1-12-210/31

1-12-210 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.09.2013.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-12-210 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Galina Kovaljova Tõlk Jelena Koovit Kaitsja Gennadi Kull Kohtuasi Vangla esitatud materjalid T.L tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu T.L (ik: XXX; viibib Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 04.09.2013.a Tallinn kaugkohtuistung koht Liivalaia kohtumaja, avalik RESOLUTSIOON

1. Vabastada T.L karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 04.03.2015.a, millest esimeseks 6 (kuueks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla (asukoht: Tartu mnt 85 Tallinn) ning kohustada T.L järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
2. Kohaldada T.L suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda psühhiaatri poole vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul, läbida alkoholismivastane ja narkootikumide sõltuvusvastane ravikuur ja esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) osaleda AN-tugigrupi töös katseaja jooksul; 3) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 5) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 6 (kuus) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
3. KrMS § 180 alusel mõista T.L-ilt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 24 € (kakskümmend neli eurot), mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 2800049777 ja selgitusse: „T.L , kohtuasi nr 1-12-210, kaitsjatasu”. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. T.L vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Harju kriminaalhooldusosakonnale ja T.L-ile . Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 02.07.2013.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava T.L tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Ühtlasi juhtis Vangla tähelepanu, et kinnipeetav T.L on võimalusel nõus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanema ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Harju Maakohtu 19.01.2012.a kohtuotsusega tunnistati T.L süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja karistati teda KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel 3 aasta 5 kuu ja 27-päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 05.09.2011.a ja lõpp on 04.03.2015.a. 3 T.L kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et T.L on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, kuriteod on sooritatud majandusliku kasusaamise eesmärgil ja narkootikumide tarvitamise pärast. Karistuse kandmise ajal läbis T.L sotsiaalprogrammi , läbinud A1 ja A2 taseme riigikeele kursused ja hakkas osalema tugirühma töös, kuid katkestas ümberpaigutamise tõttu. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemisjärgselt olemas elukoht s ning kinnipeetava sõnul asub tööle autolukksepa ametikohale. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla. T.L kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on T.L kindlustatud elukohaga ning elamispinna üldolukord on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Taotluse järgi kinnipeetaval peale vabanemist on töökoht . T.L taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri abi Annika Vanatoa edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokuratuur ei toeta T.L ennetähtaegset vabanemist. Tutvunud materjalidega saab asuda seisukohale, et kinnipeetav ei ole varasemalt katseaega vastu pidanud ja seetõttu on ta sattunud reaalsesse vangistusse, mis aga omakorda vähendab usku, et ta suudaks ennetähtaegsel vabanemisel kontrollnõudeid järgida. Materjalidest selgub samuti, et kinnipeetaval on väljakujunenud kuritegelik käitumismall. Kaitsja taotleb kohtuistungil T.L vabastamist tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks, isik soovib tegeleda oma narkoprobleemiga. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud T.L ja kaitsja arvamuse, leiab, et T.L võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik T.L isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. T.L on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, praegust karistust kannab varguse ja liitkaristusena mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Vangla materjalides on välja toodud, et kuriteod on sooritatud majandusliku kasusaamise eesmärgil ja narkootikumide tarvitamise pärast. Ka kohtuistungil tunnistas T.L, et kuriteo põhjuseks oli narkosõltuvus, on vanglas tegelenud selle probleemiga ning on nõus vabaduses ravi jätkama. Kohtu hinnangul probleemi tunnistamine ning valmisolek sellega tegelemiseks annab aluse väita, et T.L on mõistnud sõltuvusainete negatiivset mõju oma käitumisele ning püüdleb õiguskuuleka elu poole. Seda, et T.L soovib oma elus positiivseid muudatusi, kinnitab ka T.L osalus sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening ja Suitsetamisest loobumise nõustamise grupis, samuti on T.L läbinud A1 ja A2 taseme riigikeele kursused ja alustanud osalust tugirühma töös, kuid katkestas ümberpaigutamise tõttu. T.L püüdlusi õiguskuuleka elu poolt kinnitab ka 4 distsiplinaarkaristuste puudumine, mis näitab, et isik on võimeline alluma kehtivatele reeglitele ning on oma käitumist muutnud paremuse poole. Kohtu hinnangul võimaldab T.L tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise järelevalvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas T.L-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on T.L olemas ka kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus, samuti on kriminaalhooldusega nõustunud T.L , saades aru selle vajalikkusest oma igapäevaelu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa T.L edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohtunik