, 199 lg 2 p 4 järgi ning
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 6 kuud vangistust.
lg 1,3 alusel jäeti karistus tingimisi täitmisele pööramata 18 kuulise katseajaga. Katseaja kestel pidi A.H täitma
Viru Maakohtu 22.05.2014 kohtumäärusega pöörati Viru Maakohtu 23.01.2013 kohtuotsusega mõistetud karistuse 2 ärakandmata osa, 6 kuud vangistust, täitmisele. A.H kannab nimetatud karistust alates 28.05.2016. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5 korral. Käesolevat karistust kannab isik varguse ja kehalise väärkohtlemise eest. Varasemalt on teda karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, kus on kasutatud ka vägivalda. Kuritegude toimepanemise ajendiks on alkoholiprobleemid ning majandusliku kasu saamine. Toimepandud kuriteod on jäänud samaks, ka eelmiste kuritegude puhul on kasutatud vägivalda (röövimised ja vargused). Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Kinnipeetavale ei ole koostatud individuaalset täitmiskava, kuna tema karistusaeg on lühem kui üks aasta. Isiku käitumine vangistuse ajal on olnud korrektne. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud 5 kuud ning kanda jääb tal veel 1 kuu vangistust. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Kinnipeetav elas enne vangistust xxxx. Peale vangistust asub kinnipeetav elama aadressile xxxx, korterisse, mille ema talle ostis. Tegemist on 1-toalise korteriga, kus kinnipeetav hakkaks üksinda elama. Hetkel ei ela selles korteris kedagi. Korteri omanik on kinnipeetava ema. Kinnipeetaval puudub kehtiv isikut tõendav dokument. Isikul on omandatud põhiharidus. Ta on õppinud ka kutsekoolis tisleri erialal, kuid õpingud jäid pooleli seoses tööle asumisega. Enesetäiendamisse suhtub isik skeptiliselt. Riigikeelt kinnipeetav ei valda. Isik omab nii ametliku kui ka mitteametliku töö kogemust ehitusel. Enne vangistust kinnipeetav ei töötanud, saades oma sõnul töövõimetuspensioni 40 eurot kuus (vangla andmetel töövõimetus puudub). Väidetavalt on isikul peale vabanemist võimalus minna mitteametlikult tööle ehitusele Tallinnasse, mille ta on ka endale eesmärgiks seadnud. Vangistuses ei ole isik töötamisest huvitatud, väites, et ta on vanglas vaid 2 kuud ja pole mõtet tööle asuda. Toimepandud kuritegu on seotud rahalise kasu saamisega (varastatud telefon). K-raha andmetel on kinnipeetaval võlgnevusi 265,61 euro ulatuses. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad ema T J, kasuisa, tädi M A ja tütar M J. Kinnipeetava isa on surnud. Tütar ja ta ema elavad xxxx, nendega on suhted säilinud, kuid koos ei elata. Kõige rohkem suhtleb kinnipeetav vangistuse ajal emaga telefoni, kokkusaamiste ning kirjavahetuse teel. Isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, mistõttu on alust arvata, et tema suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga tuttavad. Kuriteod on isik toime pannud üksinda. Riskivale ja hoolimatule elus tiilile viitavad korduvad röövimised ja vargused. Käesolev kuritegu on toime pandud alkoholi tarvitamise käigus. Ühise alkoholi tarvitamise käigus lõi isik kannatanut, kinnipeetava enda sõnade kohaselt teda provotseeriti. Kinnipeetav ise alkoholi tarvitamises probleeme ei näe, väidetavalt tarvitas umbes 2 korda nädalas alkoholi. Vangistust kandma tuli kinnipeetav alko- ja narkojoobes. Kuna isik ei näe probleeme alkoholi tarvitamises, siis ei ole tal ka motivatsiooni sellest loobuda. Väidetavalt sai kinnipeetav enne vangistust töövõimetuspensioni, kuid ta ei mäleta, kui suure protsendi ulatuses ta töövõimetu oli. Vanglas töövõimetust diagnoositud pole. Isikut on korduvalt karistatud samade kuritegude eest, millest nähtub, et isik ei mõtle tegude tagajärgedele või tagajärjed pole piisavalt mõjusad, hoidmaks ära kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava eesmärgid on ebamäärased, väidetavalt soovib peale vangistust tööle asuda, kuid samas väidab, et enne vangistust ei töötanud, kuna oli töövõimetus. Isik on rikkunud kriminaalhooldusel olles kontrollnõudeid ning karistus on pööratud täitmisele. Enda sõnul oli ta haige, mistõttu ei saanud kahel korral kriminaalhooldaja juurde minna. Isikut on korduvalt karistatud väärteokorras. Sõltumata eelnevatest karistustest jätkab kinnipeetav 3 kuritegude toimepanemist. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 58% (keskmine risk), vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 59% (kõrge risk). Lähtuvalt eeltoodust ei toeta Viru Vangla A.H tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks A.H vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist, teeb vangla ettepaneku määrata A.H-le katseaeg kuni 28.11.2016 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega kuni 6 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on 1 otstarbekas määrata A.H-le
Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava ema T J sõnade kohaselt on kinnipeetava suhted sugulastega head. Tütre emaga on suhted säilinud (elab xxxx). A.H on sugulaste poolt koju oodatud. Ema ei tea kinnipeetava suhtlusringkonda. Ema sõnul puuduvad A.H probleemid sõltuvusainete tarvitamisega. Kinnipeetava ema koos kasuisaga elavad omaette elamispinnal aadressil xxxx. Ema sõnul enne vangistust elas poeg üürikorteris aadressil xxxx. Rahvastikuregistri andmetel A.H elukoht puudub. Varasemalt on kinnipeetav elanud xxxx valla sotsiaalmajas aadressil xxxx, xxxx ja ühiselamus aadressil xxxx. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt ei ole A.H kindlat töökohta. Puuduvad ka kokkulepped töökoha osas. Ema sõnul enne vangistust A.H tegeles juhutöödega, põhiliselt korterite remondiga. Ema töötab vanadekodus sanitarina ja kasuisa on pensionär. Vabanemisjärgselt on A.H olemas sugulaste materiaalne toetus. Karistusregistri andmetel on kinnipeetavat korduvalt kriminaalkorras karistatud ning vangistuses on ta viibinud korduvalt. Käesolevat vangistust kannab A.H katseaja tingimuste rikkumise eest. Teda on karistatud teise inimese peksmise ja võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Varasemalt on teda karistatud varavastaste süütegude, röövimise ja omavolilise sissetungi eest. Korduvad süüteod viitavad A.H riskivale ja hoolimatule elustiilile ning impulsiivsele käitumisele. Kuriteo sooritamise soodusteguriks on mõnuainete kuritarvitamine. Positiivseks asjaoluks on see, et A.H on olemas kindel elukoht ning ema T J materiaalne ja moraalne toetus. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks A.H vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata A.H-le katseaeg kuni 28.11.2016 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega kuni 6 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas 1 määrata A.H-le
A.H kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Garanteeritud töökohta tal ei ole. Esialgu läheb ta Töötukassasse, sealt aidatakse tal tööd leida. Ta on suuteline vabaduses hoiduma sõltuvusainete tarvitamisest. Ta on suuteline täitma kontrollnõudeid, ongi hea, kui need määratakse. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa A.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 06.09.2016 koostatud kinnipeetava kohta iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele, ega toeta samuti nagu vangla A.H ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud viiel korral. Varasematele karistustele vaatamata on A.H jätkanud kuritegelikku tegevust, millest tuleneb, et mingeid järeldusi ta nendest enda jaoks teinud ei ole. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks ühiskonna heaolu tema ennetähtaegse vabastamise korral ohus tatud. Viimati tunnistati A.H süüdi Viru Maakohtu 23.01.2013 kohtuotsusega
, § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistati
lg 1 alusel 4 vangistusega 6 kuud.
Katseaja kestel pidi A.H täitma
Viru Maakohtu 22.05.2014 kohtumäärusest, millega karistuse kandmata osa täitmisele pöörati, mh tuleneb, et „kriminaalhooldus A.H suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud järgida kontrollnõudeid. … A.H ei ilmunud registreerimisele kriminaalhooldusosakonda 15.04.2014, 23.04.2014, 28.04.2014 ja 6.05.2014. Mõjuvaid põhjusi selleks A.H ei esitanud.“ Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt katseaja tingimuste rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varasemalt oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Eelmainitud iseloomustuse kohaselt on A.H poolt üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 58% (keskmine risk) ja 59% (kõrge risk). Seega on tema puhul olemas arvestatav uute kuritegude toimepanemise tõenäosus. Ta on ohtlik konkreetsele täiskasvanule ja avalikkusele (risk ühiskonnas). Iseloomustusest tuleneb, et A.H kehtivaid distsiplinaarrikkumisi ei ole. Kuigi vangistatu õiguspärane käitumine vangistuses on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluline tingimus, pole eeltoodud asjaolu ülimuslikult sedavõrd tähtis, et analüüsist välja jätta isiku varasemad kuriteod ning ainuüksi selle pinnalt saaks teha põhjendatud otsuse isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. Prokurör peab vajalikuks rõhutada, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur A.H tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu A.H ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5 korral ning vangistuses on ta viibinud korduvalt. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Viru Maakohtu 23.01.2013 kohtuotsusega mõistetud tingimuslik karistus pöörati täitmisele, kuna isik ei suutnud järgida talle katseajaks pandud käitumiskontrolli nõudeid. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik sel korral suudab järgida kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi ning katseaja edukalt läbida. Iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetaval olnud probleeme alkoholi- ja narkootikumide tarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks, ka käesolevat karistust tuli isik vanglasse kandma, olles alko- ja narkojoobes. Vabanemisel puudub isikul garanteeritud töökoht. Kuivõrd isik on varasemalt toime pannud varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil, puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul 58% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise 5 tõenäosus sama aja jooksul on 59%. Seega on kinnipeetava puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise risk. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Lisaks märgib kohus, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et A.H puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning et vabanemisel on tal olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks
Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.