MS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Eva Urb
lg 1 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.
a, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning lugeda kandmata karistuseks 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg-te 1 ja 3 alusel jätta 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust tingimisi kohaldamata ning täielikult täitmisele pööramata, kui Eva Urb ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale määratud kontrollnõudeid ning kohustusi.
lg 1 on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 21 alusel määrata Eva Urbile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
p 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ja lisakohustust kohaldada kohtuotsuse jõustumisest.
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Eva Urbilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 27.01.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkuleppe sisu
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.08-21.08.2021.a. s.o. 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 2 kuud 28 päeva vangistust. Rakendades
sätteid määrata, et tingimisi jäetakse mõistetud tähtajaline vangistus kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui süüdlane ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3
lg 2 p 2` alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et Eva Urb on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
Kriminaalmenetluse kulud kohtueelsel uurimisel on kokku 1230 eurot: joobeseisundi tuvastamise kulud 35+52 eurot=87 eurot, sundraha 981 eurot, õigusabi tasu kaitsjale Eve Laine 13.12.2022 summas 162 eurot. KrMS § 180 lg 3 võimaldada Eva Urbil menetluskulusid tasuda ositi 1 aasta vältel alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ½ sundrahast s.o. 490,50 eurot riigi kanda, kuna Eva Urb XXX, kuna XXX. Seega kuuluvad tasumisele menetluskulud kokku 739,50 eurot. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Eva Urb aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude vähendamist ja tasumise ajatamist. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Eva Urbi süüdi tunnistada
Kohtu seisukoht menetluskulu osas Eva Urbi menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt joobe tuvastamisega tekkinud kulu 87 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt kaitsjatasu 162 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt KrMS § 179 lg 1 p-le 2 teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1087,50 eurot (alates
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.