Obsah (6)

§ 371§ 663§ 657§ 465§ 173§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 30.01.2023.a, Tallinn

§ 371lg 2 p-de 1 või 2 alusel keelduda.

4 2-20-19241

1. Hageja esitas 13.09.2021.a Pärnu Maakohtule puuduste kõrvaldamise avalduse. 3.
2. Avalduse kohaselt on hagi esitatud õige kostja vastu. Kostja on VeeS § 87 lõike 1 tähenduses käitleja. Kostja on rajanud puurkaevu, millest ta varustab vett 21 kinnistu jaoks ehk joogivesi kättesaadav üle 50 inimesele, mida tõendab hageja Tori Valla vastusega. Keskmiselt on Eesti peredes 3 liiget. Lisaks käivad perekondadel külalised. Korrutades 21 kinnistut 3 elanike arvuga, saame vähemalt 63 inimest, kellele on veevarustus kostja poolt tagatud. Seega on kostja VeeS § 87 lg 1 järgi joogivee käitleja. Lisaks on detailplaneeringu p 4.9 kohaselt puurkaev võimsusega kuni 10m3/ööpäevas, ehk kuni 10m3/ööpäevas tähendab k.a 10m3/ööpäevas, mis kinnitab, et kostjat saab lugeda joogivee käitlejaks. Asjaolu, et kostja on hagejal kahju tekitanud, on tõendatud faktiga, et joogivees on raua ja ammooniumi sisaldus normist suurem, mis on tõendatud hagi lisaga (veevõtuproovid). Mis puudutab varalist kahju, siis on samuti teaduslikult tõestatud ja hageja tugineb esitatud artiklile, et kõrge rauasisaldusega vesi rikub kodumasinaid. Samuti on hageja esitanud hagi lisana erinevad arved. Hagi lisaks olev foto tõendab, et hagejal olnud aurusaun on muutunud kasutuskõlbmatuks. Seda, et hagiavalduse esitamise ajaks oli hageja kandnud kahju 300 eurot seoses joogivee poest ostmisega, tõendavad coop kviitungid.
3. Hageja esitas 04.04.2022.a Pärnu Maakohtule taotluse kostja asendamiseks/muutmiseks seoses kostja X surmaga ning palus senine kostja asendada kostjaga S, kellelt mõista hageja kasuks välja kahju hüvitisena 6111,60 eurot, mis tuleneb hagejale kui joogivee tarbijale kahju õigusvastasest tekitamisest seoses seaduses sätestatud normidele mittevastava joogivee käitlemisega ning jätta kõik menetluskulud hageja kanda. 4.
4. Hageja põhjendas taotlust sellega, et kuna nõue on seotud kinnistuga NNN, Eametsa küla, Tori vald, Pärnumaa ja selle omanikega, ehk Eametsa külas NNN kinnistul asuvast puurkaevust, on tagatud veevarustus nii hagejale kui teistele kinnistutele ja kuna X abikaasa on kinnistu ühisomanik ja oli ka sellel ajal, kui detailplaneeringut koostati, kinnistu jagati ning võeti kohustus veega tagada moodustatavaid kinnistuid, siis ka X abikaasa S vastutab hagejale tekkinud kahju eest. Maakohtu määrus ja põhjendused
5. Pärnu Maakohus keeldus 19.04.2022.a määrusega hagi X vastu kahju hüvitamiseks menetlusse võtmast, jättis hageja taotluse kostja asendamiseks/muutmiseks läbivaatamata ning menetluskulud hageja kanda. 5.
6. Määruse põhjenduste kohaselt asus kohus seisukohale, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Hageja taotluse kostja asendamiseks/muutmiseks jättis kohus läbivaatamata. 5.
7. Hageja on jätnud puudused kõrvaldamata ning ei ole esitanud kohtule andmeid selle kohta, et X oleks joogivee käitleja VeeS § 87 lg 1 mõistes. Tori Vallavalitsuse ehitusnõuniku vastus ei kinnita VeeS § 87 lg 1 sätestatud eelduse olemasolu ning hageja arvestused inimeste arvu kohta on hüpoteetilised. Märkimata ei saa jätta ka seda, et detailplaneeringu kohaselt tekkis Ml kohustus tagada kinnistute veega varustamine, mitte joogiveega varustamine. Antud asjaolu nähtub ka hagile lisatud keskkonnaregistrisse kantud puurkaevu otstarbe andmetest. Kohtu hinnangul ei ole menetlusökonoomiline alustada kohtumenetlust olukorras, kus kostja seos hagejale väidetavalt tekkinud kahjuga puudub. 5.
8. Vastuseks hageja alternatiivsele nõudele VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel märkis kohus, et hageja poolt esitatud asjaoludel VÕS § 1045 lg 1 p 5 ei kohaldu. Hageja ei ole esitanud ühtegi 5 2-20-19241 normi, mida kostja oleks rikkunud ning millest tulenevalt oleks kostjal deliktilisel alusel vastutus tekkinud. Esitatud asjaoludel puudub kostja suhtes nii objektiivne kui ka subjektiivne teokoosseis. Kohtu hinnangul võib hagejal olla võimalik enda kahjustumist vältida, soetades joogivee saamiseks ja olmevee kvaliteedi parandamiseks vajalikud seadmeid, mida praktikas kinnistu omanikud, kes ei ole rahul ühises kasutuses oleva puurkaevu vee kvaliteediga, rakendavad. 5.
9. Kuna hagi asjaoludest ei selgu kostja seos hagejale väidetavalt tekkinud kahjuga, jättis kohus hageja taotluse kostja asendamiseks/muutmiseks seoses kostja surmaga läbivaatamata. Kohus ei nõustunud hagejaga, et tema nõue on seotud kinnistuga NNN. Asjaolu, et puurkaev paikneb märgitud kinnistul, ei seo hageja haginõuet asjaoludest tulenevalt kinnistuga ega kinnistu omanikega. Hagist ei nähtu, et kinnistu omanik(ud)/pärija(d) takistaksid puurkaevu toimimise ja/või kasutajate olmeveega varustamise. Kostja, kui arendaja, poolt rajatud puurkaev on kõigi veega varustatavate kinnistuste omanike ühiskasutuses ja hoolduses. Asjaolu, et kinnistu omanik on kogunud raha puurkaevu kasutamisest tekkinud elektrikulu katmiseks ja puurkaevu toimimiseks vajaliku pumba vahetuse eest, ei pane kinnitu omanikule/pärijatele vastutust vee kvaliteedi eest. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
10. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, saata asi tagasi maakohtule kostja asendamise/muutmise taotluse lahendamiseks ja hagiavalduse menetlusse võtmiseks ning jätta menetluskulud kostja kanda. 6.
11. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt on kohus rikkunud menetlusõiguse norme. Hageja esitas tähtajaliselt puuduste kõrvaldamise avalduse, järgis kohtu juhiseid ning kõrvaldas kõik puudused, ehk põhjendas et X on õige kostja, täpsustas nõude aluseks olevaid asjaolusid, viitas juba lisatud tõenditele ja lisas omakorda veel ka täiendavaid tõendeid täitmaks kohtu nõuet. Seega ei saa kuidagi asuda kohus seisukohale nagu hageja ei oleks tähtajaliselt puudusi kõrvaldanud. 6.
12. Kohtumäärus on põhjendamatu. Asjaolu, kas X (või teine kinnistu omanik) on joogivee käitleja või mitte, on vaieldav kohtumenetluses. Kohus on asunud praegusel juhul kostja poolele ning eeldama, et kostjat ei saa lugeda joogivee käitlejaks. Hageja on puuduste kõrvaldamise avalduses pikalt selgitanud, miks saab lugeda M joogivee käitlejaks (see laieneb ka asendatavale kostjale). Samuti on hageja veendumusel, et esitatud Tori Vallavalitsuse ehitusnõuniku vastus kinnitab hageja väiteid. Hüpoteetilised ei ole antud juhul mitte hageja arvestused inimeste arvu kohta, kes kõik M kaudu joogivett saavad, vaid hüpoteetiline on kohtu arvamus, et M ei saa lugeda joogivee käitlejaks. Hageja rõhutab, et kogu vee tagab ikkagi NNN kinnistu omanik. 6.
13. Vaieldavas määruses on kohus küll väitnud, et ei nõustu hagejaga, et tema nõue on seotud kinnistuga NNN, kuid kohtu põhjendused ei ole kohased. Selgusetuks jääb, mille põhjal on kohus väitnud, et kostja, kui arendaja poolt rajatud puurkaev on kõigi veega varustatavate kinnistuste omanike ühiskasutuses ja hoolduses. Selline väide ei vasta tõele. Puurkaevu hooldab NNN omanik ja tagab sellest veevarustuse teistele kinnistutele. Seega on nõue seotud NNN kinnistuga ja on võimalik ka kostjat asendada. 6.
14. Kohus on väitnud, et hageja alternatiivne nõue ei ole võimalik ja et hageja ei ole välja toonud ühtegi normi, mida kostja oleks rikkunud ning millest tulenevalt oleks kostjal deliktilisel alusel vastutus tekkinud. Hageja rõhutab, et hagi käiguta jätmise määruses ei olnud 6 2-20-19241 sellekohaseid puuduseid kohus välja toonud. Kui kohus leiab, et hagejal tuleb ka alternatiivse nõude osas nõuet täpsustada, oleks kohus pidanud vastavat asjaolu selgitama, mida kohus ei ole teinud. Hageja leiab, et esialgne hagiavaldus vastas nõuetele ja kohus on asunud kostja eest hagile vastuväiteid esitama. Menetlusosaliste seisukohad
15. Kostja võimalikud pärijad palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja näol ei olnud tegemist joogivee käitlejaga. Veeseaduses ei ole defineeritud, kes on ettevõtja. VÕS § 1 lg 6 kohaselt on ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, kes teeb tehingu, mis seondub iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Õiguskirjanduses on kuni 13.06.2014.a kehtinud VÕS § 341 osas leitud, et majandus- või kutsetegevuse subjektiks võib olla nii füüsiline kui juriidiline isik, kes tegutseb turul plaanipäraselt, et saavutada mingeid majanduslikke eesmärke. Kostja ei taotlenud sellega, et puurkaevu kaudu ümberkaudses majapidamised vett said, mitte ühtegi majanduslikku eesmärki. Veeseadusest ei tulene, et kinnisvaraarendaja oleks automaatselt ka joogivee käitleja. Vastavalt detailplaneeringu seletuskirja punktile 4.9 pidi rajatama puurkaev. Selle kohustuse kostja ka täitis. Mitte kuskilt ei tulene, et kostja oleks olnud või jäänud eluks ajaks puurkaevu käitlejaks. VeeS § 87 lg 1 käsitleb ainult joogivee käitlejaid. Detailplaneeringu seletuskirja punktist 4.9 ei tulene, et puurkaev tuleb rajada joogivee tarbeks või et vesi peab vastama joogivee kvaliteedile. Kuna puurkaevust tulev vesi ei peagi vastama joogivee kvaliteedile, ei ole asjakohased ka hageja viited joogivee nõuetele. Hageja on küll viidanud detailplaneeringu seletuskirjale, mille kohaselt peab puurkaevu võimsus olema kuni 10m3/ööpäevas. Seega selleks, et puurkaevu võimsus vastaks VeeS § 87 lg-st 1 tulenevale nõudele 10m3/ööpäevas, peaks see olema maksimumvõimsusega. Hageja ei ole isegi väitnud, veel vähem tõendanud, et puurkaev ka reaalselt oleks maksimumvõimsusega. Ka ei ole hageja tõendanud seda, et puurkaevu tarbeks saab vett vähemalt 50 inimest. Võib vastata tõele, et puurkaevust peaks olema veevarustus tagatud 21-le kinnistule, reaalselt elatakse maksimaalset 16-l kinnistul. Kui ka oleks tõsi hageja väide, et keskmiselt on Eesti peres 3 inimest, elab puurkaevu piirkonnas maksimaalselt 48 inimest. Võttes arvesse, et kostja ei olnud joogivee käitleja, ei saa ta isegi teoreetiliselt olla toime pannud ühtegi õigusvastast tegu. Menetluse edasine käik
16. Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes

§ 657

lg 1 p-le 3, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ning vaidlustatud Pärnu Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ning hagiavaldus saata menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Määruskaebus rahuldatakse. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et praegusel juhul on maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldunud ennatlikult, rikkudes sealjuures oluliselt menetlusõiguse norme. 7 2-20-19241
2. Vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt tugines maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel sellele, et hageja on jätnud puudused kõrvaldamata ega ole esitanud andmeid selle kohta, et kostja on joogivee käitleja. Sealjuures nähtub, et maakohus on hinnanud hagile lisatud Tori Vallavalitsuse ehitusnõuniku vastust, detailplaneeringut ja keskkonnaregistrisse kantud puurkaevu otstarbe andmeid.
3. Kuigi vaidlustatud määrusest ei nähtu hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise õiguslikku alust, saab hagiavalduse käiguta jätmise määrusest järeldada, et maakohus pidas võimaliku menetlusse võtmisest keeldumise alusena, juhul kui hageja jätab hagiavaldusel esinenud puudused kõrvaldamata, silmas kas

§ 371lg 2 p-i 1 või p-i 2.

13. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel tõendeid hinnates on maakohus ringkonnakohtu hinnangul oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, arvestades, et

§ 371

lg 2 p 1 ja 2 alusel asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust (vt nt Riigikohtu 01.02.2017.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-16, p 9).

1. Edasi asus maakohus vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt seisukohale, et hageja esitatud asjaoludel VÕS § 1045 lg 1 p 5 ei kohaldu. Sealjuures tugines maakohus sellele, et kostja suhtes puudub nii objektiivne kui ka subjektiivne teokoosseis ning hageja ei ole esitanud ühtegi normi, mida kostja oleks rikkunud ja millest tulenevalt oleks kostjal deliktilisel alusel vastutust tekkinud.
2. Hagiavaldusest ja selle puuduste kõrvaldamise avaldusest nähtuvalt on hageja siiski toonud esile nii selle, milliseid õigusnorme kostja tema hinnangul rikkunud on, kui ka selgitanud, mida jättis kostja oma seadusest tulenevate kohustuste täitmisel tegemata.
3. Seda arvesse võttes on maakohus oluliselt rikkunud

§ 465

lg 2 p-st 8 tulenevat kohustust, jättes põhjendamata, miks puudub kohtu hinnangul hageja esitatud asjaoludel kostja suhtes nii objektiivne kui subjektiivne teokoosseis. Jättes hagi

§ 371

lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt Riigikohtu 08.03.2017.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 10). 17. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumist põhjendas maakohus lisaks eelnevale sellega, et hagi võib olla esitatud vale kostja vastu, kuna kostja seoses hagejale väidetavalt tekkinud kahjuga puudub. 18.

§ 371

lg 2 p 2 ei näe hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusena ette olukorda, kus hagi esitatakse vale kostja vastu (vt nt Riigikohtu 07.10.2020.a määrus tsiviilasjas nr 2-1916249, p 11). See, kas hagi on esitatud õige kostja vastu, tuleb välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel, hinnates asjakohaseid tõendeid. Kui selle küsimuse lahendamiseks esitatud asjaolud on puudulikud, peab kohus hagejale selgitama asjaolude täpsustamise vajadust (

§-d 3401 ja 392) (vt Riigikohtu 11.02.2015.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-14, p 14). 19.

§ 371

lg 2 ei kohusta kohut jätma hagiavaldus menetlusse võtmata, vaid annab üksnes selleks võimaluse. Kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist ning keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist (vt nt Riigikohtu 31.01.2008.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, p 13). 8 2-20-19241 20. Eelnevaid rikkumisi arvestades tuleb maakohtu määrus tühistada ning hagiavaldus saata maakohtule tagasi selle menetlusse võtmise otsustamiseks. Sealjuures tuleb maakohtul lahendada ka hageja esitatud taotlus kostja asendamiseks/muutmiseks. Juhul kui maakohus leiab, et hageja alternatiivse nõudega seotud faktilised asjaolud on hagi menetlusse võtmise jaoks endiselt ebatäpselt või puudulikult kajastatud, saab kohus jätta hagiavalduse veelkord käiguta ning võimaldada hagejal nõude aluseks olevaid asjaolusid täpsustada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus 21.

§ 173lg 3 teisest lausest tulenevalt jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada.

22. Tulenevalt

§ 696

lg-st 1 ja § 372 lg-st 5 ei saa määruskaebust esitada ringkonnakohtu määrusele, millega maakohtu määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta tühistati. (allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 9