Obsah (8)

§ 432§ 661§ 430§ 433§ 660§ 173§ 168§ 150

2-22-118863 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23.12.2022. a, Tartu kohtumaja Kohtunik Kristiina Kask Tsiviilasja number 2-22-118863 Tsiviilasi AS-i Aktiva Portfolio hagi M.

§-dest 428 lg 1 p 4 ja 430 lg 1 paluvad pooled, et Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kinnitaks käesoleva kompromissi määrusega ja lõpetaks tsiviilasja nr 222-118863 menetluse kostja vastu esitatud hagi osas seoses kompromissi saavutamisega poolte vahel. 1.6. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud

§ 432

sisust, et poolte kompromissi kinnitamine kohtus võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses sama hagi eseme üle samal alusel.

§ 661lg 4 alusel loobuvad pooled määruskaebuse esitamise õigusest.

1. Lõpetada tsiviilasja nr 2-22-118863 menetlus AS-i Aktiva Portfolio hagis M. I. vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmise nõudes.
2. Jätta kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud poolte endi kanda.
3. Tagastada hagejale pool hagilt tasutud riigilõivust summas 350 eurot. Tagastatav summa kanda Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele EE
5. Toimetada määrus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppel ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisega. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. AS Aktiva Portfolio esitas 30.05.
7. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. I. 7382,48 euro saamiseks. Kohus tegi 02.06.
8. a M. I. makseettepaneku, mille peale viimane esitas 12.07.
9. a vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 03.08.
10. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
11. 23.08.
12. a esitas AS Aktiva Portfolio Tartu Maakohtule oma nõude M. I. vastu hagiavalduse vormis. Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja Inbank AS ja kostja vahel 11.05.
13. a sõlmitud laenulepingust nr L89005620312 tuleneva põhivõla summas 6405,80 eurot, intressi summas 277,80 eurot, haldustasu summas 10,00 eurot, lepingutasu summas 25,00 eurot, sissenõudmiskulud summas 50,00 eurot ja viivise põhivõlalt hagiavalduse esitamise seisuga summas 744,85 eurot ning edasiulatuvalt 12,9% aastas kuni nõude täitmiseni.
14. Tartu Maakohtu 07.09.
15. a määrusega võeti hagi menetlusse ja kohustati kostjat hagile kirjalikult vastama.
16. Kostja, M. I. , esitas 10.10.
17. a kohtule hagile kirjaliku vastuse. Kostja teatas, et tunnistab hageja nõuet 50% ulatuses kogu võlgnevusest (põhinõue + intress + sissenõutav viivis) summas 4923,25 eurot ja on valmis selle tasuma osamaksetena 4 igakuiselt 97,12 eurot, sest arvestades tema tervislikku seisundit ja töövõimet, pole ta enamaks võimeline. Kostja tõi veel välja, et teiste võlausaldajate nõuete osas on kohus kinnitanud võlgade ümberkujundamiskava, millega vähendati kostja kohustusi 50% ulatuses ja kostja peab viie võlausaldaja ümberkujundatud nõuete katteks maksma igakuiselt 402,88 eurot kuus.
18. 12.12.
19. a eelistungil avaldasid pooled võimalust lahendada asi kompromissiga ja pidasid läbirääkimisi kompromissi tingimuste üle. Pooled jõudsid kompromissi tingimuste osas põhimõtteliselt kokkuleppele, kuid soovisid kompromissilepingu vormistada kirjalikult. Kohus lükkas eelistungil asja arutamise edasi ja andis pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks.
20. 22.12.
21. a esitas kostja lepinguline esindaja kohtule poolte vahel samal päeval sõlmitud kompromissilepingu. Hageja lepinguline esindaja on allkirjastanud kompromissi vastavalt 12.12.
22. a ja kostja lepinguline esindaja 22.12.
23. a. Pooled taotlevad kohtult kompromissi kinnitamist ja tsiviilasja menetluse lõpetamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja asja menetlus lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei esine aluseid

§ 430lg 3 järgi, mis tingiksid poolte kompromissi kinnitamata jätmise.

Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Eeltoodu alusel kinnitab kohus poolte kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 433lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Tulenevalt

§ 660

lg-st 1 ja § 661 lg-dest 1 ja 2 võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse ringkonnakohtule asja lahendanud maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Antud juhul on pooled kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale määrusele määruskaebuse esitamise õigusest. Kohus leiab, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

§ 661

lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Seega vastavalt poolte kokkuleppele määrab kohus, et käesolev määrus ei ole edasikaevatav. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisega. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. 5 Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale menetluskulud summas 830 eurot, sh hageja lepingulise esindaja tasu summas 480 eurot ja pool hagilt tasutud riigilõivust summas 350 eurot. Tulenevalt

§ 168

lg-st 3 jätab kohus kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud poolte endi kanda. Hageja on esitanud kohtule taotluse tagastada temale pool hagilt tasutud riigilõivust summas 350 eurot. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu kokku summas 700 eurot, sh 240 eurot maksekäsu kiirmenetluses ja täiendavalt 460 eurot hagi esitamisel. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna antud juhul on pooled sõlminud kompromissi, siis on

§ 150lg 2 p 1 alusel põhjendatud hagejale pool riigilõivust, s.o 420 eurot tagastada.

Hageja taotlusel määrab kohus, et tagastatav riigilõivu summa tuleb kanda Julianus Inkasso OÜ pangakontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask kohtunik 6