1-14-10404/52

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 10.05.2016 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-14-10404 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Valentina MICHELSON – IPBÜKER Kaitsja vandeadvokaat Arvo SUUBAN Asja läbivaatamise kuupäev 09.05.2016 Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid S.B elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks S.B sünd. XXX, isikukood XXX, Vene Föderatsiooni kodanik, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 16.06.2015 ja lõpp 23.01.2017 Jätta S.B elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Arvo SUUBANI taotlus, määrata tema poolt S.B-le kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 120 (ükssada kakskümmend) eurot (s.h. tutvumine asja materjaliga 40 €, osalemine 03.05.2016 kohtuistungil 20 €, käibemaks 12 €, kinnipeetava nõustamine vanglas 20 €, osalemine 09.05.2016 kohtuistungil 20 €, käibemaks 8 €). Välja mõista S.B-lt riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Arvo SUUBAN) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 120 (ükssada kakskümmend) eurot. Kaitsjatasu tuleb S.B tasuda 1 Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700020570 ja selgitus „S.B 1-14-10404 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 06.04.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav S.B elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. S.B on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 31.03.2015 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §121, §200 lg.1, §266 lg.2 p.2 ja §25 lg.1, 2 - §199 lg.2 p.9 järgi ning karistatud KarS §68 lg.1 ja KrMS §238 lg.2 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 7 kuud 7 päeva tingimisi katseajaga 2 aastat 6 kuud. Viru Maakohtu 16.06.2015 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ning eelnimetatud kohtuotsus pöörati täitmisele. Karistuse kandmise algus oli 16.06.
2. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 1 distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 4 korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Peamiselt on tegemist vägivallakuritegudega, soodusteguriks on alkoholisõltuvus. Individuaalse täitmiskava kohaselt on kinnipeetavale määratud läbida sotsiaalprogrammid Viha juhtimine ja Eluviisitreening, need programmid ei ole veel alanud, viimases nimetatud programmis keeldus kinnipeetav osalemast. Kinnipeetav ei ole hõivatud tööga ja loobus riigikeele A1 taseme kursusel osalemisest. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama isa juurde, isa on sellega nõustunud, elektroonilise järelevalve seadmete paigaldamine on tehniliselt võimalik. Kinnipeetava isa on kriminaalkorras karistatud. Ka enne vangistust elas kinnipeetav isa juures, kuid konfliktide korral tuttavate juures ja tänaval. Kinnipeetaval on põhiharidus, kaks korda oli koolist välja heidetud, riigikeelt ei valda. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Enne vangistust oli kinnipeetava sissetulekuteks juhutöödest saadud tulu ja varastatu. Kinnipeetav on kasutanud vägivalda materiaalse kasu saamiseks. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi üle 2000 €. Kinnipeetava toimetulekut mõjutas sõltuvusprobleem, suurem osa sissetulekust kulus alkoholi ostmiseks. Iseseisvalt kinnipeetav majanduslikult toime ei tulnud ning jäi munitsipaaleluruumist ilma. Kinnipeetava vanemad on lahutatud ja mõlemad on karistatud kriminaalkorras. Kinnipeetav on olnud vägivaldne ema ja endise elukaaslase vastu. Õe ja vennaga ei suhtle kinnipeetav juba 5 aastat. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on palju kriminaalse taustaga tuttavaid. Kinnipeetav on teiste poolt 2 mõjutatav. Kinnipeetava elustiil oli hoolimatu ja riskiv, elas ilma eesmärgita, kuritarvitas alkoholi, varastas, juhtis autot alkoholijoobes. Kinnipeetav alustas alkoholi tarvitamist 10-aastaselt, joob väga tihti ja suurtes kogustes. Kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Alkoholijoobes on kinnipeetava käitumine ebaadekvaatne. Viru Vanglas on kinnipeetaval diagnoositud sõltuvus. Kinnipeetav tarvitas kanepit ja amfetamiini kõikvõimalikel viisidel. Viru Vangla andmetel on kinnipeetav juhutarvitaja. Kinnipeetav põeb kroonilist haigust, tal on ravitud alkoholisõltuvust. Hetkel on kinnipeetaval tegemist tõsise xxx. Kinnipeetav kaldub kasutama vägivalda oma eesmärkide saavutamiseks, agressiivsust soodustab alkoholi kuritarvitamine. Kinnipeetav oma probleeme ei tunnista, seetõttu ka nendega ei tegele. Tuleviku suhtes kinnipeetaval eesmärgid puuduvad. Kinnipeetav on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, oma süüd kuritegude toimepanemises ei tunnista. Kinnipeetava suhtumine ühiskonda ja riigikorda on negatiivne, leiab, et tema ei ole millekski kohustatud. Motivatsioon muutumiseks kinnipeetaval puudub. Kinnipeetav on ohtlik nii avalikkusele kui konkreetsele isikule. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 56%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 71%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedasteks on ema, isa, vend ja õde. Vennaga kinnipeetav ei suhtle. Ema suhtleb kinnipeetavaga telefoni teel, kokkusaamistel ei ole käinud. Kuritegude toimepanemise põhjuseks on ema sõnade kohaselt alkoholi liigtarvitamine, kinnipeetav on alkoholijoobes ähvardanud ka ema. Kinnipeetav soovib vabanemise korral asuda elama isa juurde, tegemist on 2-toalise korteriga, kus elab kinnipeetava isa üksinda ja mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks, isa on nõusoleku andnud. Enne vangistust elas kinnipeetav munitsipaalpinnal, kuid jäi sellest ilma võlgnevuste tõttu, samuti rikkus ta sisekorrareegleid. Vabanemise korral ei ole kinnipeetavale töökohta garanteeritud, ka ei töötanud ta ema sõnade kohaselt enne vangistust. Kinnipeetav on varem kriminaalhoolduse alla määratud kolm korda, viimasel katseajal ei ilmunud ta kordagi registreerimisele ja karistus pöörati täitmisele. Maakohtu istung Kinnipeetav S.B kinnitas maakohtu istungil, et ei käinud tõepoolest vabaduses olles registreerimisel, kuna unustas ära, käesoleval ajal läbib kinnipeetav kahte sotsiaalprogrammi. Prokuröri abi Jaanika Kõrgmaa maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ei toetanud. Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban leidis maakohtu istungil, et kõik viitab asjaolule, et kinnipeetav on oma karistusest järeldused teinud ning toetas kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused 3 Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda, reaalset vanglakaristust kannab esimest korda. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust täitmisele pööratud kohtuotsuse alusel. Kinnipeetavale mõisteti karistuseks vangistus tingimisi ja anti võimalus tõestada, et ta suudab seadust järgida. Kinnipeetav seda usaldust ei õigustanud ning eiras järjekindlalt kriminaalhoolduse nõudeid. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Vabanemine elektroonilise valve kohaldamisega nõuab kinnipeetavalt eriliselt range distsipliini järgimist. Arvestades kinnipeetava käitumist eelmisel katseajal puudub maakohtul igasugune veendumus selles osas, et kinnipeetav seekord hakkab käitumiskontrolli nõudeid täitma. Samuti ei pea maakohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav ühe ja sama karistuse kandmiselt teistkordselt. Vangistuses on kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Lisaks sellele, et vabaduses eiras kinnipeetav käitumiskontrolli nõudeid, ei suuda ta seaduskuulekalt käituda ka vangistuses. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama isa juurde. Positiivseks asjaoluks siinkohal on korteri sobivus elektroonilise valveseadme paigaldamiseks, kuid negatiivseks asjaoluks loeb maakohus isa kriminaalkorras karistatuse. Kohtumäärusest, millega kohtuotsus täitmisele pöörati, nähtub, et sama elukoht oli kinnipeetaval nii kuritegude toimepanemise, süüdimõistmise kui ka kohtuotsuse täitmisele pööramise ajal. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav elas enne vangistust samuti isa juures, kuid konfliktide puhul isaga mitte ja siis elas kas tuttavate pool või lausa tänaval. Kohtumäärusest nähtub, et kinnipeetav ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda ühegi isa aadressil saadetud kutse peale ning kodukülastuse ajal ei avanud keegi ust. Kinnipeetav kinnitas kohtumääruse kohaselt ise, et isa juures ta tegelikult ei elanud. Selline kinnipeetava käitumine varasemalt ei tekita usaldust tema vastu ja maakohus leiab, et antud elukoht isa juures ei ole selline, mis võimaldaks kriminaalhoolduse teostamist. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Arvestades seda, et kinnipeetav on enamuses toime pannud varavastaseid kuritegusid, on olemas reaalne oht, et materiaalsete raskuste tekkimisel paneb kinnipeetav toime uued kuriteod. Kinnipeetav kinnitas ise maakohtu istungil, et isa on valmis teda toetama vaid moraalselt. 4 Sotsiaalprogrammide läbimise alustamise loeb maakohus antud kinnipeetava puhul positiivseks ja leiab, et jätkates karistuse kandmist vanglas, on programmide läbimise, lõpetamise ja kasuteguri võimalus suurem kui vabaduses. Olulise asjaoluna antud kinnipeetava puhul arvestab maakohus ka kõrgeid uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse protsente. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt puudub kinnipeetaval vabaduses lähedaste toetav sotsiaalvõrgustik. Kinnipeetava ema ja isa on lahutatud ning mõlemad on karistatud kriminaalkorras, oma õe ja vennaga ei suhtle kinnipeetav juba 5 aastat. Enamus kinnipeetava tutvusringkonnast on kriminaalse taustaga tuttavad, kellega lävimine ei soodusta resotsialiseerumist. Vangistuse lõpuni ärakandmine on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine sellest selgeks erandiks. Maakohus ei tuvastanud käesolevas asjas ühtegi sellist asjaolu, mida saaks käsitleda erandina. Ülaltoodu alusel jätab maakohus kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungitel kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban, kelle taotluste kohaselt kulus õigusabi osutamiseks kokku 120 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja seoses taotluse rahuldamata jätmisega mõistab selle välja kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
3. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5