1-14-6669/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-6669 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. mai 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu F.B (isikukood XXX), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
5. mai 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohtu
7. septembri
8. a otsusega tunnistati F.B süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 5,9 järgi ning teda karistati KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel vangistusega 1 aastat 2 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta 8 kuud. Viru Maakohtu
9. juuni
10. a määrusega rahuldati kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne ja mõistetud vangistus pöörati täitmisele.
11. Viru Maakohtu
12. mai 2016 määrusega jäeti F.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus märkis, et F.B on kriminaalkorras karistatud 12 korral, ta kannab 4 reaalset vangistust. Varasemad karistused ei ole positiivset mõju avaldanud. Varasem katseaeg luhtus, mistõttu pöörati karistus täitmisele. Maakohtul puudus veendumus, et seekord suudab F.B katseaja edukalt läbida, täidab talle pandud kohustusi ja ei pane toime uut kuritegu. Kinnipeetava puhul on jätkuvalt tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise ja uute kuritegude toimepanemise riskiga. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvus, mida ta ise aga ei tunnista. Seetõttu ei ole ta midagi ette võtnud ka probleemiga tegelemiseks. Iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetav küll suunatud sõltuvusega seotud sotsiaalprogrammi, ent osadelt kohtumistelt ta puudus ja teistel ei olnud aktiivne. Selline käitumine näitab kinnipeetava ükskõikset suhtumist. Kõrge on ka uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus (66%). Kinnipeetava sõnul on tal võimalik asuda elama eramusse, ent kriminaalhooldajale antud kontaktnumbril ei vastatud ning kodukülastust teostada ei olnud võimalik. Vabanemise korral ei ole kinnipeetaval ka garanteeritud töökohta, samas on tal rahalisi kohustusi üle 13 000 euro. Vabanedes ei kavatse kinnipeetav ametlikult tööle asuda. Arvestades kinnipeetava kriminaalset minevikku, on oht et ta hakkab materiaalsete raskuste tekkimisel toime panema uusi kuritegusid. Vangla iseloomustuse kohaselt kuuluvad kinnipeetava suhtlusringkonda kriminaalse taustaga isikud, mida ka F.B ise on kinnitanud. Paljud kuriteod on sooritatud grupis. Seega on reaalne oht arvata, et F.B võib olla grupi poolt mõjutatav, mis omakorda suurendab uute kuritegude toimepanemise ohtu. Kriminaalhooldusamentiku arvamuse kohaselt on F.B oma käitumise ja suhtumisega korduvalt näidanud, et kriminaalhoolduse läbi ei ole ta motiveeritud muutuma. Kohus luges positiivseks F.B töötamise karistuse kandmise jooksul ning distsiplinaarkaristuste puudumise, ent vaid neil alustel ei pidanud ta ennetähtaegset vabastamist põhjendatuks.
13. F.B taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ta leiab, et puudub risk uute kuritegude toimepanemiseks, sest ta ei ole seadust rikkunud peale
14. a detsembrit ega ka enne seda. Kriminaalkorras karistatud isikute kuulumine tutvusringkonda ei tähenda ilmtingimata seda, et F.B hakkaks nendega suhtlema. Samuti ei ole ta toime pannud kuritegusid, mis oleks ajendatud materiaalsetest põhjustest. Ta on varavastaseid kuritegusid toime pannud üksnes purjus peaga. Seetõttu soovib ta võtta lisakohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja asuda tööle ametlikult 1 kuu jooksul peale tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Suvel on tööleidmine kergem ja F.B on võimalik varuda küttepuid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohus jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata. Oma seisukohta põhjendab kriminaalkolleegium järgnevalt.
16. Esmalt vajab toonitamist, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Praegusel juhul on vangla asunud kinnipeetava vabastamist mittetoetavale seisukohale ja seda on toetanud ka prokurör oma kirjalikus arvamuses. Vangla tehtud riskihinnangu kohaselt esineb F.B puhul risk uute kuritegude toimepanemiseks. Kinnipeetava varasemat elukäiku iseloomustavad korduv kuritegude toimepanemine, kuritegelikud hoiakud, grupi mõju, kriminaalse taustaga isikute suhtlusring, kriminaalhoolduse luhtumine ning alkoholisõltuvus. Ka vabanemisjärgsed tingimused garanteeritud töökoha puudumine ja suured võlanõuded, on uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriteks. Seetõttu ei tingi üksnes F.B lubadused mitte hakata suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega ja asuda tööle tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Alkoholi tarvitamise keeld oli F.B juba eelmisel katseajal, ent ta rikkus seda korduvalt. Vangla iseloomustusest nähtuvalt aga ei osalenud F.B mitmel Eluviisitreeningu kohtumisel ning ei olnud ka aktiivne ega tunnistanud sõltuvusprobleemi. Seetõttu esineb oht, et F.B ei suuda kriminaalhooldusega pandavat lisakohustust nõuetekohaselt täita ning kriminaalhooldusega seotud eesmärgid jäävad täitmata.
17. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 2 2 /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Mati Kartau