) § 218 lg 3; tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 1, § 698 lg-d 1 ja 2). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
lg-s 4 sätestatud olukorda, kuivõrd avaldajal puudus selline nõue, millega oleks saanud vara eest pakutud ostuhinna tasaarvestada. Kuivõrd uue enampakkumise tulemusel kuulub hüpoteek kustutamisele, võib eeldada, et sellel osaleb rohkem pakkujaid.
Avaldaja esitas vastava avalduse kohtutäiturile. Enampakkumise nurjunuks kuulutamine on vastuolus õiguspärase ootuse ja õigusselguse põhimõttega, mille kohaselt peab isikul olema võimalik piisava selgusega ette näha, missuguse õigusliku tagajärje üks või teine tegu kaasa toob. Avaldajal ei olnud kohtutäituri eksitavatest vastustest tulenevalt võimalik ette näha, et hoolimata enampakkumise võitmisest ning ostuhinna tasaarvestamisest oma nõudega kuulutab kohtutäitur enampakkumise nurjunuks. 9. Kohtutäitur palus 18.01.2020 vastuses jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda, jäädes 30.10.2020 otsuses toodud seisukohtade juurde. Kohtutäitur ei ole avaldajat eksitanud. Avaldajat esindasid kohtutäituriga suhtlemisel ja esindavad ka kohtumenetluses õigusteadmistega esindajad. Kohtutäituri abi selgitused ei saanud avaldaja esindajaid eksimusse viia, kuivõrd kohtutäituri abi ei kinnitanud üheselt mõistetavalt, et avaldajal on võimalik ostuhind igal juhul enda nõudega tasaarvestada. Õigusteadmistega isikud peavad olema võimelised ise õiguslikku olukorda analüüsima. Kohtutäituri abi ei saanud 17.09.2020 e-kirjas kinnitada 5000 euro suuruse ostuhinna tasaarvestamist, kuivõrd sel ajal ei olnud enampakkumise tulemus teada. Ebeõige on avaldaja väide, et kordusenampakkumisel ei osale tõenäoliselt ühtegi pakkujat – 04.12.2020 välja kuulutatud enampakkumisele registreerus 21 osalejat ning enne enampakkumise tühistamist kerkis ostuhind 17 500 eurole. Uue enampakkumise korraldamine on vajalik selleks, et tagada võlgniku vara realiseerimine võimalikult kõrge hinnaga. Kinnisasja müümine avaldajale poleks võlgnevust vähendanud, kuna avaldaja soovis nõuet tasaarvestada intresside, mitte põhivõla arvelt. Avaldaja viide VÕS §-le 198 on asjakohatu. Isegi kui avaldajal olnuks õigus ostuhind oma nõudega tasaarvestada, tulnuks esmalt tasuda täitekulud (
Kuivõrd ostuhinda ei tasutud ka
lg-s 2 sätestatud ulatuses, oleks enampakkumine tulnud igal juhul nurjunuks kuulutada. 10. Pärnu Maakohus jättis 15.02.2021 määrusega kaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. 3
ei näe ette võimalust liita täiteasi nr 175/2020/2370 täiteasjaga nr 175/2015/290 selliselt, et edaspidi toimub sissenõuete pööramine üksnes viimati nimetatud täiteasja raames.
võimaldab sissenõudjal ühineda kinnisasja arvelt sundtäitmisega pärast seda, kui võlgniku kinnisasi on juba arestitud teise sissenõudja kasuks. Riigikohus on 29.01.2014 määruses nr 32-1-164-13 selgitanud, et
Seega ei ole nimetatud sätte eesmärgiks ühendada üht täiteasja täielikult teisega, vaid eeskätt lihtsustada kinnisasja enampakkumist mitme sissenõudja ja mitme täitemenetluse puhul, koondades nende kinnisasjale sissenõude pööramise avaldused ühte sundtäitemenetlusse ilma uue arestimisakti koostamiseta ja uue keelumärke kinnistusraamatusse kandmiseta. Kuigi avaldaja korduvaid päringuid arvestades oleks kohtutäituril olnud mõistlik teavitada arusaamatuste vältimiseks avaldajat sellest, et tema ühinemisavaldus on kätte saadud ja arvesse võetud, ei pidanud kohtutäitur tegema kinnisasja sundtäitmisel lisandunud sissenõudja õigustega arvestamiseks
Kindlasti tulnuks aga kohtutäituril arvestada ühinenud sissenõudjaga
Kohtutäituri abi 16.09.2020 kell 16.31 ja 17.09.2020 ja kell 10.34 saadetud kirjades on avaldajale piisava selgusega väljendatud kohtutäituri ettepanek mitte kinnitada end enampakkumisel osalejaks täiteasjas nr 175/2015/290, kuna selles täiteasjas väljakuulutatud enampakkumise puhul jääb hüpoteek kehtima, ning enampakkumise nurjumise järel saab avaldaja jätkata täitemenetlusega nr 175/2020/2370. Neist e-kirjadest nähtub, et kohtutäitur arvestas avaldaja kui sissenõudja ühinemisega arestitud kinnisasja sundtäitmisel. Kinnistusraamatust nähtub, et kohtutäituri 16.09.2020 avalduse alusel on kinnisasjale nr 1852932 kantud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks avaldaja ja kohtutäituri kasuks, ehkki
Kohtu ette toodud asjaolude ja tõendite põhjal ei ole tuvastatav, et kohtutäitur rikkus avaldaja õigusi sissenõudjana, kui jättis ta selgelt väljendatud viisil teavitamata
lg 1 alusel tehtud otsustusest lubada avaldajal ühineda kinnisasjale sissenõude pööramisega. Avaldaja, esitades vandeadvokaadist esindaja kaudu kohtutäiturile avalduse ostuhinna täies ulatuses tasaarvestamiseks tema nõudega, pidi sõltumata kohtutäituri selgitustest või nende puudumisest saama aru, et sellises ulatuses tasaarvestus ei ole mingil juhul võimalik. Eelkõige oleks tasumisele kuulunud täitekulud. Peamiseks sissenõudjaks täiteasjas nr 175/2015/290 on SEB Pank AS, kelle sissenõue oli pööratud kinnisasjale nn universaaltäitmisena kohtuotsuse alusel ja seetõttu jäi ka hüpoteek kinnisasjale püsima. Avaldaja täitedokumendiks on
lg 1 p-s 19 nimetatud notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Hüpoteegi realiseerimisel ei pöörata sissenõuet kinnisasja omaniku varale, millele hüpoteek ei ulatu, kuna selleks on vajalik muu täitedokument, nt kohtulahend. Asjaõigusseaduse § 353 lg-te 1–3 kohaselt rahuldatakse kinnisasja sundtäitmisest saadud rahast hüpoteegipidajate hüpoteegiga tagatud nõuded, mille rahuldamiseks sundtäitmine täide viidi, vastavalt hüpoteekide järjekohtadele. Järgneval järjekohal asuva hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse pärast eelneval järjekohal oleva hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist. Ühel ja samal järjekohal olevate hüpoteekidega tagatud nõuded rahuldatakse üheaegselt ja võrdeliselt nõuete suurusele. Täitemenetluses kinnisasja müügi korral kohaldatakse asjaõigusseaduse (AÕS) §-i 353 üksnes nende hüpoteegipidajate nõuete suhtes, mis menetluse tulemusena lõppevad ja kinnistusraamatust kustutatakse. Kui täitemenetlus viiakse läbi hüpoteegist järjekohas tagapool oleva õiguse alusel või üksnes universaaltäitmisena ja hüpoteegipidaja menetlusega ei ühine, jääb tema hüpoteek püsima ja kinnisasi müüakse koos sellega (Asjaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne 2014, § 353 komm 3.1d). Siit järeldub, et juhul, kui hüpoteegipidaja sundtäitmise menetlusega ühineb ja hüpoteeki realiseerida soovib, siis ei saa hüpoteek püsima 4
lg-s 1 sätestatule märgitakse enampakkumise kuulutuses mh müüdavat asja koormavad väljaselgitatud kolmandate isikute õigused ning muud asja koormatised ja kitsendused (mis oluliselt mõjutavad võimalike ostjate huvi kinnisasja vastu). Täiteasjas nr 175/2015/290 Ametlikes Teadaannetes 25.08.2020 avaldatud teadaande kohaselt oli Juhkama kinnistu sundenampakkumine välja kuulutatud SEB Pank AS-i sissenõude alusel tingimusel, et enampakkumise tulemi arvelt nõue rahuldatakse ja keelumärge kustutatakse ning hüpoteek ja märkus üürilepingu kohta jäävad püsima. Seega on ebaõige avaldaja arusaam, et tema nõue läinuks 24.09.2020 enampakkumisel rahuldamisele eelisnõudena SEB AS-i nõude ees olukorras, kus enampakkumise tingimuste kohaselt jääb hüpoteek püsima. Kohtutäitur ei eksitanud avaldajat septembris 2020 toimunud e-kirjavahetuses. 17.09.2020 kell 10.50 saadetud e-kirjas selgitas kohtutäituri abi avaldajale üksnes seaduse sisu, märkides, et avaldajal on võimalik teha kinnistu ostmise korral tasaarvestus oma nõudega. Kirjas viidatud
lg-st 4 tuleneb üheselt, et sissenõudja, kelle nõue võrdub ostuhinnaga või ületab seda, peab tasaarvestuse ulatuse puhul igal juhul arvesse võtma tulemi jaotamise põhimõtteid. Üldine reegel mistahes müügitehingu puhul on, et esmalt kaetakse tehinguga kaasnenud kulud.
lg 2 alusel loetakse täitemenetlusest saadud raha (tulemi) jaotamisel võlgniku võlast esmajärjekorras kustutatuks tema kanda olevad kulutused, seejärel sissenõutavad kõrvalnõuded ning lõpuks põhivõlg ja arestimise järel arvestatud intressid.
sätestatud tulemi jaotamise üldreegli järgi tuleb tulemi jaotuskava kohaselt jagatavast tulemist maha arvata täitekulud, mis praegusel juhul moodustasid enampakkumise akti koostamise hetkel kahe täitemenetluse peale kokku 1067,93 eurot. Seega ka juhul, kui avaldaja oleks saanud teha tasaarvestuse maksimaalses ulatuses, teist sissenõudjat jaotuskavas arvestamata, siis oleks ta
lg 4 viimase lause ja
Kuivõrd kohtutäitur andis
lg 2 alusel kõik sissenõudja õigused täiteasjas nr 175/2015/290 alates täitmisavalduse esitamisest 16.09.2020. Kuivõrd avaldaja osales 17.–24.09.2020 toimunud enampakkumisel sissenõudjana ning talle kuulus esimese järjekoha hüpoteek enampakkumisele pandud kinnistule, oleks tema olnud esimene, kellel on õigus saada osa tulemi jaotamisest. Seega oli avaldajal tulenevalt
lg-st 1, § 149 lg-st 2 ja § 93 lg-st 3 õigus teha kinnistu ostuhinnaga tasaarvestus. Enampakkumise nurjunuks kuulutamise akt rikub seda avaldaja õigust ning on seadusega vastuolus. Kohtutäituril on kohustus selgitada täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi (
) ning vastata menetlusosalise esitatud avaldustele ja selgitustaotlustele, kui need on seotud kohtutäituri menetluses oleva täiteasjaga (kohtutäiturimäärustiku § 23 lg 1). Kohtutäitur eksitas avaldajat tema eesmärgi saavutamist puudutavates küsimustes. Avaldaja küsimused puudutasid enampakkumist täiteasjas nr 175/2015/290. Kohtutäituri abi 16. ja 17. 09.2020 e-kirjades selgitati avaldajale, et enampakkumisel osalemisel ei ole tal kohustust tasuda tagatisraha ning 5
alusel koondatakse mitme sissenõudja kinnisasjale sissenõude pööramise avaldused ühte täitemenetlusse ilma uue arestimisakti koostamiseta ja uue keelumärke kinnistusraamatusse kandmiseta, mitte ei ühendata ühte täiteasja teisega.
järgne nõude sissenõudmisega ühinemise eesmärk on eelkõige osalemine kinnisasja müügist saadava tulu jaotamises. Seejuures ei näe
lg 1 esimene lause kinnisasja arestinud kohtutäiturile ette kaalutlusruumi, otsustamaks selle üle, kas lubada avalduse esitanud isikul osaleda menetluses või mitte (Riigikohtu 29.01.2014 määrus asjas nr 3-2-1-164-13, p 12). 17. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et kohtutäitur on teda eksitanud. Vastuseks avaldaja vandeadvokaadist esindaja 16.09.2020 e-kirjale seoses sundtäitmisega ühinemisega selgitas kohtutäituri abi samal päeval saadetud e-kirjas, et enampakkumisele ei ole 6
Isegi kui avaldaja mõistis kohtutäituri abi vastuseid selliselt, et tal on võimalik 17.09.2020 algaval enampakkumisel kinnistu ostmise korral tasaarvestada ostuhind oma nõudega, siis ei saa arvestamata jätta ka kohtutäituri abi soovitust avaldajale jätta ennast enampakkumisele kinnitamata, kuivõrd hüpoteek jääb kinnistule kehtima, ning viidet
Kohtutäituri abi ei kinnitanud avaldajale, et ta saab täiteasjas nr 175/2015/290 toimuval enampakkumisel kinnistu ostmise korral tasaarvestada kogu ostuhinna oma nõudega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust heita avaldaja võimalikku eksitust ette kohtutäiturile. 18.
lg-test 21 ja 3 tulenevalt peab elektroonilise enampakkumise võitja tasuma ostuhinna enampakkumise lõppemise päevale järgneval tööpäeval kohtutäituri määratud kontole.
lg 4 sätestab, et kui ostjaks on sissenõudja, kelle nõue ületab ostuhinna või on sellega võrdne, tehakse tasaarvestus tema nõudega ulatuses, mis vastab osale, mida sissenõudjal oleks õigus saada tema poolt ostetava vara müügist saadud tulemi jaotamisel. Tasaarvestamata jäänud ostuhinna osa tasub sissenõudja kohtutäituri ametialasele kontole samas paragrahvis sätestatud korras. Kohtutäituri seaduse eelnõu (462 SE, Riigikogu IX koosseis), millega muudeti
lg-t 4, seletuskirja järgi tasaarvestatakse sissenõudja nõue ostuhinnaga üksnes ulatuses, millises ulatuses igal konkreetsel juhul kohtutäituri tehtud arvutuste kohaselt oleks sissenõudjal õigus nõude rahuldamisele. Ülejäänud osa, st osa, millele on mitme sissenõudja korral õigus teistel sissenõudjatel, samuti täitemenetluse korraldamisega seotud kulud, peab sissenõudjaks olev ostja tasuma kohtutäiturile rahas (lk 66).
lg-st 4 tulenevalt ei ole sissenõudjal vaja teha avaldust ostuhinna tasaarvestamiseks oma nõudega, vaid kohtutäitur teeb seda omal algatusel, arvestades välja tasaarvestatava summa. Nimetatud sätte kohaselt ei teki sissenõudjal õigust tasaarvestada terves ulatuses see osa, mida ta ostjana on kohustatud ostuhinnana maksma, vaid ainult see osa, mida sissenõudjal oleks õigus saada tema poolt ostetava vara müügist saadud tulemi jaotamisel (Tallinna Ringkonnakohtu 09.07.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-15-6731, p 8). 19. AÕS § 353 lg 1 sätestab, et kinnisasja sundtäitmisest saadud rahast rahuldatakse hüpoteegipidajate hüpoteegiga tagatud nõuded, mille rahuldamiseks sundtäitmine täide viidi, vastavalt hüpoteekide järjekohtadele. Maakohus on õigesti selgitanud, et täitemenetluses kinnisasja müügi korral kohaldatakse AÕS §-i 353 üksnes nende hüpoteegipidajate nõuete suhtes, mis menetlusena lõppevad; kui aga täitemenetlus toimub hüpoteegist järjekohas tagapool oleva õiguse alusel või üksnes universaaltäitmisena ja hüpoteegipidaja menetlusega ei ühine, jääb tema hüpoteek püsima ja kinnisasi müüakse koos sellega. Praegusel juhul toimus täitemenetlus universaaltäitmisena kohtuotsuse alusel ning 25.08.2020 avaldatud enampakkumise teadaande kohaselt pidi avaldaja kasuks võlgniku kinnistule seatud hüpoteek 7
Ringkonnakohus märgib, et praegusel juhul kohaldub tulemi jaotamisel
, mis on erisäte kinnisasja müügist saadud tulemi jaotusel, mitte maakohtu viidatud
§-s 106 sätestatud üldreegel, kuid mõlema sätte kohaselt tuleb tulemist esmalt maha arvata täitekulu. Seega pidi kohtutäitur võimaliku tasaarvestuse kohaldamisel arvestama
§-s 174 sätestatud tulemi jaotamise põhimõtetega.
lg 2 järgi arvatakse täitekulud jaotuskava kohaselt jagatavast tulemist maha.
lg 1 alusel on täitekulud mh ka kohtutäituri tasu, mis käib
Kohtutäitur saab enda tasu nõude müügist saadud rahast rahuldada summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga (kohtutäituri seaduse § 32 lg 5). See, et kohtutäitur ei esitanud avaldajale jaotuskava ega märkinud 24.09.2020 kirjas midagi kohtutäituri tasu kohta, ei ole oluline, kuna tasunõue oleks (osaliselt) saanud rahuldatud avaldaja tasutud summast. 21. Kuivõrd avaldaja ei tasunud ettenähtud tähtajaks ostuhinda, tuli kohtutäituril
Seega jättis kohtutäitur avaldaja kaebuse õigesti rahuldamata. Asjaolu, et kohtutäitur ei võimaldanud avaldajal 04.12.2020 täiteasjas nr 175/2020/2370 välja kuulutatud enampakkumisel osaleda, ei puutu praeguse vaidluse esemesse. 22. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja (avaldaja) kanda. Kuna kohtutoimikust ei nähtu, et AS SEB Pank, keda esindab tema enda töötaja, oleks määruskaebuse menetluses kandnud menetluskulusid, mille väljamõistmist saaks ta avaldajalt nõuda ning kohtutäituri kantud õigusabikulusid TsMS § 175 lg 31 kohaselt ei hüvitata, ei ole määruskaebemenetluses menetluskulusid, mille väljamõistmist puudutatud isikud saaksid avaldajalt nõuda. (allkirjastatud digitaalselt) 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.