Obsah (11)
§ 209§ 344§ 345§ 121§ 4231§ 63§ 64§ 68§ 73§ 78§ 65KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2023. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-8003 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju
§ 209
lg 2 p 1, 4,
§ 344
lg 1,
§ 345
lg 1,
§ 121
lg 1,
§ 4231
järgi ja Margus Tammin süüdistatuna
§ 209
lg 2 p 4 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav Kristi Kuus isikukood: 48505052731 elukoht: XXX kodakondsus: XXX kodanik emakeel: XXX haridus: XXX töökoht: XXX kriminaalkorras karistamata tõkendit ei ole kohaldatud kahtlustatavana kinnipeetud 09.12.
- a - 10.12.
- a riigi õigusabi korras advokaat Otto Preem (kohtueelses menetluses) Kaitsja Süüdistatav Kaitsja Margus Tammin isikukood: 38307022779 elukoht: XXX kodakondsus: XXX kodanik emakeel: XXX haridus: XXX töökoht: XXX kriminaalkorras karistatud ühel korral tõkendit ei ole kohaldatud riigi õigusabi korras advokaat Aivar Kello (kohtueelses menetluses) RESOLUTSIOON
- Süüdi tunnistada Kristi Kuus
§ 209
lg 2 p 1, 4,
§ 344
lg 1 ja
§ 345
lg 1 järgi ning
§ 63lg 1 alusel mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
Süüdi tunnistada Kristi Kuus
§ 121lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
Süüdi tunnistada Kristi Kuus
§ 4231
järgi ja mõista temale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
§ 64
lg 1 alusel, suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat, mõista Kristi Kuusile liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust.
§ 68lg 1 alusel arvata Kristi Kuusi eelvangistuses viibitud aeg 09.12.2020.
a 10.12.2020. a, so 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning lugeda Kristi Kuusi kandmata karistuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
§ 73
lg 1, 3 alusel jätta 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust Kristi Kuusi suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui Kristi Kuus ei pane 1 (ühe) aasta ja 4 (nelja) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
§ 78
p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 11.01.2023. a. 2. Süüdi tunnistada Margus Tammin
§ 209
lg 2 p 4 järgi ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
§ 65
lg 2 alusel suurendada Margus Tamminile
§ 209
lg 2 p 4 järgi mõistetud karistust – 1 (ühe) aasta pikkust vangistust – Tartu Maakohtu 28.02.2018. a otsusega nr 1-18-1183 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so rahalise karistuse 250 (kahesaja viiekümne) päevamäära ehk 2500 (kahe tuhande viiesaja) euro võrra ning mõista Margus Tamminile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta vangistust ning rahaline karistus 250 (kakssada viiskümmend) päevamäära, so 2500 (kaks tuhat viissada) eurot.
§ 64
lg 2 alusel kuulub rahaline karistus iseseisvale täitmisele.
§ 73
lg 1, 3 alusel jätta 1 (üks) aasta vangistust Margus Tammini suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui Margus Tammin ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 11.01.2023. a. 2
(12)- Salvestis KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde DVD-plaat Häirekeskuse kõne salvestisega.
- Menetluskulu/makseinfo KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Kristi Kuusi joobe tuvastamise maksumus 87 eurot, ekspertiisi maksumusest 676,80 eurot, kaitsja tasust 329,76 eurot ja sundrahast 891,30 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Kristi Kuusilt menetluskulud 447,84 (nelisada nelikümmend seitse eurot ja kaheksakümmend neli senti) eurot alljärgnevalt: ekspertiisi maksumus 169,20 eurot; kaitsja tasu 82,44 eurot; sundraha 196,20 eurot. Võimaldada Kristi Kuusil menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Margus Tammini kaitsja tasust 155,52 eurot ja sundrahast 891,30 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Margus Tamminilt menetluskulud 235,08 (kakssada kolmkümmend viis eurot ja kaheksa senti) eurot alljärgnevalt: kaitsja tasu 38,88 eurot; sundraha 196,20 eurot. Võimaldada Margus Tamminil menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE522200221013264447 Swedbank AS-is, nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või nr EE957700771001523585 LHV Pank AS-is, märkides viitenumbri Kristi Kuusil 99923700000087 ja Margus Tamminil 99923700000090 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka 3
(12)juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kokkulepete sisu KRISTI KUUS Kokkuleppe kohaselt süüdistatakse Kristi Kuusi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, tegutsedes jätkuva tahtlusega varalise kasu saamise eesmärgil, lõi XXX Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna sotsiaaltöö spetsialistidele R. G. ja R. H. tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, mis seisnes selles, et esitas ajavahemikus XXX – XXX XXX asuvates XXX Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna piirkonnakeskuse ruumides sotsiaaltöö spetsialistidele R. G. ja R. H. erinevate toetuste saamise eesmärgil valeandmeid ning võltsitud dokumente enda elukoha ning sellega seotud kulutuste kohta. Sealhulgas esitades ajavahemikus XXX – XXX XXX Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna sotsiaaltöö spetsialistile R. H. valeandmeid ning võltsitud dokumente tegutses Kristi Kuus varalise kasu saamise eesmärgil grupis koos Margus Tamminiga. Sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS, 15.04.2018-30.04.2018 ja 01.05.2018-30.06.2018 kehtinud redaktsioonid) § 131 lg 2 alusel on toimetulekutoetust õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast SHS § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. SHS § 132 lg 4 p-d 1 ja 2 näevad ette, et kui taotleja soovib, et toimetulekutoetuse määramisel võetakse arvesse ka eluasemekulud, lisab ta taotlusele dokumendid, mis tõendavad eluruumi kasutamise õigust (need esitatakse esmapöördumisel) ja SHS § 133 lõikes 5 nimetatud jooksval kuul tasumisele kuuluvaid eluasemekulusid. SHS § 134 lg 1 alusel määrab ja maksab toimetulekutoetust kohaliku omavalitsuse üksus jooksvaks kuuks SHS-ga kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras. SHS § 133 lg 1 järgi on toimetulekutoetuse arvestamise aluseks üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, millest arvestatakse maha makstud elatis, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir. Tartu Linnavolikogu 24.01.2013 määruse nr 81 "Täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise kord" (01.04.2016 - 31.05.2018 kehtinud redaktsioon) § 11 p-d 1, 2 ja 4 näevad ette vähekindlustatud isikule eluruumi üürimisel või ümberkolimisel kolimistoetuse maksmise, mille suurus kalendriaastas on kuni kolmekordne toimetulekupiir ning mille määrab sotsiaaltöötaja, kui toetuse saajale on taotlemise kuul või sellele eelneval kuul määratud toimetulekutoetust. Määruse § 2 p-de 1 ja 3 kohaselt on kolimistoetust õigus määrata isikule, kelle elukohana on Eesti rahvastikuregistris registreeritud Tartu linn ja kelle tegelik elukoht on Tartu linn. Toetuse määramisel arvestatakse toetuse saaja ja tema perekonnaliikmete sissetulekuid ning perekonnaseadusest tulenevat ülalpidamiskohustust, sissetulekute hulka ei arvata SHS § 133 lõikes 2 nimetatud toetusi. Määruse § 3 p 1 ja 2 kohaselt esitatakse toetuse saamiseks osakonnale põhjendatud taotlus ja selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid. Sotsiaal- ja tervishoiuosakonna töötajal (sotsiaaltöötajal) on õigus nõuda andmeid toetuse saaja ja tema perekonnaliikmete tulude ja kulude kohta. Määruse § 6 p 1 kohaselt hindab toetuse määramiseks sotsiaaltöötaja kodukülastuse, vestluse ja majandusliku olukorra analüüsi põhjal toetuse saaja abivajadust. 4
(12)Eesmärgiga saada eelnevalt viidatud sotsiaalhoolekande seaduse ja Tartu Linnavolikogu 24.01.2013 määruse nr 81 alusel makstavaid toetusi, esitas Kristi Kuus ajavahemikus XXX XXX XXX Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna sotsiaaltöö spetsialistidele R. G. ja R. H. eluruumi üürilepingu, mille p-de 3.1 ja 5.1.1 kohaselt andis justkui A. K. ajavahemikuks XXX-XXX Kristi Kuusi kasutusse XXX asuva korteri üüritasuga 350 eurot kuus (p 4.1). Lepingu p 4.4 kohaselt kohustus Kristi Kuus justkui üürnikuna tasuma üürileandjale ka ühekordse garantiimakse summas 700 eurot ning p 4.6 alusel lisaks üürile ruumide kasutamisel tarbitavate muude teenuste (kõrvalkulude) eest eraldi vastavalt tegelikule tarbimisele ja vastava teenuse osutaja või üürileandja poolt esitatud arvetele. Tegelikkuses ei olnud korteri omanik A. K. üürilepingut Kristi Kuusiga sõlminud ega XXX asuvat korterit Kristi Kuusi kasutusse kunagi andnud. Üürileping oli Kristi Kuusi poolt võltsitud, so tema enda poolt koostatud ja A. K. nimel allkirjastatud. Seejärel XXX esitas Kristi Kuus XXX Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna sotsiaaltöö spetsialistile R. G. avalduse toimetulekutoetuse taotlemiseks, milles märkis oma tegelikuks elukohaks XXX ning selle eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks üürilepingu. XXX esitas Kristi Kuus XXX Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna sotsiaaltöö spetsialistile R. G. avalduse ühekordse kolimistoetuse saamiseks, märkides enda elukohaks taas XXX ning kinnitades nimetatud korteri üürimisega seonduva garantiimakse summas 700 eurot tasumist. Enda poolt väidetavalt tehtud eluasemega seotud kulude tõendamiseks esitas Kristi Kuus sotsiaaltöö spetsialistile R. G. võltsitud dokumendid, so enda poolt A. K. nimel ebaõige sisuga koostatud XXX kuupäeva kandva tõendi, mis oli K. Kuus pool A.K. nimel allkirjastatud ja mille kohaselt on justkui XXX eluruumi üürilepingust tulenev tagatisraha summas 700 eurot ja aprillikuu üüri eest 70 eurot A. K. tasutud. Lisaks esitas Kristi Kuus võltsitud, so enda poolt koostatud tõendi, mille kohaselt on justkui XXX korteri omanik saanud XXX kätte tagatisraha 700 eurot ning XXX aprillikuu üüri eest 280 eurot. Eeltooduga lõi Kristi Kuus XXX Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna sotsiaaltöö spetsialistile R. G. teadvalt ebaõige ettekujutuse enda kohustusest tasuda eluruumi üürimisega seonduvad kulud ning enda poolt tehtud kulutustest. Esitatud andmete tõttu eksimusse sattunud R. G. tegi XXX otsuse, mille alusel maksis XXX linn Kristi Kuusile toimetulekutoetust summas 196,17 eurot, kandes selle XXX Kristi Kuusi poolt kasutatavale M. S. Swedbank AS arvelduskontole nr XXX ning XXX tegi R. G. otsuse, mille alusel maksis XXX linn Kristi Kuusile 350 eurot ühekordset kolimistoetust, kandes selle ajavahemikus XXX.-XXX samale Kristi Kuusi poolt kasutatavale Swedbank AS arvelduskontole. Seejärel tegutsedes jätkuva tahtlusega varalise kasu saamise eesmärgil, kuid seekord ühiselt ning kooskõlastatult grupis koos Margus Tamminiga, esitas Kristi Kuus XXX XXX Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna sotsiaaltöö spetsialistile R. H. avalduse toimetulekutoetuse taotlemiseks, märkides toetuse määramisel arvesse võetavaks isikuks Margus Tammini ning XXX asuva eluruumi kasutamisega seonduvate teenustasude ja kommunaalmaksete tõendamiseks esitas ta XXX korteriühistu XXX maksuteate nr XXX. Lisaks esitas Margus Tammin XXX R. H. seletuse, millega kinnitas enda elama asumisest XXX. aasta mai alguses Kristi Kuusi juurde aadressile XXX. 5
(12)Eeltooduga lõi Kristi Kuus koos Margus Tamminiga XXX Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna sotsiaaltöö spetsialistile R. H. teadvalt ebaõige ettekujutuse M. Tammini elama asumisest XXX asuvale üüripinnale ning eluruumi kasutamisega seonduvatest kuludest. Esitatud andmete tõttu eksimusse sattunud R. H. tegi XXX otsuse, mille alusel maksis XXX linn Kristi Kuusile toimetulekutoetust summas 362,99 eurot, kandes selle ajavahemikus XXX.XXX M. S. Swedbank AS arvelduskontole nr XXX, mis oli tegelikkuses Kristi Kuusi kasutuses. Tõendamaks väidetavalt mais XXX tehtud eluasemega seonduvaid kulutusi ning XXX linna poolt väljamakstud toetuse summas 362,99 eurot põhjendatust, esitas Kristi Kuus ajavahemikus XXX – XXX sotsiaaltöö spetsialistile R. H. võltsitud dokumendid, so enda poolt A. K. nimel ebaõige sisuga koostatud tõendi, mis oli K. Kuus pool A. K. nimel allkirjastatud ja mille kohaselt on justkui A. K. mais makstud üür 350 eurot ning kommunaalid 75,08 eurot ja elekter 6,17 eurot sularahas ning enda poolt A. K. nimel ebaõige sisuga koostatud XXX kuupäeva kandva tõendi, mis oli K. Kuus pool A. K. nimel allkirjastatud ja mille kohaselt justkui A. K. kinnitab, et on teadlik, et XXX korterisse on üürnikuks lisatud alates XXX Margus Tammin. Seega sai Kristi Kuus XXX linnalt alusetult toetusi kokku summas 909,16 eurot, sh tegutsedes üksi sai ta alusetult toetusi kokku summas 546,17 eurot ning tegutsedes grupis koos Margus Tamminiga said nad alusetult toetust summas 362,99 eurot. Sellega tekitas Kristi Kuus XXX Linnale varalist kahju kokku summas 909,16 eurot, sh koos Margus Tamminiga 362,99 eurot. Sellega pani Kristi Kuus toime 209 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse ning grupi poolt. Samuti süüdistatakse Kristi Kuusi dokumentide võltsimises, mis seisnes selles, et olles tuvastamata kohas: täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui XXX võltsis ta üürilepingut, mille kohaselt justkui A. K. andis ajavahemikuks XXX - XXX XXX asuva korteri Kristi Kuusile üürile. Tegelikkuses ei olnud korteri omanik A. K. sellist üürilepingut Kristi Kuusiga sõlminud ega XXX asuvat korterit Kristi Kuusi kasutusse kunagi andnud. Kristi Kuus koostas ja allkirjastas üürilepingu korteriomaniku A. K. nimel, eesmärgiga esitada võltsitud leping XXX Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonnale, et tõendada sellega eluruumi kasutamise õigust ning saada seeläbi XXX linnalt erinevaid toetusi. täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui XXX koostas Kristi Kuus omakäeliselt XXX kuupäeva kandva tõendi, milles A. K. justkui kinnitab, et XXX eluruumi üürilepingust tulenev tagatisraha summas 700 eurot ja aprillikuu üüri eest 70 eurot on talle tasutud. Tegelikkuses A. K. selliseid makseid ei tehtud, vaid tõend oli Kristi Kuusi poolt koostatud ja allkirjastatud A. K. nimel. Kristi Kuus võltsis dokumenti, eesmärgiga esitada see XXX Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonnale, et tõendada enda väidetavaid eluasemega seonduvaid kulusid ning saada seeläbi XXX linnalt toimetuleku- ja kolimistoetust. täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui XXX koostas Kristi Kuus tõendi, mille kohaselt on justkui XXX korteri omanik saanud XXX kätte tagatisraha 700 eurot ning XXX aprillikuu üüri eest 280 eurot. Tegelikkuses korteri omanikule selliseid makseid ei tehtud, vaid tõend oli Kristi Kuusi poolt koostatud. Kristi Kuus võltsis dokumenti, eesmärgiga esitada see XXX Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonnale, et tõendada enda väidetavaid eluasemega seonduvaid kulusid ning saada seeläbi XXX linnalt toimetuleku- ja kolimistoetust. 6
(12) täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui XXX koostas Kristi Kuus omakäeliselt tõendi, milles A. K. justkui kinnitab, et mais on sularahas tasutud üür summas 350 eurot, kommunaalkulude eest 75,08 eurot ja elektri eest 6,14 eurot. Tegelikkuses A. K. selliseid makseid ei tehtud, vaid tõend oli Kristi Kuusi poolt koostatud ja allkirjastatud A. K. nimel. Kristi Kuus võltsis dokumenti, eesmärgiga esitada see XXX Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonnale, et tõendada enda väidetavaid eluasemega seonduvaid kulusid ning saada seeläbi koos Margus Tamminiga XXX linnalt toimetulekutoetust. täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui XXX koostas Kristi Kuus omakäeliselt XXX kuupäeva kandva tõendi, milles A. K. justkui kinnitab, et on teadlik, et XXX asuva korteri üürnikuks on alates XXX lisatud Margus Tammin. Tegelikkuses A. K. sellist kinnituskirja ei koostanud ning Margus Tammin XXX asuvasse eluruumi elama ei asunud. Tõend oli Kristi Kuusi poolt koostatud ja allkirjastatud A. K. nimel. Kristi Kuus võltsis dokumenti, eesmärgiga esitada see XXX Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonnale, et tõendada enda väidetavaid eluasemega seonduvaid kulusid ning saada seeläbi koos Margus Tamminiga XXX Sellega pani Kristi Kuus toime
§ 344
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise. Veel süüdistatakse Kristi Kuusi teadvalt võltsitud dokumendi kasutamises, mis seisnes selles, et: ajavahemikus XXX - XXX esitas ta XXX asuvates XXX Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna piirkonnakeskuse ruumides sotsiaaltöö spetsialistidele R. G. ja R. H. eluruumi üürilepingu, mille kohaselt andis justkui A. K. ajavahemikuks XXX - XXX Kristi Kuusi kasutusse XXX asuva korteri. Tegelikkuses sellist lepingut sõlmitud ei olnud, vaid see leping oli Kristi Kuusi poolt võltsitud, so Kristi Kuus poolt koostatud ning A. K. nimel allkirjastatud. Esitades võltsitud dokumendi XXX Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonnale oli Kristi Kuusi eesmärgiks saada XXX linnalt erinevaid toetusi. ajavahemikus XXX - XXX esitas ta XXX asuvates XXX Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna piirkonnakeskuse ruumides sotsiaaltöö spetsialistile R. G. XXX kuupäeva kandva tõendi, milles A. K. justkui kinnitab, et XXX eluruumi üürilepingust tulenev tagatisraha summas 700 eurot ja aprillikuu üüri eest 70 eurot on talle tasutud. Tegelikkuses A. K. selliseid makseid ei tehtud, vaid tõend oli Kristi Kuusi poolt koostatud ja allkirjastatud A. K. nimel. Esitades võltsitud dokumendi XXX Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonnale oli Kristi Kuusi eesmärgiks saada XXX linnalt toimetuleku- ja kolimistoetust. ajavahemikus XXX - XXX esitas ta XXX asuvates XXX Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna piirkonnakeskuse ruumides sotsiaaltöö spetsialistile R. G. tõendi, mille kohaselt on justkui XXX korteri omanik saanud XXX kätte tagatisraha 700 eurot ning XXX aprillikuu üüri eest 280 eurot. Tegelikkuses korteri omanikule selliseid makseid ei tehtud, vaid tõend oli Kristi Kuusi poolt koostatud. Esitades võltsitud dokumendi XXX Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonnale oli Kristi Kuusi eesmärgiks saada XXX linnalt toimetuleku- ja kolimistoetust. ajavahemikus XXX - XXX esitas ta XXX asuvates XXX Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna piirkonnakeskuse ruumides sotsiaaltöö spetsialistile R. H. tõendi, milles A. K. justkui kinnitab, et mais on sularahas tasutud üür summas 350 eurot, kommunaalkulude eest 75,08 eurot ja elektri eest 6,14 eurot. Tegelikkuses A. K. selliseid makseid ei tehtud, vaid tõend oli Kristi Kuusi poolt koostatud ja allkirjastatud A. K. nimel. Esitades võltsitud dokumendi XXX Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonnale oli Kristi Kuusi eesmärgiks saada koos Margus Tamminiga XXX linnalt toimetulekutoetust. 7
(12) ajavahemikus XXX - XXX esitas ta XXX asuvates XXX Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna piirkonnakeskuse ruumides sotsiaaltöö spetsialistile R. H. XXX kuupäeva kandva tõendi, milles A. K. justkui kinnitab, et on teadlik, et XXX korteri üürnikuks on alates XXX lisatud Margus Tammin. Tegelikkuses A. K. sellist kinnituskirja ei koostanud ning Margus Tammin XXX asuvasse eluruumi elama ei asunud. Tõend oli Kristi Kuusi poolt koostatud ja allkirjastatud A. K. nimel. Esitades võltsitud dokumendi XXX Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonnale oli Kristi Kuusi eesmärgiks saada koos Margus Tamminiga XXX linnalt toimetulekutoetust. Sellega pani Kristi Kuus toime
§ 345
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi. Veel süüdistatakse Kristi Kuusi selles, et XXX kella 14.00 paiku XXX maja juures kasutas ta füüsilist vägivalda XXX G. K. suhtes, mis seisnes selles, et haaras esmalt ühel korral G. K. käega kaelast kinni. Pärast seda haaras K. Kuus tekkinud sõnavahetuse käigus veelkord käega G. K. kaelast ning seejärel veel kukla piirkonnas asuvatest juustest ning seda tehes tõmbas K. Kuus G. K. pikali maha. K. Kuus põhjustas oma eelkirjeldatud tegevusega G. K. füüsilist valu ning marrastused ja punetuse kaela ning kukla piirkonnas. Samuti rebenes eelkirjeldatud tegevuse käigus G. K. jope. Sellega pani Kristi Kuus toime
§ 121
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Samuti süüdistatakse Kristi Kuusi selles, et tema isikuna, keda on karistatud mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta liiklusseaduse § 201 järgi Politsei- ja Piirivalveameti otsustega sõiduki juhtimise eest 27.06.2019 ja 14.08.2019, juhtis uuesti XXX kella 16.16 paiku XXX juures mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega rikkus Kristi Kuus liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega pani Kristi Kuus toime
§ 4231
järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele järgnevas:
§ 209
lg 2 p 1 ja 4, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör Kristi Kuusile
§ 63
lg 1 alusel karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
§ 121
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör Kristi Kuusile karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
§ 4231ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör Kristi Kuusile karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. 8
(12)
§ 64
lg 1 alusel moodustada liitkaristus üksikkaristusest raskeima suurendamise teel ning mõista Kristi Kuusile liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust.
§ 68
alusel arvata Kristi Kuusi eelvangistuses viibitud aeg, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg ajavahemikus 09.12.2020-10.12.2020 (so 2 päeva) karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks Kristi Kuusile mõista 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
§ 73
lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata Kristi Kuusi suhtes täielikult täitmisele, kui Kristi Kuus ei pane 1 (ühe) aasta ja 4 (neli) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Kokkuleppe järgi on kriminaalmenetluse kulud KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel käekirjaekspertiisi tegemisega tekkinud kulu summas 846 eurot (I kd, lk 99-103), KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamisega tekkinud kulu kokku summas 87 eurot (35 eurot + 52 eurot, I kd, lk 183-187), KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi osutanud kaitsjale advokaat Otto Preemile kohtueelses menetluses määratud tasu summas 412,20 eurot (118,80 eurot + 118,80 eurot + 174,60 eurot) (I kd, lk 202-207 ja II kd, lk 98-102) ning KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel kaasnev süüdimõistva kohtuotsusega sundraha, mille suurus KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Süüdistatav Kristi Kuus ja tema kaitsja advokaat Otto Preem on kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus taotlenud süüdistatavalt kohtuotsusega väljamõistetavate menetlusekulude vähendamist järgmistel põhjustel. Kristi Kuus XXX. Tema ülalpidamisel on XXX ja leibkonnas kokku XXX. Kristi Kuusi sissetuleku moodustavad XXX XXX ja XXX, mida kokku on ca XXX eurot kuus. Säästud tal enda sõnade kohaselt puuduvad. Eeltoodud asjaolude tõttu on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 alusel Kristi Kuusi menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmine. Sellest tulenevalt mõista Kristi Kuusilt välja käekirjaekspertiisi maksumusest 1/5, so 169,20 eurot, narkojoobe tuvastamisega seonduvad kulud summas 87 eurot jätta riigi kanda, kaitsja advokaat Otto Preem tasust mõista Kristi Kuusilt välja 1/5, so 82,44 eurot ning sundrahast (mille suurus 2022. aastal on 981 eurot) 1/5, so 196,20 eurot. Ülejäänud Kristi Kuusi menetluskulud jätta riigi kanda. Ühtlasi taotlesid süüdistatav ja tema kaitsja kohtuotsusega väljamõistetavate menetluskulude tasumiseks Kristi Kuusile pikema tähtaja määramist. Eelnevalt juba väljatoodud asjaolude tõttu on ilmne, et Kristi Kuusil puuduvad rahalised vahendid kohtuotsusega väljamõistetavate menetluskulude koheseks tervikuna tasumiseks, mistõttu on põhjendatud võimaldada Kristi Kuusil tasuda väljamõistetavad menetluskulud 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Häirekeskus kõnesalvestis DVD-plaadil (I kd, lk 151) – jätta kriminaalasja juurde. MARGUS TAMMIN Kokkuleppe kohaselt süüdistatakse Margus Tamminit selles, et tema, tegutsedes varalise kasu saamise eesmärgil ajavahemikus XXX – XXX grupis koos Kristi Kuusiga, lõi XXX 9
(12)Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna sotsiaaltöö spetsialistile R. H. tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, mis seisnes selles, et pärast seda, kui Kristi Kuusi oli ajavahemikus XXX - XXX esitanud XXX Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna sotsiaaltöö spetsialistidele R. G. ja R. H. võltsitud eluruumi üürilepingu, esitas Margus Tammin ajavahemikus XXX – XXX koos Kristi Kuusiga XXX asuvates XXX Linnavalitsuse sotsiaalja tervishoiuosakonna piirkonnakeskuse ruumides sotsiaaltöö spetsialistile R. H. toetuste saamise eesmärgil valeandmeid ning võltsitud dokumente enda elukoha ning sellega seotud kulutuste kohta. Sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS, 15.04.2018-30.04.2018 ja 01.05.2018-30.06.2018 kehtinud redaktsioonid) § 131 lg 2 alusel on toimetulekutoetust õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast SHS § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. SHS § 132 lg 4 p-d 1 ja 2 näevad ette, et kui taotleja soovib, et toimetulekutoetuse määramisel võetakse arvesse ka eluasemekulud, lisab ta taotlusele dokumendid, mis tõendavad eluruumi kasutamise õigust (need esitatakse esmapöördumisel) ja SHS § 133 lõikes 5 nimetatud jooksval kuul tasumisele kuuluvaid eluasemekulusid. SHS § 134 lg 1 alusel määrab ja maksab toimetulekutoetust kohaliku omavalitsuse üksus jooksvaks kuuks SHS-ga kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras. SHS § 133 lg 1 järgi on toimetulekutoetuse arvestamise aluseks üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, millest arvestatakse maha makstud elatis, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir. Eesmärgiga saada eelnevalt viidatud sotsiaalhoolekande seaduse alusel makstavat toetust, esitas Kristi Kuus ajavahemikus XXX - XXX XXX Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna sotsiaaltöö spetsialistidele R. G. ja R. H. eluruumi üürilepingu, mille p-de 3.1 ja 5.1.1 kohaselt andis justkui A. K. ajavahemikuks XXX-XXX Kristi Kuusi kasutusse XXX asuva korteri üüritasuga 350 eurot kuus (p 4.1). Lepingu p 4.4 kohaselt kohustus Kristi Kuus justkui üürnikuna tasuma üürileandjale ka ühekordse garantiimakse summas 700 eurot ning p 4.6 alusel lisaks üürile ruumide kasutamisel tarbitavate muude teenuste (kõrvalkulude) eest eraldi vastavalt tegelikule tarbimisele ja vastava teenuse osutaja või üürileandja poolt esitatud arvetele. Tegelikkuses ei olnud korteri omanik A. K. üürilepingut Kristi Kuusiga sõlminud ega XXX asuvat korterit Kristi Kuusi kasutusse kunagi andnud. Üürileping oli Kristi Kuusi poolt võltsitud, so tema enda poolt koostatud ja A. K. nimel allkirjastatud. Margus Tammin tegutses varalise kasu saamise eesmärgil ühiselt ning kooskõlastatult grupis koos Kristi Kuusiga, kui Kristi Kuus esitas XXX XXX Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna sotsiaaltöö spetsialistile R. H. avalduse toimetulekutoetuse taotlemiseks, märkides toetuse määramisel arvesse võetavaks isikuks Margus Tammini ning XXX asuva eluruumi kasutamisega seonduvate teenustasude ja kommunaalmaksete tõendamiseks esitas Kristi Kuus XXX korteriühistu XXX maksuteate nr XXX. Lisaks esitas Margus Tammin XXX R. H. seletuse, millega kinnitas enda elama asumisest XXX. aasta mai alguses Kristi Kuusi juurde aadressile XXX. Eeltooduga lõi Margus Tammin koos Kristi Kuusiga XXX Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna sotsiaaltöö spetsialistile R. H. teadvalt ebaõige ettekujutuse M. Tammini elama asumisest XXX asuvale üüripinnale ning eluruumi kasutamisega seonduvatest kuludest. Esitatud andmete tõttu eksimusse sattunud R. H. tegi XXX otsuse, mille alusel maksis XXX linn Kristi Kuusile toimetulekutoetust summas 362,99 eurot, kandes selle ajavahemikus XXX.10
(12)XXX M. S. Swedbank AS arvelduskontole nr XXX, mis oli tegelikkuses Kristi Kuusi kasutuses. Tõendamaks väidetavalt mais XXX tehtud eluasemega seonduvaid kulutusi ning XXX linna poolt väljamakstud toetuse summas 362,99 eurot põhjendatust, esitas Kristi Kuus ajavahemikus XXX – XXX sotsiaaltöö spetsialistile R. H. võltsitud dokumendid, so enda poolt A. K. nimel ebaõige sisuga koostatud tõendi, mis oli K. Kuus pool A. K. nimel allkirjastatud ja mille kohaselt on justkui A. K. mais makstud üür 350 eurot ning kommunaalid 75,08 eurot ja elekter 6,17 eurot sularahas ning enda poolt A. K. nimel ebaõige sisuga koostatud XXX kuupäeva kandva tõendi, mis oli K. Kuus pool A. K. nimel allkirjastatud ja mille kohaselt justkui A.K. kinnitab, et on teadlik, et XXX korterisse on üürnikuks lisatud alates XXX Margus Tammin. Seega sai Margus Tammin tegutsedes grupis koos Kristi Kuusiga XXX linnalt alusetult toetust summas 362,99 eurot. Sellega tekitas Margus Tammin koos Kristi Kuusiga XXX linnale varalist kahju summas 362,99 eurot. Sellega pani Margus Tammin toime 209 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime grupi poolt. Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele järgnevas:
§ 209
lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör Margus Tamminile karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
§ 65
lg 2 alusel moodustada liitkaristus Margus Tamminile käesolevalt mõistetavast 1 aasta pikkusest vangistusest ja Tartu Maakohtu 28.02.2018 kohtuotsusega nr 1-18-1183 mõistetud ärakandmata rahalisest karistusest 250 päevamäära, mis on 2500 eurot ning määrata, et rahaline karistus viiakse
§ 64
lg 2 alusel täide iseseisvalt.
§ 73
lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata Margus Tammini suhtes täielikult täitmisele, kui Margus Tammin ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Kokkuleppe järgi on kriminaalmenetluse kulud KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi osutanud kaitsjale advokaat Aivar Kellole kohtueelses menetluses määratud tasu summas 194,40 eurot (162 eurot + 32,40 eurot) (II kd, lk 108-114) ning KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel kaasnev süüdimõistva kohtuotsusega sundraha, mille suurus KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Süüdistatav Margus Tammin ja tema kaitsja advokaat Aivar Kello on kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus taotlenud süüdistatavalt kohtuotsusega väljamõistetavate menetlusekulude vähendamist järgmistel põhjustel. Margus Tammini XXX. Kuna Margus Tammini XXX, moodustab tema sissetuleku üksnes toetus summas XXX eurot. Säästud Margus Tamminil enda sõnade kohaselt puuduvad. Margus Tammini ülalpidamisel on XXX ning tema leibkonda kuulub XXX. Pere elab üürikorteris, mille eest tuleb tasuda igakuiselt üüri summas XXX eurot. Lisaks on kohtutäiturite menetluses mitmeid Margus Tammini suhtes alustatud täitemenetlusi. 11
(12)Eeltoodud asjaolude tõttu on põhjendatud Margus Tamminilt väljamõistetavate menetluskulude KrMS § 180 lg 3 alusel vähendamine. Seetõttu mõista Margus Tamminilt välja kaitsja advokaat Aivar Kello tasust 1/5, so 38,88 eurot ning sundrahast (mille suurus 2022. aastal on 981 eurot) 1/5, so 196,20 eurot. Ülejäänud menetluskulud jätta riigi kanda. Süüdistatav ja tema kaitsja on taotlenud ka seda, et anda kohtuotsusega väljamõistetavate menetluskulude tasumiseks Margus Tamminile pikem tähtaeg. Eelnevalt väljatoodu asjaolude tõttu on ilmne, et Margus Tamminil puuduvad rahalised vahendid kohtuotsusega väljamõistetavate menetluskulude koheseks tervikuna tasumiseks, mistõttu on põhjendatud võimaldada Margus Tamminil menetluskulude tasumine 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Häirekeskus kõnesalvestis DVD-plaadil (I kd, lk 151) – jätta kriminaalasja juurde. Kohtu seisukoht kokkulepete osas Kohtuistungil kinnitasid süüdistatavad, et avaldatud kokkulepped on neile arusaadavad, vastavad nende tahtele ning et nad jäävad nende juurde. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkulepete juurde. Kohus on seisukohal, et kokkuleppeid sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Samuti leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad küllaldase aluse Kristi Kuusi ja Margus Tammini süüditunnistamiseks neile esitatud süüdistuses. Seega tuleb Kristi Kuus süüdi tunnistada
§ 209
lg 2 p 1, 4,
§ 344
lg 1,
§ 345
lg 1,
§ 121
lg 1,
§ 4231
järgi ja Margus Tammin tuleb süüdi tunnistada
§ 209lg 2 p 4 järgi.
Süüdistatavatele tuleb mõista karistused vastavalt kokkulepetele. Menetluskulude hüvitamine toimub vastavalt menetluspoolte vahel sõlmitud kokkulepetele. Salvestise suhtes tuleb kohaldada meetmeid, mis nähtuvad süüdistatavate, nende kaitsjate ning prokuröri vahelistest kokkulepetest. (allkirjastatud digitaalselt) Rutt Teeveer Kohtunik 12
(12)