Obsah (4)

§ 424§ 68§ 74§ 76

Kriminaalasi nr 1-13-6307 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2017. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-6307 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuist

§ 424

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 7 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui L.K ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid. Harju Maakohtu 23.02.

1. a määrusega pöörati L.K-le Pärnu Maakohtu 23.02.
2. a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus, s.o 6 kuud 27 päeva vangistust täitmisele. Kinnipeetava karistusaja algus 29.09.
3. a ja lõpp 25.04.
4. a. Vangla ei toeta L.K vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha L.K tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta L.K karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu L.K selgitas kohtus, et ta ei soovi karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. L.K karistus saab kantuks 25.04.
5. a. L.K abikaasa ja kolm alaealist last elavad Soome Vabariigis, kus on ka L.K elukoht. L.K soovib talle mõistetud karistuse lõpuni kanda. KOHTU SEISUKOHT
6. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära L.K , leiab, et L.K tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
7. L.K kannab käesoleval ajal karistust tahtliku teise astme kuriteo toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on L.K temale mõistetud karistusajast (7 kuud) ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Seega esinevad formaalsed alused L.K tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et L.K tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna L.K ei soovi tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabaneda. Kohus leiab, et kuigi kinnipeetaval on

§ 76

järgi õigus taotleda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist, ei ole tegemist kohustusega, st kinnipeetaval on õigus otsustada, kas ta soovib enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist või mitte. Sellesisulist seisukohta kinnitab ka see, et süüdimõistetutele mõistetud karistused kuuluvad ärakandmisele reeglina tervikuna ja üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad nende kandmisest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. L.K on selgitanud põhjuseid, miks ta ei soovi tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabaneda. Kohtu hinnangul on L.K põhjendused arusaadavad - L.K perekond elab Soome Vabariigis, kuhu pärast karistuse ärakandmist soovib ka Meelis 2 L.K elama minna ja tema karistusaja lõpuni on jäänud lühike aeg. Sellest tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks L.K tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastada. Isegi juhul, kui L.K sooviks tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabaneda, puuduvad kohtu hinnangul L.K puhul

§ 76lg-s 4 sätestatud materiaalsed eeldused.

Siinjuures tugineb kohus L.K varasemale elukäigule, millest järeldub, et L.K on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh samalaadsete süütegude (s.o tervisevastaste süütegude) toimepanemise eest ja käesolevalt kannab ta juba mitmendat korda karistusena reaalselt täitmisele pööratud vangistust. Kohus võtab arvesse ka kuriteo toimepanemise asjaolusid. Lisaks arvestab kohus, et L.K-le mõistetud karistus tuli täitmisele pöörata põhjusel, et L.K rikkus talle kohtulahendiga käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Ühtlasi tuli L.K kohtulahendi täitmise tagamiseks kuulutada tagaotsitavaks ja tema suhtes anti välja Euroopa vahistamismäärus. Samuti ei võimalda L.K tingimisi ennetähtaegset vabastamist tema vabanemisjärgsed elutingimused. L.K puudub vabanemisjärgselt kindel elukoht Eesti Vabariigis, mistõttu ei ole tema karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral tema suhtes võimalik Eesti Vabariigis kriminaalhooldust teostada. Raina Pärn Kohtunik 3