← Eesti

1-10-4274/110

Obsah (5)§ 76§ 114§ 64§ 872§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. november 2022 Narva kohtumajas Kohtuasja number 1-10-4274 Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk Olga Ab

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 määras: Jätta Dmitri Kaluga vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määrata Advokaadibüroole Sirje Must makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Dmitri Kalugale Viru Maakohtus osutatud riigi õigusabi eest 97,20 eurot (üheksakümmend seitse eurot ja 20 senti), sh käibemaks 16,20 eurot. Mõista Dmitri Kalugalt Eesti Vabariigi kasuks välja 97,20 eurot (üheksakümmend seitse eurot ja 20 senti), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700027364 ning selgitus „Dmitri Kaluga, 1-10-4274, kriminaalmenetluse kulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1

(7)Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule, kaitsjale ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Maakohtu 17.09.2010 otsusega mõisteti Dmitri Kaluga süüdi

§ 114

p 3 (alates 01.01.2015 kehtivas redaktsioonis

§ 114

lg 1 p 3) - § 25 lg 2, § 201 lg 2 p 1 järgi ning

§ 64

alusel mõisteti Dmitri Kaluga’le liitkaristuseks 16 aastat vangistust.

§ 872lg 4 p 1,3 alusel kohaldati Dmitri Kaluga suhtes karistusjärgset kinnipidamist.

Riigikohus oma 05.10.2011 otsusega nr 3-1-1-63-11 tühistas Viru Maakohtu 17.09.2010 ja Tartu Ringkonnakohtu 05.04.2011 kohtuotsused Dmitri Kaluga suhtes

§ 872lg 4 alusel karistusjärgse kinnipidamise osas.

Muus osas jättis Riigikohus maa- ja ringkonnakohtu otsused muutmata. Viru Maakohtu 17.09.2010 otsus Dmitri Kaluga süüdi tunnistamise osas

§ 114

p 3 (alates 01.01.2015 kehtivas redaktsioonis

§ 114lg 1 p 3) - § 25 lg 2, § 201 lg 2 p 1 järgi jõustus 05.10.2011.

Viru Vangla esitas 27.10.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Dmitri Kaluga vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Karistuse kandmise algus 23.10.2009 ja lõpp 23.10.

  1. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 28.10.
  2. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine elektroonilise järelevalve alla 23.10.
  3. Kinnipidamisasutuses Dmitri Kaluga kohta koostatud iseloomustuse kohaselt on isikul kehtivaid karistusi üks. Enamus kuritegusid on ette planeerimata ja soodusteguriteks on alkoholi tarvitamine, puudulik probleemide lahendamise oskus ja rahalise kasu saamise soov. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. 27.07.2011 läbis sotsiaalprogrammi Viha juhtimine. Aastal 2018 läbis Viha juhtimise jätkutegevused. Oma viha oskab mingil määral kontrollida. 28.11.2016 läbis sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening. Kinnipeetav läbis programmi täismahus ja edukalt. Oli ise väga motiveeritud ning töötas aktiivselt kaasa. 05.03.2021 läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Käesoleval ajal, kinnipeetava sõnul, ei ole tema jaoks alkohol enam aktuaalne, kuna viimati ta on tarvitanud alkoholi praktiliselt rohkem kui 10 aastat tagasi. Vangistuse jooksul olnud pidevalt tööga hõivatud. Töötanud koristajana, toidujagajana. Alates 09.07.2020 töötab käitises keevitajana ja alates 28.06.2022 dekoratiivmaalijana. Dmitri Kaluga taotleb ennetähtaegset vabastamist aadressile x maakond. Kriminaalhooldaja kodukülastuse käigus ilmnes, et tegemist on seitsmetoalise eramajaga. Käesoleval ajal elavad eramajas selle omaniku isa ja tuttav. Maja omanik ning majas elavad täisealised isikud on nõus isiku elama asumisega antud aadressile ning on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks aadressile x. Kõnealune elukoht vastab elektroonilise valve tingimustele. 2

(7)Kinnipeetav väidab, et on omandanud Venemaal keskhariduse ning restauraatori, mehaaniku, metallitööde, santehniku, puidutöö ja maalri oskused. Riigikeelt ei valda ning ei soovi seda õppida, sest eelistab töötamist ja ei tunne selleks vajadust. Varem polnud motiveeritud õppima ning uut kutset omandama. Hetkel soovib vangistuses omandada keevitaja kutset. Varem on enda sõnul töötanud mehaanikuna, teinud puidutööd ja metallitööd. Enne vangistust töötas 2008. a paiku kaubanduskeskuses ja hiljem läks ehitustöödele ning töötas erinevates garaažides. 03.10.2022 töötamise registris kanded puuduvad. Kinnipeetaval on 19.10.2022 seisuga jooksvaid nõudeid summas 3 722,87 eurot ja vabanemisfondis on 1813,02 eurot. Telefonivestlusel matuseteenuseid pakkuva ettevõtte x juhatuse liikmega, x kinnitas, et võimaldab Dmitri Kalugale töökoha nimetatud ettevõttes abitöölisena. Isikul peaaegu puuduvad sidemed inimestega, kellel ei ole kriminaalset tausta. Probleemi alkoholi tarvitamisega algselt ei tunnistanud. Meditsiiniosakonna andmetel on tegemist alkoholisõltlasega. Aastal 2012 ja 2018 alustas sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimist, kuid keeldus osalemisest. Aastal 2021 muutis oma suhtumist ja läbis programmi täies mahus. On tegelenud palju enesearendamisega ja omab motivatsiooni alkoholist loobumiseks. Oskus teisi inimesi mõista on madal. Kindlad eesmärgid puuduvad, sest leiab, et on liiga vana ning on kaua vanglas viibinud. Probleemide lahendamise oskus on madal ja enda soovi mittesaamisel võib langeda tagasi omandatud agressiivsele käitumismustrile. Vestlustel on väljendanud vaenulikkust õigussüsteemi vastu. Samuti on vangistuse jooksul esinenud karjumist ja rahuolematust ametnike suhtes. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava Dmitri Kaluga tingimisi enne tähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt juhul, kui kohus peab otstarbekaks Dmitri Kaluga´t vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Dmitri Kaluga´le katseaeg kuni 23.10.2025 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Dmitri Kaluga´le järgmised kohustused:

§ 75

lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi;

§ 75

lg 2 p 4 - asuma tööle või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

§ 75

lg 2 p 9 - alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 12 kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 22.11.2022 toimunud kohtuistungil kinnipeetav avaldas, et soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega ja on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Vabaduses hakkab töötama ja maksab võlad ära. Suhtleb pojaga, tädi lastega ja tuttavaga, kes andis talle elukoha ja kellega hakkab koos kirikus käima. Kinnipeetav kinnitab, et alkoholil tema elus kohta ei ole ja on alkoholist loobunud. Kaitsja leidis, et Dmitri Kaluga on võimalik vangistusest vabastada enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega. Vangistuses oldud aja jooksul on D. Kaluga tegelikult läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, ta on hõivatud olnud vanglas töödega, tegevusega. Samuti ei ole hetkel isikul kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Kaitsja arvates on isikul nii head kui 3

(7)halvad küljed, kuid antud juhul oleks otstarbekas isiku vabastamine ja tema üle järelevalve kohaldamine. Elukoht isikul on olemas, kuhu poole minna. Samuti on ta nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Isikul on tööoskused ja vangla siseselt on isik pidevalt töötanud. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Dmitri Kaluga tingimisi ennetähtaega vabastamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Dmitri Kaluga tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval hetkel põhjendatud. Dmitri Kaluga kannab karistust esimese astme tahtliku kuriteo eest ning formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamise küsimuse arutamiseks tulenevad

§ 76lg 2 p-st 2.

Nimetatud sätte kohaselt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem, kui 4 kuud ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem, kui 4 kuud. Viru Maakohtu 17.09.2010 otsusega käesolevas kriminaalasjas mõisteti D. Kaluga’le karistuseks liitvangistus 16 aastat, mille rakendamise alguseks loeti 23.10.2009. 2/3 mõistetud karistusajast oli ära kantud 23.06.2020, mis on rohkem, kui neli kuud. Seega

§ 76

lg 2 p-st 2 tulenev formaalne eeldus Dmitri Kaluga tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamiseks on täidetud. Vastavalt

§ 76

lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm nr 3-1-1-12-17 p 20). Igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm nr 3 1 1-12-17 p 21). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Kuigi formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on Dmitri Kaluga puhul täidetud, ei ole kohtul veendumust, et Dmitri Kaluga on juba enne karistuse täielikku ärakandmist suunatud õiguskuulekale käitumisele. 4

(7)Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on üks kehtiv kriminaalkaristus, mille alusel isik käesoleval ajal vangistuses viibib. Positiivsena võib välja tuua, et Dmitri Kaluga on vangistuses viibimise ajal osalenud mitmes sotsiaalprogrammis ja täitnud täitmiskava. Dmitri Kaluga läbis 2011.aastal sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. 2018.aastal läbis sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ jätkutegevused.
  1. aastal läbis isik edukalt sotsiaalprogrammi "Sotsiaalsete oskuste treening". Ta oli väga motiveeritud ning töötas aktiivselt kaasa. Läbiviija hinnangul on kinnipeetava sotsiaalsed oskused arenenud. Kohtu hinnangul on positiivne, et isiku hoiakutele on sotsiaalprogrammid avaldanud positiivset mõju ning eeldused vabaduses seaduskuulekaks eluks on paranenud. Dmitri Kalugal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Ometi on iseloomustuse kohaselt vangistuses viibides isik näidanud üles allumatust ja ebaväärikat käitumist ametnike suhtes, samuti agressiivsust kaaskinnipeetava suhtes. Kohtu hinnangul oli positiivne, et olenemata varasemast käitumisest on isik olnud suuteline varasemast käitumisest järeldusi tegema ja on käesoleval ajal võimeline käituma vastavalt kinnipidamisasutuses kehtivale korrale. Vangistuse ajal on Dmitri Kaluga olnud tööga hõivatud. Hetkel soovib vangistuses omandada keevitaja kutset. Kohus hindab positiivselt, et isik on huvitatud lisaks reaalsete oskuste omamisele ka kutse omandamisest. Peale vabanemist on isikul garanteeritud töökoht Jõhvis matuseteenuseid pakkuvas ettevõttes OÜ x. Kohtu hinnangul on positiivne, et Dmitri Kalugal on käesolevaks ajaks välja kujunenud tööharjumus. Pidev tööga hõivatud olemine annab põhjust arvata, et vabaduses on isik võimeline olema tööga hõivatud. Kinnipeetaval on 19.10.2022 seisuga jooksvaid nõudeid summas 3 722,87 eurot ja vabanemisfondis on 1813,02 eurot. Ometi hinnates isiku tööharjumusi, võlgnevusi ja asjaolu, et kuritegu on pandud toime varalise kasu saamise eesmärgil, puudub kohtul veendumus, et isik ei asu vabaduses tagasi vanade eluviiside juurde ja ei hakka materiaalse olukorra tõttu uusi kuritegusid toime panema. Kohtu seisukohta kinnitab asjaolu, et kuriteo toimepanemise ajal olid isikul samuti eelneva elu jooksul omandatud oskused, kuid see ei suunanud isikut seaduskuulekalt käituma. Dmitri Kalugal on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama saaks asuda. Ennetähtaegse vabanemise korral ta saab elada aadressil x. Tegemist on eramajaga, milles elab selle omaniku isa ja kinnipeetava tuttav. Kõik isikud on andnud nõusoleku Dmitri Kaluga elama asumisega antud aadressil. Dmitri Kaluga on kohtuistungil nimetanud, et suhtleb lähedastest oma poja, tädi laste ja tuttavaga, kelle majja elama saab asuda. Vangla iseloomustuse kohaselt elab tuttav Hispaanias ja pojaga kontakt puudub. Isiku suhtlusringkonda kuuluvad valdavalt kriminaalse taustaga isikud. Kohus hindab kõrgelt, et isikul on inimesed, keda pidada lähedaseks. Kuid käesoleval hetkel puudub kohtul veendumus, kas isikul on võimalik vabaduses ka reaalselt nimetatud lähedastelt rasketes olukordades tuge saada. Kohtu hinnangul võib see soodustada uute kuritegude toimepanemist. Dmitri Kaluga puhul võib uute kuritegude toimepanemist soodustada alkoholi tarvitamine. Viimane kuritegu on toime pandud alkoholijoobes ning meditsiiniosakonna andmetel on isikul alkoholisõltuvus. Nimelt on Dmitri Kaluga alkoholijoobes toime pannud väga raske isikuvastase kuriteo, põhjustades kahe inimese surma. Olulisel kohal on ka isiku sõltuvusega tegelemine vangistuse jooksul. Nimelt
  2. aastal ja
  3. aastal on isik alustanud sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening" läbimist, kuid on keeldunud osalemisest.
  4. aastal 5
(7)läbis isik sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ täies mahus. Iseloomustuse kohaselt on ta tegelenud palju enesearendamisega ja omab motivatsiooni alkoholist loobumiseks. Peab ennast usklikuks inimeseks ja alkoholi tarbima ei hakka. Olenemata positiivsetest muudatustest vangistuse jooksul, kahtleb kohus, kas Dmitri Kaluga suudab vabaduses alkoholi mitte tarvitada. Teadaolevalt ei ole kinnipeetaval vangistuses võimalik alkoholi tarvitada, kuid vabaduses on alkohol kergelt kättesaadav. Kohtul puudub veendumus, kas muutused isiku suhtumises alkoholi tarvitamisesse on püsivad ja vabaduses suudab Dmitri Kaluga jätkata kainet eluviisi. Vangla iseloomustuse kohaselt on Dmitri Kaluga oskus teisi inimesi mõista madal. Tal on kõrge enesehinnang ja üldiselt arvab, et ainult tema arvamus on õige. Vestlustel on provotseeriv ja tahab esmalt tekitada kaasvestlejas kaastunnet, kuid kui näeb, et ei saavuta soovitud tulemit, võib muutuda agressiivseks ja pealesuruvaks. Isikul on raskusi negatiivsete emotsioonide kontrollimisega. Kindlad eesmärgid puuduvad, sest leiab, et on liiga vana ning on kaua vanglas viibinud. Vangistuses elab päev korraga. Kohtuistungil on isik välja toonud, et vabaduses hakkab tööl käima ja võlgnevusi tasuma. Käesoleval hetkel puudub kohtul veendumus, kas isik on piisavalt motiveeritud, et prioritiseerida vabaduses seaduskuulekat elu omamata pikaajalisi eesmärke. Kohus möönab, et Dmitri Kaluga on nõustunud alluma elektroonilisele valvele. Kohtu käsutuses olevate materjalide kohaselt on Dmitri Kaluga avaldatud elukohale võimalik kohaldada elektroonilise valve seadet ja kõik elektroonilise valveseadme rakendamise tingimused on täidetud. Ometi ei ole kohtu seisukoha järgi piisavaks garantiiks ka elektroonilise valve kohaldamine. Teada on, et elektrooniline valve võimaldab kontrollida, kus isik viibib, kuid puudub kontroll, millega isik tegeleb ja kellega suhtleb. Oht uute kuritegude toimepanemisele on kõrge. Kantud karistuse ajal ei ole toimunud isiku suhtumises muutusi, millest saaks teha tõsikindlaid järeldusi harjumuspäraste tegutsemismutrite muutumises. Kohtul on võimalik kinnipeetav vabastada ennetähtaegselt vaid siis, kui kohtul tekib selle konkreetse isiku suhtes, kelle ennetähtaegselt vabastamise materjale kohus läbi vaatab, usaldus. Ülaltoodu alusel ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval hetkel õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Kohus on seisukohal, et käesoleval hetkel vabaduses viibimine ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Käesoleval hetkel ei kaalu Dmitri Kaluga isiksust iseloomutavad positiivsed asjaolud (sotsiaalprogrammis osalemine, elukoha olemasolu ning töökoha olemasolu) üle negatiivseid argumente (kuriteo toimepanemise asjaolud, alkoholisõltuvus). Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses 6
(7)viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Dmitri Kaluga vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Dmitri Kaluga kaitsja Andres Veski taotles kohtult riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist 97,20 euro suuruses summas, sh käibemaks summas 16,20 eurot. Taotluse kohaselt kulus advokaadil materjalidega tutvumisele 60 minutit, mis on võrdeline 54 euroga. Kohtuistungi kuluks on 30 minutit ehk 27 eurot. Nimetatud summadele lisandub käibemaks. Kohus peab esitatud taotlust toimingute osas põhjendatuks. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning toimingute tegemise ajal kehtinud justiitsministri 26. juuli 2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg-dest 1 ja 10, § 7 lg-dest 3 ja 4 rahuldab kohus kaitsja taotluse summas 81 eurot (lisandub käibemaks). Kõnealune menetluskulu kogusummas 97,20 eurot kuulub Dmitri Kalugalt välja mõistmisele (KrMS § 180 lg 1 alusel). Kohus ei näe aluseid menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks. Selliseid asjaolusid ei toonud kohtuistungil välja ka süüdimõistetu ja tema kaitsja. Menetluskulu kuulub tasumisele 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.