← Eesti

2-22-15386/16

Obsah (10)§ 423§ 200§ 3§ 168§ 657§ 651§ 456§ 173§ 696§ 427

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-15386 Kohtuasi X hagi Y vas

) § 430 lg 3 alusel kinnitamata. Kohus jättis hagi

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kohus märkis, et asjas puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud. 6.

  1. Kohus tegi kohtute infosüsteemi järgi kindlaks, et kostjal on pooleli ühisvara jagamise vaidlus tsiviilasjas nr 2-22-
  2. Nimetatud tsiviilasjas esitatud hagiavalduse kohaselt kuuluvad endiste abikaasade ühisvara hulka mh praeguses asjas esitatud kompromissi esemeks olevad korteriomandid aadressidega RRR, Tallinn ja VVV, Tallinn. Kostja endine abikaasa Y taotleb tsiviilasjas nr 2-22-3928 jagada poolte ühisvara, mh jätta korteriomand aadressiga RRR, Tallinn Y ainuomandisse ning korteriomand aadressiga VVV, Tallinn kostja ainuomandisse. Kostja ja Y vaidlevad tsiviilasjas nr 2-22-3928 mh praeguses asjas esitatud nõude aluseks olevate laenulepinguliste kohutuste olemasolu üle. Y hinnangul ei ole kostja hagejalt laenu 2

(5)2-22-15386 saanud ning ta seab kahtluse alla praeguses asjas esitatud laenulepingute sõlmimist kinnitavate dokumentide usaldusväärsuse. 6.
  1. Kohtu hinnangul oli esitatud kompromiss vastuolus heade kommetega, mistõttu kohus seda ei kinnitanud. Kui kohus tuvastaks tsiviilasjas nr 2-22-3928, et kostjal ei ole hageja ees laenulepingust tulenevat kohustust, kahjustaks praeguses asjas kompromissi korras kostja ja tema endise abikaasa ühisvarale seatud hüpoteegid ebaproportsionaalselt kolmanda isiku, s.o Y huve. Kostja kasuks seatud hüpoteegid võivad takistada ühisvara jagamist ja nende kustutamiseks oleks eelduslikult vaja alustada uut kohtuvaidlust. Väidetavate laenulepingute sõlmimise ja nende alusel laenu saamise osas esinevad ilmsed vasturääkivused. Konto väljavõttest tuleneb, et
  2. juunil 2008 ja
  3. juunil 2008 tehtud ülekannete selgituseks on märgitud „laenu tagastamine“. Ei ole usutav, et hageja kandis kostjale 167 000 Eesti krooni ja kirjutas maksekorralduse selgituseks ekslikult „laenu tagastamine“, mitte „laenu andmine.“ Tegemist ei saa olla trükiveaga ega n-ö pisieksimusega. Laenu andmine ja laenu tagastamine on erinevad asjad. On äärmiselt ebatõenäoline, et suures summas laenu andev isik teeks sellise vea, et nimetaks laenu andmist hoopis laenu tagastamiseks. Lisaks hakkas hageja kostjale väidetavalt 14 aastat tagasi antud laenu tagasi nõudma alles
  4. mail 2022 ehk pärast seda, kui kostja endine abikaasa oli esitanud kostja vastu hagi ühisvara jagamiseks tsiviilasjas nr 2-22-3928 ja menetlusse võtmise määrus oli kostja lepingulisele esindajale kätte toimetatud. Seejuures tunnistas kostja koheselt oma võlgnevust ja kohustus väidetava võla tasuma, täpsustamata seejuures võla suurust. Samuti muudab hageja nõude ebausutavaks laenu andmine sularahas ja põhivõlgnevust pea kaks korda ületav intressinõue. Kohus leidis eelnevat arvestades, et pooled ei soovinud esitatud kompromissiga lahendada vaidlust, vaid tekitada jõustunud kohtumääruse, millega kostjal oleks võimalik takistada kostja endisel abikaasal oma seaduslike huvide realiseerimist ühisvara jagamisel tsiviilasjas nr 2-
  5. Poolte selline eesmärk ja kirjeldatud tagajärgedega kompromiss on heade kommete vastane. Kohus ei luba

§ 200

lg 2 kohaselt menetlusosalisel ega tema esindajal õigusi kuritarvitada ega kohut eksitusse viia. 6.3. Maakohus jättis hagi

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset.

§ 3

lg 1 järgi kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kohtusse pöördumise esmane sisuline eeldus on õiguskaitsevajadus, mis väljendub menetluse esemes ja eesmärgis. Õiguskaitsevajaduse esinemiseks on üldjuhul vaja, et poolte vahel oleks vaidlus või erimeelsused hagi aluseks olevate asjaolude osas. Praegusel juhul ei vaidle kostja hagile isegi osaliselt vastu. Hageja kinnitusel tunnistas kostja hageja nõuet tingimusteta juba enne kohtusse pöördumist. Isikul puudub õiguskaitsevajadus olukorras, kus väidetav võlgnik on hagile vastuväiteid esitamata nõus oma (ühis)varale hageja kasuks hüpoteekide seadmisega. Sellises olukorras on pooled võimelised lahendama väidetavad varalised nõuded kohtuväliselt. Hagi peamiseks eesmärgiks on kostja ühisvara hüpoteekidega koormamine, milleks on eeldatavalt vajalik endise abikaasa nõusolek, mis praegusel juhul puudub. 6.4. Kohus jättis

§ 168lg 2 järgi menetluskulud hageja kanda.

Asja materjalidest ei nähtunud, et kostja oleks menetluskulusid kandnud. Kostja ei ole hagile vastanud ja kohtule esitatud kompromiss on poolte endi poolt allkirjastatud. Seega jäid menetluskulud kindlaks määramata. 3

(5)2-22-15386 Määruskaebus ja menetluse edasine käik
  1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus jättis hagi läbi vaatamata. Hageja palus saata hagi maakohtule menetluse jätkamiseks. 7.
  2. Kohus tuvastas õigesti, et kostja tunnistas nõuet. Samas ei ole kostja hagejale laenu tagastanud. Hageja eesmärk on saada kostjalt enda raha tagasi. Seega ei ole kohtu väide, et pooled on võimelised lahendama varalised nõuded kohtuväliselt, asjakohane. 7.
  3. Hageja selgitas, et pooled pidasid enne kohtusse pöördumist läbirääkimisi. Hageja on nõudnud kostjalt raha kohtuväliselt, kuid kostja majanduslik seisund ei ole võimaldanud hagejale raha tagastada. Kui hageja sai teada ühisvara jagamise asjast, ei olnud hagejal kindlustunnet, et kostja tagastab laenu. Seetõttu esitas hageja nõudekirja ning kui kostja raha ei tagastanud, pöördus hageja kohtusse. Ka siis, kui kostja ja tema endise abikaasa vahel ei oleks ühisvara jagamise menetlust toimunud, oleks hageja lõpuks pöördunud kohtusse. 7.
  4. Menetluse jätkamine on hageja ainus viis oma huvide kaitseks ning raha tagasi saamiseks. Seetõttu ei olnud kohtul alust jätta hagi läbi vaatamata. Kohtu siseveendumus, millel vaidlustatud määrus põhineb, võib olulist rolli mängida kompromissi kinnitamisel. Samas ei ole kohtul õigust üksnes oma äranägemise ja siseveendumuse alusel jätta hagejat ilma võimalusest kaitsta oma huve. 7.
  5. Hageja palus tühistada määrus osas, millega maakohus jättis hagi läbi vaatamata, ning saata hagi maakohtule menetluse jätkamiseks või alternatiivselt kinnitada kompromissileping.
  6. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 ja § 659 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis hagi läbi vaatamata, samuti menetluskulude jaotuse osas. Asi tuleb saata menetluse jätkamiseks samale maakohtule. Maakohtu määrus on jõustunud osas, millega maakohus jättis kinnitamata poolte 22. novembri 2022. a kompromissi. Hageja määruskaebus rahuldatakse. 10. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määrust osas, mille peale edasi on kaevatud.

Hageja vaidlustab maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis hagi läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Hageja ei vaidlusta määrust selle resolutsiooni p 1 osas, millega maakohus jättis kinnitamata poolte 22. novembri 2022. a kompromissi (vt määruskaebuse taotluste p 1, põhjenduste p 8). Seega on maakohtu määrus selle resolutsiooni p 1 osas

§ 456lg 1, lg 2 p 1, lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 kohaselt jõustunud.

11. Maakohus on jätnud hagi läbi vaatamata

§ 423lg 2 p 2 alusel, leides, et hagejal puudub õiguskaitsevajadus.

Nimetatud sätte kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Õiguskirjanduses on selgitatud, et õiguskaitsevajadus puudub, kui esitatakse objektiivselt täiesti kasutu hagi, nii et hagejal ei saa taotletava kohtuotsuse suhtes olla mingisugust kaitsmisväärset huvi (Kõve, V. jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2017. § 371 komm, p 3.4.5.2.b). 4

(5)2-22-15386
  1. Maakohus leidis, et hagejal puudub õiguskaitsevajadus põhjusel, et kuna kostja ei vaidle hagis esitatud nõudele vastu, on vaidlus võimalik lahendada kohtuväliselt. Ringkonnakohus selle põhjendusega ei nõustu. Hagi kohaselt ei ole kostja hagejale laenu tagasi maksnud, ehkki kohustus on muutunud sissenõutavaks, st kostja on hagejale võlgu. Olukorras, kus võlgnik oma kohustust kohtuväliset ei täida, on võlausaldajal õigus pöörduda oma õiguste ja huvide kaitseks kohtusse. Isegi kui kostja hageja nõudele sisulisi vastuväiteid ei esita, ei ole hagejal ilma täitedokumendita võimalik oma õigusi sundtäitmise teel maksma panna. Seega ei saa pidada kohtusse pöördumist hageja huvide kaitseks ebavajalikuks.
  2. Lisaks leidis maakohus, et hagi peamine eesmärk on saavutada kostja ja tema endise abikaasa ühisvarasse kuuluvate kinnistute koormamine hüpoteekidega ning sellise eesmärgi saavutamiseks ei peaks riik andma õiguskaitset. Ringkonnakohus ei nõustu ka selle põhjendusega. Hageja on esitanud hagis kostja vastu rahalise nõude võlgnevuse ja intressi väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled
  3. oktoobril 2006 laenulepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 200 000 Eesti krooni, millelt tuli maksta intressi 12% aastas. Pooled sõlmisid
  4. juunil 2008 järgmise laenulepingu, mille alusel hageja andis kostjale täiendavalt laenu 200 000 Eesti krooni, millelt tuli tasuda intressi 12% aastas. Hageja nõudis
  5. mail 2022 laenude tagastamist, öeldes sellega lepingu üles. Kostja pidi võlgnevuse tasuma
  6. juuliks 2022, kuid ei ole oma kohustusi täitnud. Eelnevast nähtuvalt on hageja eesmärk hagi esitamisel saada kostjalt tagasi talle laenatud raha. Samuti nõuab hageja intressi maksmist. Hageja ei ole nõudnud esitatud hagis hüpoteekide seadmist kostja ja tema endise abikaasa ühisvarasse kuuluvatele korteriomanditele, mistõttu ei saa seda käsitada hagi tegeliku eesmärgina. Hagi sellist eesmärki ei saa järeldada asjaoludest, et hageja taotles hagi tagamise korras kohtulike hüpoteekide seadmist ning kompromiss, mille pooled kohtule kinnitamiseks esitasid, hõlmas hüpoteekide seadmist.
  7. Hagi on selles esitatud asjaoludel õiguslikult perspektiivikas. Hagis esitatud asjaoludel võib poolte vahel olla tähtajatu laenuleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 tähenduses. VÕS § 398 lg 1 kohaselt võib laenuandja tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud, ja nõuda pärast laenulepingu ülesütlemist laenu tagastamist. VÕS § 397 lg 1 teise lause kohaselt tuleb sellekohase kokkuleppe korral maksta laenult intressi.
  8. Eelnevast tulenevalt ei olnud hagi läbi vaatamata jätmine vaidlustatud määruses esitatud põhjendustel õigustatud. Maakohtu määrus tuleb hagi läbi vaatamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas tühistada ning asi tuleb saata menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. 16.

§ 173

lg 3 kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse maakohus asja sisuliselt lahendades sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 17.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 427

esimese lause kohaselt võib määruskaebuse esitada määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa praeguse määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.