Obsah (9)

§ 135§ 29§ 116§ 188§ 103§ 118§ 139§ 158§ 161

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-21-134798 Tsiviilasi Jõelähtme vald Jõeläh

§ 135lg 2 alusel.

Tööde turuhind oli 24 997 eurot 56 senti. Hageja ei tõendanud vastupidist. Kostja poolt tööde eest pakutud hind oli turuhinnast kõrgem. Töövõtulepingus nr 2-10.7/147 sätestatud leppetrahvi eesmärk on kohustuste täitmise asendamine kahju hüvitamisega juhul, kui kostja ei täida lepingut kas täielikult või osaliselt. Tegemist on sama kahjuga, mille hüvitamist hageja nõuab. Töövõtulepingu nr 2-10.7/147 punkti 7.1.5 järgi on leppetrahvi nõude eelduseks lepingu lõpetamine, s.t lepingus sisalduvaid kohustusi ei ole enam võimalik täita. Sätte eesmärgiks saab seega olla üksnes kahju hüvitamine, kuivõrd leppetrahv ei saa enam motiveerida lepingust tulenevaid kohustusi täitma. Töövõtulepingu nr 2-10.7/147 punkti 7.1.5 järgi on leppetrahvi nõude eelduseks töövõtja süü ehk töövõtja rikkumine. Selliseks rikkumiseks saaks olla, kas kohustuste mittetäitmine või mittekohane täitmine. Arvestades, et töövõtulepingu nr 2-10.7/147 punkt 7.1.5 sätestab, et tasuda tuleb „10% lepingu ülesütlemise ajaks tegemata tööde maksumusest“, viitab säte, et rikkumise all on mõeldud kohustuste mittetäitmist. Mittekohane täitmine on eraldi reguleeritud töövõtulepingu nr 2-10.7/147 punktis 7.1.1. Leppetrahvi eesmärgiks on seega mh kohustuse täitmise asendamine ja kahju hüvitamine (sh nt pöördumine kolmanda isiku poole lepingus sätestatud eesmärgi täitmiseks). Kuivõrd leppetrahvi nõudeõigust andev punkt eeldab, et leping on lõpetatud, seejuures mittetäitmise tõttu ehk kõiki töid ei ole tehtud ning töövõtulepingu nr 210.7/147 punkti 1.4.4 järgi ei ole tellijal tasumise kohustust tekkinud, ei saa leppetrahvi eesmärgiks olla muu kui lepingu lõppemise järgselt tekkinud kahju hüvitamine. Leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõude eesmärgiks on seega hüvitada sama kahju. Hageja nõue on 2716 euro 67 sendi ulatuses leppetrahviga tasutud. Kuivõrd töövõtuleping nr 2-10.7/147 on koostatud hageja poolt ning töövõtulepingus nr 2-10.7/147 sisalduvaid sätteid ei ole poolte vahel eraldi läbi räägitud, tuleb töövõtulepingu nr 2-10.7/147 tõlgendamisel lähtuda

§ 29lõikest 4.

Mõistliku isiku arusaam ühtiks samuti kostja poolt pakutud lepingu tõlgendamise viisiga. KOHTU PÕHJENDUSED 3. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja kostja vastu hagi hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu ning võlaõigusseaduse (

) § 635 lg 1, § 116 lg 1 ja § 135 lg 1 alusel töövõtulepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe 5574 euro 10 sendi hüvitamiseks.

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja
2. juulil 2021 töövõtulepingu nr 2-10.7/147 (dtl 26 – 31). Pooled ei vaidle lepingu sõlmimise ega kehtivuse üle. Hageja ja kostja vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt töövõtulepingu nr 2-10.7/147 järgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe hüvitamist.
3. Hageja tugineb

§ 135

lõikele 1.

§ 135

lg 1 näeb ette, et kui kahjustatud lepingupool tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehingu, millega ta saavutas sama eesmärgi, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti (asendustehing), võib kahjustatud lepingupool kohustust rikkunud lepingupoolelt kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist.

§ 135lg 1 ei ole aga iseseisev kahju hüvitamise nõude alus.

Nimetatud säte sätestab kahjuhüvitise arvutamise korra juhtudeks, kus üks lepingupool on teise lepingupoole lepingurikkumise tõttu lepingu lõpetanud, st lepingust taganenud või selle üles öelnud (vt P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2016, § 135, p 1, 3). Töövõtuleping ei ole reeglina kestvusleping, kuna see on suunatud kokkulepitud tulemuse 4 ühekordsele saavutamisele (vt P. Varul jt. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2021, § 635, p 3.1.2.). Töövõtulepingust saab selle olulise rikkumise korral seega taganeda (

§ 116lg 1).

Töövõtulepingust saab taganeda juhul, kui: • kostja rikkus oluliselt lepingut (

§ 116

, § 647) ja • hageja esitas kostjale õigel ajal töövõtulepingust nr 2-10.7/147 taganemise avalduse (

§ 188

lg 1, § 118 lg 1); • kostja sai töövõtulepingust nr 2-10.7/147 taganemise avalduse kätte (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 69 lg 1). 5.

1. Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja töövõtulepingut nr 2-10.7/147 sellega, et ta jättis töövõtulepingu nr 2-10.7/147 järgsed tööd tegemata. Kostja kohustus töövõtulepingu nr 2-10.7/147 p 1.1.
2. ja 1.1.2 ning kostja
3. mai 2021 hinnapakkumuse järgi tegema xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx„xxxxxxxxx“ territooriumil järgmised tööd: väljakaeve ja utiliseerimine h=300mm, liivaluse ehitus h=150mm, killustikaluse ehitus h=150mm, killustikaluse profileerimiine, äärekivide paigaldus, unikivi paigaldus ja rennkivide paigaldus. Kostja kohustus töövõtulepingu nr 2-10.7/147 p 1.3.
4. ja 1.3.
5. järgi tööd teostama ajavahemikul alates lepingu allkirjastamisest (s.o
6. juuli 2021) kuni
7. augustini
8. Hageja uuris
9. ja
10. augustil 2021, millal kostja alustab töövõtulepingu nr 2-10.7/147 järgsete tööde teostamisega. Kostja juhatuse liige vastas
11. augustil 2021, et kostja ei alusta veel tööde teostamisega (dtl 39). Hageja kirjutas
12. ja
13. septembril 2021 kostja seaduslikule esindajale ja küsis uuesti, millal kostja alustab tööde teostamisega (dtl 36). Hageja helistas kostja seaduslikule esindajale ka 2.,
14. ja
15. septembril 2021 (dtl 41 – 42). Kostja ei olnud töövõtulepingu nr 2-10.7/147 järgsete tööde teostamisega seega alustanud ajaks, mil tal oli töövõtulepingu nr 2-10.7/147 järgi kohustus tööd valmis teha. Kostja ei alustanud tööde teostamisega ka pärast tööde teostamise tähtaja möödumist ja korduvate meeldetuletuste saamist. Hageja
16. septembri 2021 avaldusele lisatud fotodelt nähtub, et kostja ei olnud
17. septembriks 2021 tööde teostamisega alustanud (dtl 43 – 52). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei teinudki töövõtulepingu nr 2-10.7/147 järgseid töid. Kostja rikkus seega töövõtulepingu nr 2-10.7/147 p-des 1.1.1., 1.1.2 ja 1.3.
18. sätestatud kohustusi. Kuivõrd kostja kinnitas
19. augusti 2021 e-kirjas, et ta veel ei alusta lepingujärgsete tööde tegemisega, ega alustanud lepingujärgsete tööde tegemisega ka pärast hagejapoolseid korduvaid meeldetuletusi, oli hagejal
20. septembriks 2021 mõistlik alus eeldada, et kostja ei täidagi enda lepingujärgseid kohustusi. Kostja rikkus töövõtulepingu nr 2-10.7/147 p-des 1.1.1., 1.1.2 ja 1.3.
21. sätestatud kohustusi

§ 116lg 2 p 4 tähenduses seega oluliselt.

Kohustuste rikkumine ei ole

§ 103lg 1 ja 2 mõttes vabandatav.

5.

1. Hagiavalduse kohaselt saatis hageja
2. septembril 2021 kostjale lepingust taganemise avalduse. Lepingust taganemise avalduse kohaselt ei olnud kostja vaatamata korduvatele meeldetuletustele alustanud lepingujärgsete tööde teostamisega. Hageja märkis, et tal on alust arvata, et kostja ei hakka töövõtulepingut nr 2-10.7/147 kunagi täitma. Hageja ütles sellest tulenevalt lepingu alates
3. septembrist 2021 üles (dtl 43 jj). Kostja väidab, et ta ei ole hageja
4. septembri 2021 lepingust taganemise avaldust kätte saanud. Kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1). Tahteavaldus on TsÜS § 69 lg 2 järgi kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta 5 ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse TsÜS § 69 lg 3 järgi kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal puudub tegevuskoht, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Riigikohus selgitas TsÜS § 69 lg 2 kohaldamisel, et e-kiri on jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Majandus- ja kutsetegevuses saab lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse (vt nt Riigikohtu
5. detsembri 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12307, p 12;
6. novembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-15, p 18,
7. aprilli 2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-6538, p 14). Hageja väitel saatis ta lepingust taganemise avalduse läbi haldustarkvara WebDesktop kostja äriregistrijärgsele, lepingulisele ja kostja kodulehel olevale e-posti aadressile info@rajameister.eu. Töövõtulepingu nr 2-10.7/147 p 8.1.
8. ja 8.1.
9. järgi on kostja e-post info@rajameister.eu. WebDesktopi haldaja Webware OÜ
10. augusti 2022 kinnituse kohaselt saadeti taganemisavaldus
11. septembril 2021 kell 16:35:31 aadressilt kristy.tann@joelahtme.ee aadressile info@rajameister.eu (dtl 164 - 165). Hageja esitatud kirjavahetusest kostja e-posti teenusepakkujaga nähtub, et
12. septembri 2022 taganemisavaldus jõudis kostja e-posti info@rajameister.eu teenusepakkuja serverisse. Teenusepakkuja kinnitab e-kirja saatmist kinnitavate kirjete olemasolu ja esitab kirjest väljavõtte. Kirjest nähtub, et kiri tuli 16:35:32 – 16:35:37 (dtl 166 – 175). Kirja saatmise ja saabumise aeg on seega loogilises järgnevuses. Kostja ei esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et kiri ei jõudnud tegelikult e-posti info@rajameister.eu teenusepakkuja serverisse. Kuna kostja on äriühing, saab tema puhul eespool viidatud Riigikohtu seisukohast tulenevalt lugeda e-kirjaga tutvumisele mõistlikult kuluvaks ajaks ühe tööpäeva. Asjaolu, et e-kiri sattus kostja e-posti rämpsposti kausta ja võis sealt mõne aja möödumisel automaatselt kustuda, ei ole tõendatud. Isegi kui see oleks tõendatud, ei tuleneks sellest, et kostjal ei olnud mõistlikku võimalust kirja sisuga tutvuda. Kostja ei väida, et tema e-posti rämpspostkastis olevad kirjad kustutatakse automaatselt järgmiseks tööpäevaks. Kiri oli seega kostja e-postkastis järgmisel tööpäeval. Kostjal oli seega võimalik selle sisuga tutvuda. Kirja TsÜS § 69 lg 2 alusel kostjale kättetoimetatuks lugemisel on oluline üksnes see, et kostjal oli mõistlik võimalus kirja lugeda, mitte see, kas kostja tegelikult kirja luges. Kostja sai hageja
13. septembri 2021 lepingust taganemise avalduse TsÜS § 69 lg 2 ja 3 järgi seega kätte
14. septembril
15. Lisaks toimetati hageja
16. septembri 2021 lepingust taganemise avaldus kostjale kätte
17. detsembril 2021 avaliku e-toimiku kaudu koos hagiavaldusega. 5.
18. Kostja pidi töövõtulepingut nr 2-10.7/147 tulenevad kohustused täitma
19. augustil
20. Hageja taganes töövõtulepingut nr 2-10.7/147 hiljemalt
21. septembril 2021, s.o

§ 118lg 1 tähenduses mõistliku aja jooksul.

5.4. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et hageja on

§ 116lg 1 alusel töövõtulepingust nr 2-10.7/147 õiguspäraselt taganenud.

6 6. Kui kahjustatud lepingupool tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehingu, millega ta saavutas sama eesmärgi, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti (asendustehing), võib kahjustatud lepingupool

§ 135

lg 1 kohaselt kohustust rikkunud lepingupoolelt kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist. Asendustehingu tegemiseks ettenähtud mõistlik ajavahemik hakkab kulgema töövõtulepingust nr 2-10.7/147 taganemise ajast, s.o

1. septembrist
2. Hageja tegi asendustehingu, s.o sõlmis xxxxxxxxxx-ga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx lasteaia „xxxxxxxxx“ õuealal sillutis- ja äärekivide paigaldamiseks töövõtulepingu,
3. septembril 2021 (dtl 89 – 94). Hageja tegi asendustehingu viis päeva pärast töövõtulepingust nr 2-10.7/147 taganemist, s.o

§ 135lg 1 mõttes mõistliku aja jooksul.

Kostja kohustus töövõtulepingu nr 2-10.7/147 p 1.1.

1. ja 1.1.2 ning kostja
2. mai 2021 hinnapakkumuse järgi tegema xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx„xxxxxxxxx“ territooriumil järgmised tööd: väljakaeve ja utiliseerimine h=300mm (54 m3), liivaluse ehitus h=150mm (180 m2), killustikaluse ehitus h=150mm (180 m2), killustikaluse profileerimiine (220 m2), äärekivide paigaldus (156 jm), unikivi paigaldus (400 m2) ja rennkivide paigaldus (26 jm). xxxxxxxxxx kohustus asendustehingu punktide 1.1.1 ja 1.1.
3. ning xxxxxxxxxx
4. septembri 2021 hinnapakkumuse alusel tegema xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx„xxxxxxxxx“ territooriumil alljärgnevad tööd: väljakaeve ja utiliseerimine h=300mm (54 m3), liivaaluse ehitus h=150mm (180 m2), killustikaluse ehitus h=150mm (180 m2), killustikaluse profileerimine (220 m2), äärekivi paigaldus koos kiviga (156 jm), loo lasteaias sillutuskivi paigaldus koos kiviga (400 m2) ja rennikivi paigaldus (26 jm) (dtl 94). Tööd, mis kostja kohustus töövõtulepingu nr 2-10.7/147 alusel tegema, on seega samad, mis tehti asendustehingu alusel. Töövõtuleping nr 2-10.7/147 ja asendustehing on sõlmitud seega sarnastel tingimustel, va lepingute alusel tasuda tulev hind. Töövõtulepingu nr 2-10.7/147 p 1.4.1.järgi oli tööde maksumus 22 638 eurot 92 senti, millele lisandus käibemaks 4527 eurot 78 senti, kokku 27 166 eurot 70 senti. Asendustehingu p 1.4.
5. järgi oli tööde maksumus 27 284 eurot, millele lisandus käibemaks 5456 eurot 80 senti, kokku 32 740 eurot 80 senti. Tööde eeldatav maksumus jäi alla riigihangete seaduse (RHS) § 14 lõikes 1 sätestatud lihthanke piirmäära. Hageja ei pidanud RHS § 15 lg 1 järgi seega lihthanget korraldama ja sai lähtuda Jõelähtme valla hankekorra § 8 lõikest
6. Hageja küsis asendustehingu tegemiseks pakkumuse kolmelt ettevõttelt. Kolmelt ettevõttelt hinnapakkumuse võtmine on mõistlik viis, kuidas leida parim tööde teostaja. xxxxxxxxxx tegi
7. septembril 2021 pakkumuse summas 32 740 eurot 80 senti (dtl 124). xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx pakkumuse summas 34 603 eurot 20 senti (dtl 125). xxxxxxxxxxxx tegi
8. septembril 2021 pakkumuse summas 34 963 eurot 20 senti (dtl 126). Hageja tegi asendustehingu tööde teostamiseks odavaima pakkumuse esitanud isikuga. Kohus leiab seega, et hageja tegi pärast töövõtulepingust nr 2-10.7/147 taganemist mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil asendustehingu. Asendustehingus kokkulepitud tööd on tehtud (dtl 116, 118 – 123). Hageja saavutas asendustehinguga seega eesmärgi, mida peeti silmas töövõtulepinguga nr 2-10.7/
9. Hageja maksis xxxxxxxxxx-le
10. novembril 2021 asendustehingu alusel teostatud tööde eest asendustehingus kokkulepitud tasu 32 740 eurot 80 senti (dtl 117). Hagejal tekkis kostjapoolse töövõtulepingu nr 2-10.7/147 rikkumise ja sellest tulenevalt kallima hinnaga asendustehingu tegemise tõttu seega kahju. Hageja kahjuks 7 on

§ 135

lg 1 kohaselt töövõtulepingu nr 2-10.7/147 järgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe, s.o 5574 eurot 10 senti (32 740,80 - 27 166,70). 7. Kostja väitel ei ole asendustehing tehtud mõistlikul viisil mh põhjusel, et asendustehingus kokkulepitud hind on suurem kui töövõtulepingu nr 2-10.7/147 esemeks olnud tööde turuhind. Kostja tugineb sisuliselt

§ 139

lõikele 1, s.o sellele, et hageja põhjustas kallima tehingu tegemisega endale ise kahju.

§ 139

lg 1 näeb ette, et kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kostja soovib tõendada seda, et hagejal oli võimalik teha mõistliku aja jooksul pärast töövõtulepingust nr 2-10.7/147 taganemist mõistlikul viisil töövõtulepinguga nr 2-10.7/147 sama eesmärgi saavutamiseks asendustehing madalama hinna eest kui hageja poolt tehtud asendustehingu hind, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxx. xxxxxxxxxx pakkumus on koostatud

1. detsembril 2021 ja see on jõus 30 päeva (dtl 77). xxxxxxxxxxxxxxx pakkumus on koostatud
2. detsembril 2021 ja see kehtib 120 päeva (dtl 78). xxxxxxxxxxxxxx pakkumus on koostatud
3. detsembril 2021 ja see kehtib 30 päeva (dtl 80). xxxxxxxxxx on koostatud
4. detsembril 2021 ja see kehtib kuni 30 juulini 2022 (dtl 81). Kostja esitatud hinnapakkumustest nähtub tööde teostamise hind detsembris 2021, s.o ligikaudu kolm kuud pärast töövõtulepingust nr 2-10.7/147 taganemist ja asendustehingu tegemist. Hageja tegi asendustehingu praktiliselt kohe pärast töövõtulepingust nr 2-10.7/147 taganemist. Hagejale ei saa ette heita, et hageja ei oodanud asendustehingu tegemisega kolm kuud selleks, et saavutada töövõtulepinguga nr 2-10.7/147 sama eesmärki. Seda eriti olukorras, kus algne eesmärk oli korrastada lasteaia ümbrus enne
5. septembrit
6. Kostja esitatud hinnapakkumused ei kajasta tööde maksumust ajal, mil hageja asendustehingu tegi ega tõenda seega ka seda, et hageja oleks saanud teha asendustehingu odavamalt kui 32 740 eurot 80 senti käibemaksuga. Kostja esitatud hinnapakkumused ei ole käsitletavad ka asjatundja arvamustena. Hinnapakkumused ei sisalda üldist hinnangut hinnapakkumustes märgitud tööde väärtusele, andmeid selle kohta, milliste asjaolude pinnalt on selline väärtus leitud, ega kuupäeva, millise seisuga on väärtus leitud. Asjaolu, et hinnapakkumused on esitatud äriühingute poolt, kelle äriregistri väljavõttel on märgitud tegevusalaks „teede ja kiirteede ehitus“, ei tähenda, et hinnapakkumus oleks asjatundja arvamus. Kostja ei tõendanud seega, et hagejal oli võimalik teha mõistliku aja jooksul pärast töövõtulepingust nr 2-10.7/147 taganemist mõistlikul viisil töövõtulepinguga nr 2-10.7/147 sama eesmärgi saavutamiseks asendustehing madalama hinna eest kui hageja poolt tehtud asendustehingu hind. Kostja väitel põhjustas hageja endale kahju ka sellega, et võttis asendustehingu tegemiseks hinnapakkumused isikutelt, kelle äriregistri väljavõttel ei ole teede ehitust tegevusalana märgitud. xxxxxxxxxx põhitegevusala on maastiku hooldus ja korrashoid (dtl 75). xxxxxxxxxxxx tegevusalad on mujal liigitamata rajatiste ehitus, maastiku hooldus ja korrashoid (dtl 134). xxxxxxxxxxxxxxxxxxx põhitegevusala on teede ja kiirteede ehitus (dtl 136). Hageja võttis tänavakivide paigaldamiseks pakkumuse seega kolmelt äriühingult, kes tegelevad tänavakivide paigaldamisega. Kostja ei tõendanud, et hageja oleks saanud teha asendustehingu odavamalt, kui ta oleks võtnud pakkumuse üksnes sellistelt äriühingutelt, kelle äriregistri kaardile on tegevusalana kantud „teede ja kiirteede ehitus“. xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kelle äriregistri kaardile on tegevusalana kantud „teede ja kiirteede ehitus“, pakkumus tõendab pigem, et hageja ei oleks sellisel juhul saanud asendustehingut odavamalt teha, kuna 8 xxxxxxxxxxxxxxxxxxx pakkumus oli 1862 euro 40 sendi võrra kallim kui asendustehingu hind. Kohus leiab sellest tulenevalt, et kahjuhüvitist ei ole põhjendatud

§ 139lg 1 alusel vähendada.

8. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja kostjale töövõtulepingu nr 2-10.7/147 rikkumise tõttu leppetrahvinõude 2716 eurot 67 senti. Kostja tasus leppetrahvi. Pooled ei vaidle selle üle. Pooled vaidlevad, kas hageja kahju hüvitamise nõue, s.o töövõtulepingus nr 2-10.7/147 kokkulepitud hinna ja asendustehingus kokkulepitud hinna vahe, on leppetrahvi tasumisega osaliselt täidetud. Leppetrahv on

§ 158

lg 1 järgi lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvil on seadusest tulenevalt kaks funktsiooni. Leppetrahv on ühelt poolt kohustuse täitmise sunnivahend, mille eesmärk on tagada lepinguliste kohustuste täitmine ja võimalike lepingurikkumiste vältimine tulevikus. Leppetrahvil on samas ka lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise ja täitmise tagamise funktsioon (vt P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, § 158, p 4.1.2). Lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool

§ 161lg 1 järgi nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata.

Samas kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju

§ 161lg 2 järgi hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud.

Kahju hüvitamise nõude saab lugeda leppetrahvi nõudega kaetuks siiski juhul ja ulatuses, kui kahju hüvitamise nõude eesmärgiks on hüvitada sama kahju, mis on leppetrahviga hüvitatud (vt Riigikohtu

1. oktoobri 2016 lahend tsiviilasja nr 3-2-1-76-16, p 17). Hageja nõudis kostjalt töövõtulepingu nr 2-10.7/147 p 7.1.
2. alusel leppetrahvi 10% tegemata tööde maksumusest, s.o 2716 eurot 67 senti (dtl 44 – 45). Töövõtulepingu nr 2-10.7/147 p 7.1.
3. näeb ette, et lepingu ülesütlemisel töövõtja süül tasub töövõtja tellijale 10% lepingu ülesütlemise ajaks tegemata tööde maksumusest. Töövõtulepingu punktist 7.1.
4. tuleneb, et leppetrahvi eesmärk ei ole sundida kostjat töövõtulepingut nr 2-10.7/147 täitma, kuna leppetrahvi saab nõuda üksnes siis, kui töövõtuleping nr 2-10.7/147 on lõppenud. Töövõtulepingu punktist 7.1.
5. tuleneb, et leppetrahvi eesmärk on hüvitada hagejale see kahju, mis tekib siis, kui hageja taganeb töövõtulepingust nr 2-10.7/147 kostjast tulenevate asjaolude tõttu ning kõik või osad tööd jäävad tegemata, kuna leppetrahvi suurus määratakse protsendina tegemata töödest. Kahjuks, mis tekib hagejale siis, kui hageja taganeb töövõtulepingust nr 210.7/147 kostjast tulenevate asjaolude tõttu ning kõik või osad tööd jäävad tegemata, on muuhulgas need kulud, mida hageja peab kandma, et teha ära need tööd, mille kostja jättis tegemata. Töövõtulepingu nr 2-10.7/147 punktis 7.1.
6. sätestatud leppetrahvikokkuleppe eesmärk on seega hüvitada hagejale muuhulgas sama kahju, mille hüvitamist hageja nõuab kostjalt käesolevas hagis. Kuna kostja on leppetrahvi tasumisega hagejale hüvitanud osaliselt sama kahju, mida hageja käesolevas hagis nõuab, ei ole kostjal

§ 161lõikest 2 tulenevalt õigust nõuda kostjalt sama kahju teistkordset hüvitamist.

1. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et hageja kahju hüvitamise nõue on põhjendatud summas 2857 eurot 45 senti (5574,10 – 2716,67). Kohus jätab hagi ülejäänud osas rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 9
2. Kohus rahuldas hagi osaliselt, s.o ligikaudu 51% ulatuses. Kohus jätab sellest tulenevalt menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik 10