Obsah (4)

§ 10§ 17§ 4§ 15

RIIGIKOHUS ERIKOGU KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-22-2384 31. jaanuar 2023 Eesistuja Villu Kõve, liikmed Julia Laff

) § 10 lg 7 alusel Tartu Halduskohtule. Maakohus leidis, et kuna avaldaja soovib esitada nõude täidesaatva riigivõimu institutsioonide vastu, on tegemist avalik-õigusliku ülesande täitmise käigus tekkinud vaidlusega. Avalik-õiguslik nõue tuleb esitada halduskohtusse.

1. Tartu Halduskohtus registreeriti avaldaja riigi õigusabi taotlus haldusasjana nr 3-22-
3. novembri
4. a määrusega keeldus Tartu Halduskohus avaldaja riigi õigusabi taotlust menetlusse võtmast ning edastas selle halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 3 alusel pädeva kohtu määramiseks Riigikohtule. Halduskohtu hinnangul soovib avaldaja riigi õigusabi määramist selleks, et vaidlustada kohtus kriminaalasjas nr 1-21-4925 tehtud menetlustoiminguid ja nõuda nendega tekitatud kahju hüvitamist. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise aluseid, ulatust ja korda reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS). Kuna kriminaalmenetlus lõppes pärast selle seaduse jõustumist ning avaldaja pöördus varem Riigiprokuratuuri, tuleb kaebus esitada maakohtule (SKHS § 17 lg 1). Seega on ka riigi õigusabi 3-22-2384 taotluse lahendamine

§ 10lg-te 1 ja 2 järgi maakohtu pädevuses.

Olukorras, kus maakohus on juba leidnud, et selle taotluse lahendamine ei ole tema pädevuses, pole taotluse edastamine maakohtule põhjendatud. ERIKOGU SEISUKOHT 4. Halduskohus leidis põhjendatult, et avaldaja riigi õigusabi taotlust ei saa lahendada halduskohtus. 5.

§-st 10 tuleneb põhimõte, et riigi õigusabi taotlus esitatakse kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus nr 1-21-6033/16, p 9). Seepärast tuleb kindlaks teha, milline kohus on pädev riigi õigusabi taotluses kirjeldatud asjaoludel esitatavat nõuet lahendama.

1. Praeguses asjas on kohtud jätnud täpsemalt välja selgitamata, milliste PPA ja Viru Ringkonnaprokuratuuri toimingutega tekitatud kahju hüvitamist soovib avaldaja nõuda. Sellele vaatamata saab avaldaja tahte tuvastada tema hilisema tegevuse kaudu. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas avaldaja
2. oktoobril 2022 Viru Maakohtule hagiavalduse, milles taotles kriminaalasjas nr 1-21-4925 tehtud kohtuotsuse täitmisel Viru Ringkonnaprokuratuuri tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist (tsiviilasi nr 2-22-16378). Hagiavalduse kohaselt tekitati talle kahju sellega, et menetleja kustutas andmekandjatelt, mis tuli avaldajale maakohtu otsuse alusel tagastada, õigusvastaselt andmeid, ning muutis tema sülearvuti kasutamiskõlbmatuks. Avaldaja kinnitas tsiviilasjas nr 2-22-16378, et ta esitas
3. oktoobri
4. a riigi õigusabi taotluse sama õigusvaidluse lahendamiseks. Seega soovib avaldaja riigi õigusabi selleks, et taotleda kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamist. Kuna sellise nõude lahendamine on maakohtu pädevuses (SKHS § 7 lg 1 ja § 17 lg 1), tuleb ka riigi õigusabi andmise üle otsustada maakohtul. Erikogu juhib tähelepanu, et süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise asja ei lahendata tsiviilkohtumenetluse korras.
5. Kriminaalasjas nr 1-21-4925 oli avaldajal riigi õigusabi korras määratud kaitsja.

§ 17

lg 1 esimese lause kohaselt säilib riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile asja ülekandumisel mõneks teiseks

§ 4

lg-s 3 ettenähtud riigi õigusabi liigiks ning varem nimetatud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist (välja arvatud

§ 17lg-s 2 sätestatud juhul).

Tulenevalt kriminaalasja nr 1-21-4925 ja avaldaja eesmärgiks oleva nõude omavahelisest seotusest on põhjendatud lugeda õigus riigi õigusabile

§ 17lg 1 alusel säilinuks.

Kohus võib siiski uuesti hinnata, kas riigi õigusabi andmise alused jätkuvalt esinevad.

1. Kohtute infosüsteemi järgi tegi Viru Maakohus kriminaalasjas nr 1-21-4925 otsuse
2. detsembril 2021 ning see jõustus
3. detsembril
4. Kuna kriminaalasja menetlus on lõppenud, tuli avaldajal esitada maakohtule riigi õigusabi jätkamise taotlus (

§ 17

lg 1; vt ka

§ 17lg 3 ja § 19 lg 1 esimene lause).

Kohus lahendab riigi õigusabi jätkamise taotluse määrusega ning taotluse rahuldamise korral saadab määruse ärakirja advokatuurile (

§ 15lg 5). 9. HKMS § 121 lg 3 kohaselt määrab Riigikohus vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu Ts

MS §-s 711 sätestatud korras. TsMS § 711 lg 3 näeb ette, et pädeva kohtu määramisel tühistab Riigikohtu erikogu kohtu määruse, milles pädevaks tunnistatud kohus leidis, et asi ei kuulu tema pädevusse, ja saadab asja lahendamiseks tühistatud määruse teinud kohtule. Erikogu tühistab Viru Maakohtu 17. oktoobri 2022. a määruse asjas nr 2-22-15260 ning saadab avaldaja riigi õigusabi taotluse lahendamiseks Viru Maakohtule (

§ 10lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 2