Obsah (4)

§ 7§ 4§ 1§ 17

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-2384 Määruse kuupäev 15. november 2022 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Sergei Baumeri (Baumer) taotlus riigi õigusabi saamiseks RESOLUTSIOON 1. Keeldud

). 9.

§ 7

lg 1 sätestab, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati.

§ 4

kohaselt tuleb süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisel lähtuda

-st.

§ 1

lg 1 kohaselt sätestab

menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra. Seaduse reguleerimisala puudutavast

§-st 1 ei ilmne, et seadusandja oleks soovinud jätta mõnd liiki süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise korra selle seaduse reguleerimisalast väljapoole. Ka

eelnõu seletuskirjas (Riigikogu XII koosseis, 635 SE, lk 3) on välja toodud, et eesmärk on sätestada terviklik süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise regulatsioon. Üldkohtu pädevust on põhjendatud asjaoluga, et varem pidi halduskohus andma sisulisi hinnanguid läbiviidud kriminaalmenetluse toimingutele ja kohaldatud meetmetele ehk toimus üldkohtu tehtud kohtulahendite halduskohtulik kontroll, mis aga ei aita kaasa tõhusa ja lünkadeta õiguskaitse tagamisele (seletuskiri, lk-d 3-4). Seega materiaalõigusliku erinormi olemasolu võrreldes

-ga ei tähenda, et

-s sätestatud menetluskord kriminaalmenetlusega seotud hüvitamisnõuete lahendamiseks ei kohalduks (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. oktoobri
2. a määrus asjas nr 3-18-400, p-d 10 ja 13; Riigikohtu erikogu
3. jaanuari
4. a määrus asjas nr 3-18-1652, p 9).
5. Kriminaalasjaga nr 1-21-4925 seonduv kriminaalmenetlus lõppes pärast

jõustumist. Seega kuulub eelnimetatud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisele

-s sätestatud korras. 11. Kuivõrd taotlusest ilmneb, et S. Baumer on pöördunud eelnevalt juba Riigiprokuratuuri, tuleb kaebus esitada maakohtule (

§ 17lg 1).

Riigi õigusabi taotlusest nähtuvalt on sama selgitanud taotlejale Riigiprokuratuur. Seega on ka riigi õigusabi taotluse lahendamine vastavalt RÕS § 10 lg-tele 1 ja 2 maakohtu pädevuses.

1. Olukordades, kus taotlus on esitatud kohtule, kelle pädevuses ei ole antud juhul riigi õigusabi andmise otsustamine, edastab kohus üldjuhul taotluse viivitamata vastavalt kuuluvusele, teatades sellest taotlejale (RÕS § 10 lg 7). Taotluse edastamine ei ole aga 2 põhjendatud olukorras, kus kohus, kellele riigi õigusabi taotlus tuleks edastada, on juba eelnevalt leidnud, et sama riigi õigusabi taotluse lahendamine ei kuulu tema pädevusse.
2. Kuna tsiviilasjas nr 2-21-1553 on eelnevalt leitud, et S. Baumeri riigi õigusabi taotlus ei kuulu maakohtu pädevusse, ei saa halduskohus taotlust RÕS § 10 lg 7 alusel uuesti maakohtule edastada. Halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 3 teine lause sätestab, et kui kohus leiab kaebuse tagastamisel, et vaidluse lahendamine kuulub tsiviil-, kriminaal- või väärteoasju lahendava kohtu pädevusse, kuid see kohus on eelnevalt leidnud, et sama vaidluse lahendamine ei kuulu tema pädevusse, määrab vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 711 sätestatud korras. See säte on analoogia korras kohaldatav ka olukorras, kus kohtutel on erinevad seisukohad riigi õigusabi taotluse lahendamise pädevuse küsimuses. Kohus edastab seetõttu asja materjalid S. Baumeri riigi õigusabi taotluse lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 3