mõistetud, kuid kandmata karistuse võrra, s.o 88 tunni üldkasuliku töö võrra, millele
lg 6 ja 7 järgi vastab 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 1 (üks) aasta ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust, milline asendati
Üldkasuliku töö tegemise ajal pidi G.I järgima
Lisakohustuseks määrati
Erakorralise ettekande kohaselt toimus G.I-ga esmakohtumine 04.07.2016, kus selgitati isikule kontrollnõudeid, üldkasuliku töö sooritamise nõudeid ja temale kehtestatud alkoholi tarvitamise keelu järgimise vajalikkust. Isik oli juba teadlik rikkumistele kaasnevatest tagajärgedest aga talle tuletati neid veelkord meelde. Üldkasuliku töö tunde sooritama suunati isik Rapla Vallavalitsusse isiku soovil. G.I ei soovinud üldkasulikku tööd sooritada Raikkülas, sest eelmine tundide sooritamise ajal tekkisid tal erimeeldused juhendajaga. G.I pidi üldkasuliku töö sooritamist alustama 05.07.2016 ning esimene ajakava nägi ette töötamist E-N ning kella 08.00 kuni 15:00ni. Antud ajakava rikkus G.I viiel päeval-neljal ajakavas ette nähtud päevad ei sooritanud tunde ning ühel ajakava välisel päeval sooritas. Muutustest ametnikku ei teavitanud. Esimest ajakava rikkus G.I enda 02.08.2016 kirjalikult antud seletuse kohaselt selle tõttu, et oli saanud herilase käest nõelata ning ta tundis ennast halvasti ning ametnikku ei teavitanud, sest puudus telefon. Ametnik saab tõsiselt kahelda isiku poolt antud seletuse õiguses, sest esiteks töölt puudutud päevad ei olnud järjestikused, et probleemiks oleks saanud olla herilase käest nõelata saamine ning lisaks 18.07.2016 nägi ametnik isikut Rapla vahel ja ilmselt oli isik alkoholijoobes. Antud rikkumise kohta koostati isikule hoiatus 02.08.2016. lisaks tuvastati 02.08.2016.a. G.I alkoholijoove, indikaatorvahendi näit oli 0,626 mg/l. isikule koostati alkoholi kuritarvitamise keelu rikkumise kohta hoiatus. 02.08.2016 koostati G.I-ga kokkuleppel uus ajakava perioodiks 08.-18.08.2016, tööpäevadeks E-N kella 09:00 kuni 15:00ni. Antud ajakava rikkus G.I taas neljal päeval, põhjuseks alkoholi tarvitamine. Üldkasuliku töö teist ajakava rikkus suulise seletuse kohaselt sellepärast, et 08.08.2016 käis G.I Juurus asju ajamas ning peale seda suundus venna juurde, kus tarvitasid koos alkoholi, mistõttu oli järgmistel päevadel halb olla ja tööle minna ei saanud. 02.08.2016 antud kirjaliku selgituse kohaselt tarvitas G.I 01.08.2016 kaks pudelit odekolonni ning seda ilma põhjuseta, olles teadlik, et ei tohi alkoholi tarvitada. Kuna G.I oli katseajal eelnevalt koostatud juba 2 hoiatust, siis oli ametnik kohustatud koostama erakorralise ettekande. G.I ei ole katseaja jooksul uusi õigusrikkumisis toime pannud. G.I alustas katseajal alkoholi vastase raviga, mis aga ei ole tulemust andnud. 19.08.2016.a. seisuga on G.I määratud 385 tunnist sooritatud 75 tundi ning sooritamata on 310 tundi. G.I ei võta tundide sooritamist ega alkoholi keelust kinnipidamist tõsiselt. Süüdistab teisi aga oma eksimusi ei näe. Lisaks on ametnik kaotanud igasuguse usalduse isiku suhtes, sest nii lühikese aja jooksul on isik lisaks rikkumistele andnud ka vale infoga selgitusi. Neil põhjustel taotleb kriminaalhooldaja pöörata isiku poolt kandmata karistus täitmisele, sest isik on katseaja alguses rikkunud kahel korral üldkasuliku töö nõudeid ning kahel korral alkoholi tarvitamise keeldu. 28.09.2016 toimunud kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja esitatud erakorralise ettekande juurde. G.I Kohtu seisukoht Kohus leiab, et erakorraline ettekanne on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt on G.I rikkunud talle kohtu poolt määratud lisakohustust
lg 2 p 2 alusel ja ei pea kinni kokku lepitud üldkasuliku töö tegemise ajakavadest. Nimelt nähtub erakorralisest ettekandest, et G.I on kahel korral tarvitanud alkoholi, s.o esimene alkoholi tarvitamine tuvastati kriminaalhooldaja poolt, siis näitas indikaatorvahend näiduks 0,626 mg/l ning teine alkoholi tarvitamine tuvastati G.I sõnade järgi 08.08.2016.a. Kuigi käesoleva erakorralise ettekande kohaselt on G.I-le määratud lisakohustus, s.o mitte tarvitada alkoholi üldkasuliku töö tegemise ajal, tarvitab G.I jätkuvalt alkoholi ning on seega rikkunud kohtu määratud lisakohustust. Alkoholi kuritarvitamine on kaasa toonud ka üldkasuliku töö tegemisele mitteilmumisi ja ajakava rikkumisi, mis viitab asjaolule, et kriminaalhooldusel olemine ei mõjuta G.I käitumist. Ta on vältinud kriminaalhooldajaga kontakti ja ei ole oma lubadustest korduvalt kinni pidanud. Üldkasuliku töö tegemist takistavatest põhjustest peab süüdimõistetu ise kriminaalhooldajale teatama. G.I ei ole seda teinud. Kriminaalhooldajale antud kirjaliku selgituse kohaselt ei ilmunud ta üldkasuliku tööd tegema, kuna oli saanud herilase käest nõelata, mistõttu tundis end halvasti ja 08.08.2016 käis Juurus asju ajamas, peale seda läks venna juurde, kellega koos tarvitati alkoholi ning sellepärast tundis end järgmised päevad halvasti ja tööle ei saanud minna. G.I tunnistas, et üldkasuliku töö tegemise ajal tarvitas ta alkoholi ning ei käinud ajakava kohaselt tööd tegemas. Ka alkoholivastaneravi ei ole tulemusi andnud, G.I tarvitab alkoholi ravist hoolimata. G.I ei soovi vangistust kandma minna ja lubab rahulikult tööd edasi teha. Kohut ei veena G.I lubadused alkoholi mitte tarvitada. G.I on aastakümneid tarvitanud alkoholi. Ta manustab odekolonni, vahel õlut, rahusteid. Ei ole võimalik, et käesolevast hetkest G.I enam alkoholi ei tarvita. G.I tarvitas alkoholi edasi ka peale erakorralise ettekande esitamist. Rapla valla iseloomustus on positiivne, kuid ei vasta tegelikkusele. G.I võib teha tööd kainena korralikult, kuid kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et G.I täie kohusetundega suhtub oma kontrollnõuetesse ja kohustustesse. Seega ei ole kohtu poolt määratud kontrollnõuded ja lisakohustused mõjutanud G.I üldkasuliku töö tegemise ajakavast kinnipidamist. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, kuna määratud lisakohustustega ei ole olnud G.I puhul võimalik saavutada karistuse eesmärke, sest ta on jätkanud üldkasuliku töö tegemise ajakavade rikkumisi ja rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Kohus ei tuvastanud ühtegi mõjuvat põhjust, miks G.I ei saanud järgida kontrollnõudeid ja kohustusi, mistõttu karistus tuleb täitmisele pöörata.
lg 6 järgi kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Tegemata 281 üldkasuliku töö tunnile vastab
(allkirjastatud digitaalselt) Lea Pavelson Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.