1-22-7342 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2023, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-22-7342 Kohtunik Pavel Gontšarov Kriminaalasi Denis

§ 180

lg 1 alusel mõisteti Deniss Lariončiksilt menetluskuludena riigituludesse

§ 175

lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1635 eurot,

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja kohtueelses menetluses osalemise tasu ja kulu summas 129,60 eurot ning

§ 175

lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu narkootilise aine ekspertiisi teostamise eest 252 eurot, kokku 2016,60 eurot.

§ 180

lg 3 põhimõtteid arvesse võttes võimaldati Deniss Lariončiksilt väljamõistetud menetluskulu tasumine ositi 7 kuu jooksul, kohustades Deniss Lariončiksit tasuma alates

1. maist
2. a seitsme kuu jooksul igakuiselt
3. kuupäevaks esimesel 6 kuul 289 eurot ja viimasel kuul 282,60 eurot kuni kogu summa tasumiseni.
4. 21.12.
5. a laekus Tallinna Ringkonnakohtule Deniss Lariončiksi kaebus maakohtu 08.12.
6. a otsusele. Kaebaja ei nõustu temalt menetluskuluna advokaaditasu summas 129,60 € väljamõistmisega, kuna advokaat ei osalenud kriminaalmenetluses. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et Deniss Lariončiksi kaebus tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.
8. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 11.02.
9. a määruses nr 3-1-1-7-16 seisukohale, et 29.03.2015 jõustunud

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises

§ 180lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises.

Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas. 5. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29.03.2015 kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel −

§ 248lg-st 1.

Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise

§ 199

lg 1 pde 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub

§ 318

lg 3 ps 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise 2

§ 339

lg 1 sätte rikkumisele.

§ 318

lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.

(RKKK 3-1-1-7-16). 6. Kriminaalasjas on Deniss Lariončiksi, tema kaitsja ja prokuröri vahel 29.11.2022 sõlmitud kokkulepe (tl 130-134), milles muuhulgas on ära näidatud tasumisele kuuluvad menetluskulud. Kokkuleppes on ära toodud süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Nimelt on ära näidatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral mõistetakse Deniss Lariončiksilt välja menetluskuluna riigituludesse sundraha summas 1635 eurot,

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja Leelo Viil kohtueelses menetluses osalemise tasu ja kulu summas 129,60 eurot ning

§ 175

lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu narkootilise aine ekspertiisi teostamise eest 252 eurot, seega kokku 2016,60 eurot. Süüdistatav loobus kohtumenetluses kaitsja osalemisest. Kokkuleppe oli allkirjastatud ka süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Leelo Viili poolt (tlk 134), mis lükkab ümber süüdistatava väite sellest, et kriminaalmenetluses tal kaitsjat ei olnud. Maakohus on nimetatud summadest lähtunud. Samuti on kokku lepitud tekkinud kulude hüvitamise individualiseerimises – nimelt lepiti kokku, et Deniss Lariončiksilt väljamõistetud menetluskulu tasumine toimub ositi 7 kuu jooksul, kohustades Deniss Lariončiksit tasuma alates

1. maist
2. a seitsme kuu jooksul igakuiselt
3. kuupäevaks esimesel 6 kuul 289 eurot ja viimasel kuul 282,60 eurot kuni kogu summa tasumiseni.
4. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud 08.12.
5. a toimunud kohtuistungil, kus süüdistatav Deniss Lariončiks kinnitas, et kokkulepe on talle arusaadav, ta sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult ning jääb selle juurde. Seejuures selgitati süüdistatavale täiendavalt menetluskulude tasumise korda ning süüdistatav kinnitas, et saab sellest aru (tlk 138). Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda

§ 318lg-tes 3 ja 4 loetletud rikkumisteks.

Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma

1. septembri
2. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-79-
3. Kriminaalmenetluse seadustiku § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318järgi apellatsiooniõigust.

Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 2 p-des 3 ja 4 loetletud rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta

§ 326

lg 2 p 3 ja § 318 lg 3 p-de 3,4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. 8. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes

§ 318lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3, § 390 lg 1 jätab ringkonnakohus Deniss Lariončiksi kaebuse läbi vaatamata. Allkirjastatud digitaalselt 3