Obsah (8)

§ 238§ 173§ 171§ 174§ 176§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 26. august 2022, Tallinn Kohtuasja n

) § 657 lg 1 p 2¹ kohaselt muutmata, kuid muuta tuleb maakohtu otsuse põhjendusi vastavalt praeguse otsuse põhjendustele.

1. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas osanike
2. novembril 2020 ja
3. märtsil 2021 vastu võetud otsused kehtivad. Hageja on esitanud nõude kahel alternatiivsel alusel: esiteks on otsused heade kommete vastasuse tõttu tühised ja teiseks on otsused kehtetuks tunnistatavad.
4. Esmalt tugines hageja sellele, et
5. novembri
6. a otsused on tühised ÄS § 177¹ lg 1 alusel, sest need ei vasta headele kommetele. Hageja hinnangul on maakohus tõlgendanud ÄS § 177¹ lg-t 1 liiga kitsalt. Vastupidiselt maakohtule leiab hageja, et enamusosaniku omavoli ja omastamise takistamiseks tuleb kohaldada eelviidatud sätet ja tuvastada otsuste heade kommete vastasus. Hageja leiab, et kohus peab hindama otsuste konteksti ja selle tulemit hageja ja kostja seisukohalt. 8.
7. Kolleegium hagejaga ei nõustu. Maakohus ei ole tuvastatud asjaoludele materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud. 5 Heade kommete vastasuse selgitamisel kohaldatakse osanike otsusele samu põhimõtteid nagu tehingu heade kommete vastasuse puhul. Tühisuse aluseks on ÄS § 177¹ lg
8. Kohtupraktikas on leitud, et heade kommete vastasus kui osanike otsuse tühisuse alus saab tulla kõne alla eelkõige juhul, kui heade kommete vastasus seostub otsuse sisuga ehk sellega, mida otsustati (vt Riigikohtu
9. mai
10. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-9415/41, p 23). Kolleegium nõustub maakohtuga, et vaidlustatud otsuste sisu – osaühingu lõpetamine ja likvideerija määramine – ei ole heade kommete vastane. Samuti on otsused tehtud õigusaktide (ÄS § 201 p 1, § 202 ja § 206) ja osaühingu põhikirja nõudeid järgides. 8.
11. Kolleegium nõustub maakohtuga, et asjaolu, et osanikud ei jõudnud kokkuleppele teineteise osa omandamise suhtes, ei muuda lõpetamisotsust heade kommete vastaseks. Pooled ei vaidle selle üle, et osanikevahelised suhted olid konfliktsed. Maakohus on põhjendatult jätnud läbirääkimiste kohta esitatud tõendid

§ 238lg 5 järgi arvestamata.

Maakohus tuvastas, et kostja majandustegevuseks oli Kalevi Tennisekeskuses kohviku pidamine ning see muutus seoses üürilepingu ülesütlemisega võimatuks (kd I, tl 89). Kuna X-le kuulub osaühingus suurem osa, siis on ta õigustatud otsustama osaühingu tegevuse lõpetamise ja likvideerija määramise üle. Eeltoodud õiguse teostamine ei ole vastuolus heade kommetega. Hageja kui väiksema osalusega isik ei saa nõuda, et kostja sellistes tingimustes majandustegevusega jätkaks.

1. Eelnenu aga ei tähenda seda, et väiksema osalusega isikud ei saaks selliseid otsuseid üldse vaidlustada. Küll aga ei saa vaidlustamise aluseks olla iseenesest suurema häälteenamusega otsuse tegemise fakt. Kolleegium märgib, et väiksema osalusega isikute nn sisulised õigused on kaitstud muude sätete kaudu, nt ÄS §-ga 166, mis näeb ette osaniku õiguse saada teavet osaühingu tegevuse kohta ja ÄS §-ga 187, mis näeb ette osaühingu juhatuse liikme vastutuse (likvideerija vastutuse puhul on vastavaks sätteks ÄS § 220 koosmõjus §-ga 187) (vt Riigikohtu
2. novembri
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-08, p 14). Lisaks näeb ÄS § 178 lg 1 ja TsÜS § 38 lg 1 teine lause ette otsuse kehtetuks tunnistamise võimaluse, kui juriidilise isiku osanik kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. Tühisuse tuvastamine ei ole võimalik otsuse suhtes, mille puhul esinevad vaid kehtetuks tunnistamise alused.
4. Hageja heidab maakohtule ette, et maakohus jättis osanike
5. novembri
6. a otsuste kehtetuks tunnistamise nõude lahendamisel hageja poolt esitatud tõendid hindamata. Hageja leiab, et esitatud tõendid tõendavad hageja esiletoodud asjaolusid, mille kohaselt kasutas enamusosanik talle suurema osa kuulumist ära ning viis kostja majandustegevuse vastutasu saamata üle teise osaühingusse. 10.
7. Kolleegium nõustub hagejaga. Maakohus on kohtuotsuse põhjendamiskohustust rikkunud, kui jättis hageja esiletoodud asjaolude tõendamiseks esitatud tõendid

§ 238lg 5 järgi arvestamata.

Kolleegium saab rikkumise kõrvaldada, muutes maakohtu otsuse põhjendusi vastavalt praeguse otsuse põhjendustele. Nimetatud rikkumine aga ei mõjutanud asja lõppjäreldust. 10.

1. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et maakohtu otsus on vastuoluline. Maakohtu otsus ei ole üürilepingu ülesütlemise ja kostja majandustegevuse lõppemise asjaolude hindamisel vastuoluline. Osanike otsuste kehtetuks tunnistamise nõude lahendamisel hindas maakohus hageja väidet, et enamusosanik kasutas hääleõigust selleks, et anda kostja majandustegevus üle teisele osaühingule. Seda väidet hinnates märkis maakohus, et vaidlustatud otsused ei seondu võimaliku ettevõtte ülemineku ega kostja varatuks muutmisega, sest ettevõtte üleminek ei eelda osaühingu lõpetamist. Samas ei võtnud maakohus seisukohta, kas osaühingu lõpetamisotsus võimaldas enamusosanikul saavutada hageja poolt kirjeldatud eesmärki – ainukontrolli saamine 6 kohviku varade, õiguste ja tuluteenimise üle. Seejuures tuleb osanike otsuse kehtetuks tunnistamise nõuet hinnata osaühingu ja osaniku huvide kaalumise teel, sh kas osaühingu lõpetamine oli põhjendatud. 10.
2. Sisuliselt väidab hageja, et kostja lõpetamine võimaldas tasuta ettevõtte ülemineku PoolaMäe OÜ-le. Kolleegium märgib, et ettevõtte üleminek toimub ettevõtte üleandja ja omandajaga sõlmitud lepinguga ning ettevõttesse kuuluvad asjad antakse omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi (vt ettevõtte ülemineku kohta VÕS §-d 180– 182). Selliste lepingute olemasolu ei ole hageja esile toonud. 10.
3. Osanike otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks on, et hääleõigust teostanud osanik saab eelise ning piisab sellest, kui tema tahe on suunatud enese kasuks eeliste saavutamisele, mis kahjustab osaühingut või teist osanikku. Teisele osanikule või osaühingule kahju tekitamise (õigusliku olukorra halvendamise) tahet ei pea hääleõigust teostanud osanikul olema. Otsuse kehtetuks tunnistamise alus on olemas ka siis, kui selline otsus mitte otseselt ei too kaasa vastavat lubamatut eelist, vaid suurendab äratuntavalt sellise eelise omandamise võimalust. Kolleegiumi hinnangul ei võimalda lõpetamisotsus X-l saavutada kontrolli kostja varade, õiguste ja tuluteenimise üle. Hageja esitatud tõenditest ei saa teha hageja soovitud järeldust, et enamusosalust omav isik on saanud endale mingeid eeliseid ilma kohase vastusoorituseta. Kostjal ei olnud vara, mida ta oleks saanud teisele osaühingule majandustegevuse läbiviimiseks üle anda. Lõppbilansi ja vara jaotusplaani kohaselt kostjal vara puudus (vara jaotusplaani kohaselt on jaotussummaks 4,34 eurot). Ruume, mida kostja kasutas kohviku pidamiseks, ei saanud enam kasutada, sest üürileping öeldi võlgnevuse tõttu üles. Samuti ei ole tõendamist leidnud hageja väide, et PoolaMäe OÜ osaniku näol on tegemist variosanikuga, kes tegutseb X huvides. Sellist järeldust ei saa Facebooki postitustest teha (kd I, tl 26–29, 185–186). Ka see asjaolu, et X jäi samal pinnal tegutsevas kohvikus klienditeenindajaks, ei tõenda hageja väidet variosaniku kohta. Kostja on tõendanud, et X töötab alates
4. jaanuarist 2021 PoolaMäe OÜs klienditeenindajana (kd I, tl 80–81 pöördel, 115). Hageja ülejäänud väited, et kohviku nime näol oli kaubamärgiga ja kohviku turunduslik tegevus jäi samaks, on tõendamata. Kolleegiumi hinnangul ei saa sellises olukorras (kostjal vara puudus, üürileping öeldi võlgnevuse tõttu üles ning osanikevahelised suhted olid halvad) rääkida sellest, et X omandas vastuvõetud lõpetamisotsusega eeliseid enda või kolmanda isiku kasuks. Praegusel juhul ei kaalunud hageja huvi jätkata kostja majandustegevusega üles kostja ega enamusosaniku huve.
5. Apellatsioonkaebuses vaidlustab hageja maakohtu otsust ka
6. märtsil 2021 vastu võetud osanike otsuste kehtetuse kohta. Nimetatud otsustega kinnitati likvideerimise algbilanss ning likvideerimisaruanne. Hageja põhjendus, miks osanike otsused on kehtetud, on seotud lõpetamisotsuse kehtivusega. Maakohus leidis, et ei esine tühisuse ega kehtetuks tunnistamise aluseid. Hageja ei ole esitanud väiteid, mis annaksid aluse asuda maakohtust erinevale seisukohale. Lisaks sellele vaidlustab hageja lõppbilanssi ja vara jaotusplaani ÄS § 215 lg 4 alusel. Tegemist saab olla kohustushagiga, mille eelduseks on, et bilansi või vara jaotusplaani koostamisel ei ole järgitud seaduse nõudeid, põhikirja sätteid või osanike otsuseid. Maakohus leidis, et ka selle nõude puhul ei ole esiletoodud asjaolusid, mis võimaldaksid ÄS § 215 lg 4 alusel bilanssi või vara jaotusplaani vaidlustada ning samuti ei ole hageja esitanud nõuet uue bilansi või vara jaotusplaani koostamiseks ega täiendava likvideerimise läbiviimiseks. Ka selles osas pole kolleegiumil alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta. Kuigi hageja on palunud tühistada maakohtu otsuse terves ulatuses, ei ole ta menetluskulude kindlaksmääramise kohta sisulisi väiteid esitanud. 7
8. Tulenevalt

§ 173lg-st 1 märgib ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulude jaotuse.

Apellatsiooniastme menetluskulud jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

14. Kolleegium määrab

§ 174lg-te 1 ja 3 järgi kindlaks kostja apellatsiooniastme menetluskulud.

14.1. Apellatsioonimenetluses on kostja palunud hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 547,20 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi on kostjale osutatud õigusabi 8 tundi tunnihinnaga 57 eurot (käibemaksuta). Kostja on kinnitanud, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses praeguse kohtumenetlusega (

§ 176

lg 5) ning ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (

§ 174lg 10).

14.2. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

§ 175lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal ringkonnakohtu korraldavate määrustega tutvumiseks 16 minutit, maakohtu otsuse, apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks 6 tundi ja 20 minutit, ringkonnakohtu kirjaga tutvumiseks ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 39 minutit. Kolleegium leiab, et taotluses esitatud õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Võttes arvesse, et tegemist oli tsiviilasja materjalidega kursis olnud esindajaga ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on apellatsioonkaebuse vastuse koostamise ja sellega seotud toimingute põhjendatud ajakulu menetluskulude nimekirjas esitatud 6 tunni ja 36 minuti asemel 5 tundi ning kohtu kirjaga tutvumiseks ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 39 minuti asemel 30 minutit. Põhjendatud ajakulu on seega 5 tundi ja 30 minutit. 14.3. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lepingulise esindaja tunnihinda 57 eurot (käibemaksuta) peab kolleegium konkreetse vaidluse keerukust arvestades põhjendatuks. Eeltoodut arvestades on kostja põhjendatud ja vajalik menetluskulu apellatsiooniastmes 5,5 x 68,40 = 376,20 eurot. Lisaks peab hageja tulenevalt kostja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt

§ 177

lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. 15. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) 8