selle tagasi võtnud. Seejuures, kuigi kompromissil on menetlusõiguslikult sisu ja tagajärgede osas hagist loobumise ja hagi õigeksvõtuga sarnaseid jooni, ei sisalda kompromiss hagist loobumist ega hagi õigeksvõttu, vaid eeldab vastastikuste järeleandmiste tegemist. Arvestades, et kompromissi sõlmimise puhul on menetluskulude jaotuseks erinorm

§ 168

lg 3, ei pidanud maakohus ka analoogia korras

§ 168lg 5 alusel jätma menetluskulusid kostja kanda.

1. Kuivõrd kolleegiumi hinnangul ei esine alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust, ei määra ringkonnakohus kindlaks ka hageja menetluskulusid. Eelnevast tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata.
2. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud määruskaebuse menetlemisel menetluskulusid. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 4