1-13-10743/67

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-10743 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. juuni 2016 määrus karistuse täitmisele pööramises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu S.S (ik XXX) kaitsja Monica Meristo Dmitrijev, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Viru Maakohtu
4. juuni 2016 määrus jätta muutmata.
5. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. S.S vabastati tingimisi ennetähtaegselt talle Viru Maakohtu
7. jaanuari
8. a otsusega mõistetud karistusest Viru Maakohtu
9. novembri
10. a määrusega. Teda kohustati järgima katseaja kestel KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21 ,4, 7,
11. Katseaeg algas
12. novembril 2015 ja katseaja lõpp oli
13. mai
15. Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule erakorralise ettekande taotlusega pöörata S.S karistus täitmisele, kuivõrd S.S on rikkunud kohtustust mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, kes ei ole tema pereliikmed, kriminaalhooldusametnikult luba küsimata.
16. Viru Maakohus rahuldas kriminaalhooldaja taotluse ja pööras täitmisele S.S-ile Viru Maakohtu kohtuotsusega mõistetud ja ära kandmata karistuse, s.o 6 kuud ja 4 päeva vangistust. Kohus leidis, et kinnitamist on leidnud, et S.S taas rikkus kohustust mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, kes ei ole tema pereliikmed, kriminaalhooldusametnikult luba küsimata. Kohtule on esitatud kirjavahetus V.G. i, kes on kriminaalkorras karistatud, ja S.S vahel. Kohus pidas märkimisväärseks, et kohustust mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, on S.S rikkunud katseajal eelnevalt juba 2 korral. Antud rikkumiste kohta on talle koostatud kirjalikud hoiatused. Samuti on varem esitatud kohtule erakorraline ettekanne põhjendusel, et S.S rikkus talle pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Ida prefektuuris on algatatud kriminaalasi selles, et S.S juhtis
17. märtsil 2016 kell 23:36 IdaVirumaal, Lüganuse vallas, Purtse külas, Purtse-Hiie tee
18. km mootorsõidukit Peugeot Boxer reg nr XXX . Tal tuvastati alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST, seeria nr ARBX-0026 väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,95 mg/l. S.S tunnistas, et oli
19. märtsil 2016 alkoholijoobes, olles tarvitanud 0,5 l viina. Kohus jättis sellele vaatamata S.S karistuse oma
20. märtsi 2016 määrusega täitmisele pööramata. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et S.S ei ole oma käitumisest järeldusi teinud. Ta on jätkanud kohustuse, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, kes ei ole tema pereliikmed ilma kriminaalhooldusametniku loata, rikkumist. Kohustuse rikkumist ei õigusta miski.
21. Kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist. Kohus on jätnud tähelepanuta, et keelu rikkumisega ei tekitatud kellelegi kahju. S.S ei oleks oma võlga kuidagi muul moel kui V.G. iga suheldes kätte saanud. Laenu andes ta ei teadnud, et V.G. i on karistatud. S.S on töökoht, ta on asunud elama teise linna ning hoidub edaspidi suhtlemast kriminaalkorras karistatud isikutega. Tegemist ei ole raske rikkumisega. Ka asjaolu, et S.S on teises asjas kahtlustatavana üle kuulatud, ei tähenda automaatselt tema süüdimõistmist. Oleks ülekohtune saata S.S tagasi vanglasse, seda enam, et erakorralise ettekande arutamise ajal oli katseaja lõpuni jäänud 4 päeva. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
22. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel puudub alus. Ringkonnakohus põhistab oma otsustust järgmiselt. 5.1 Kaitsja ei vaidlusta asjaolu, et S.S-ile etteheidetavad rikkumised on aset leidnud, seetõttu ei hakka ringkonnakohus üle kordama kriminaalhooldaja ettekandes väljatoodud rikkumisi, mille maakohus on oma põhistustes piisava põhjalikkusega ka tuvastanud. 5.2 Kaebuse keskne argument seisneb selles, et karistus tuleks jätta täitmisele pööramata, kuna tegemist ei ole raske rikkumisega ning ka asjaolu, et S.S on kahtlustatav teises kriminaalasjas, ei tähenda automaatselt tema süüdimõistmist. 5.3 Ringkonnakohus märgib, et KarS § 76 lg 7 kohaselt on olukorras, kus süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi kohtul kriminaalhooldusametniku ettekande lahendamisel valida kolme variandi vahel: 1) määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule; 2) pikendada käitumiskontrolli tähtaega kuni katseaja lõpuni või 3) pöörata karistus täitmisele. 5.4 S.S on tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastatud Viru Maakohtu
23. novembri
24. a määrusega. Tema katseaeg algas
25. novembril 2015 ja lõppes
26. mail
27. Seega oli käesoleval juhul S.S-ile määratud käitumiskontroll tähtajaga kuni katseaja lõpuni ning kuna katseaeg on lõppenud, mistõttu ei saa käitumiskontrolli tähtaega enam pikendada. Samal põhjusel ei saa määrata täiendavaid kohustusi. Siiski leiab ka ringkonnakohus, et olukorras, kus süüdlane on käitumiskontrolli nõudeid rikkunud korduvalt ja vaatamata talle antud täiendavale võimalusele kanda karistust vabaduses, ei oleks täiendavate kohustuste panemine ka otstarbekas, kuna oma käitumisega on S.S näidanud üles hoolimatut suhtumist talle antud võimalusse 2 kanda karistus ära vabaduses. Seetõttu leiab apellatsioonikohus, et maakohus pööras õigesti S.S-ile Viru Maakohtu
28. jaanuari
29. a kohtuotsusega mõistetud ja ära kandmata karistuse, s.o 6 kuud ja 4 päeva vangistust, täitmisele.
30. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Mati Kartau 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus