1-14-8731/46

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. detsember 2016 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-14-8731 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Olga Nõmmemees Asja läbivaatamise kuupäev 13.12.2016 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON: Viru Vangla esitatud materjalid I.N-i elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks I.N isikukood XXX viibib Viru Vanglas Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta I.N tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.N-i elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. I.N tunnistati süüdi Viru Maakohtu 1.12.2014 kohtuotsusega KarS § 201 ja § 121 järgi ning KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1 ja KrMS § 238 lg 2 alusel karistuseks mõisteti 7 kuud 27 päeva vangistust tingimisi 2 aastase katseajaga. Viru Maakohtu 20.05.2016 määrusega vangistus pöörati täitmisele. Karistuse kandmise algus 17.07.2016 ja lõpp 16.03.
2. Kinnipidamisasutuses I.N kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Vabanemise korral asub elama aadressil xxx. Kinnipeetaval on põhihariidus ja autoremondilukksepa eriala. Varasemalt on töötanud ametlikult firmas xxx välitööde puhastusteenindajana ning xxx. Peale vabanemist kindel töökoht puudub, kuid kinnipeetava enda sõnul kavatseb tööle asuda xxx tööstusesse, mille kohta garantiikirja pole. 1 Vabanedes on isiku ema valmis teda materiaalselt toetama. Käesoleva vangistuse vältel on töötanud majandustöödel koristajana. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud nõuetekohane. Viimase isikuvastase kuriteo ajal oli alkoholijoobes. Varasemalt on samuti pannud toime kuriteo viibides alkoholijoobes, kasutades seejuures füüsilist vägivalda. Viibides alkoholijoobes vallandub isiku võimalik vägivaldne käitumine olenevalt situatsioonist. Kriminaalkorras karistatud 2 korda. Vanglas viibib teist korda. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 21%. Uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 42%. Kriminaalhooldusametniku andmetel I.N on taotlenud vabastamist elektroonilise järelevalve alla elukohta aadressil xxx. Tegemist on ühetoalise korteriga. Korteri omanik on kinnipeetava ema xx xx. Antud korteris kedagi ei ela. I.N-i elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Kirjaliku nõusoleku toetamaks kinnipeetava vabastamist ning elektroonilise valve kohaldamist andis kinnipeetava ema xx xx. Temale on selgitatud elektroonilise valve olemust. Kinnipeetava vanemad on pensionärid. Vabanemisjärgselt on I.N olemas emapoolne materiaalne toetus. Taotluse andmetel vabanemise järgselt I.N on olemas töökoht. Ühtegi dokumenti töökoha olemasolu kinnitamiseks kriminaalhooldusametnikule edastatud ei ole. Rahvastikuregistri andmetel I.N on Eesti Vabariigi kodanik. Tal on kehtiv isikutunnistus ja EV pass kuni 11.12.
3. I.N on kriminaalkorras karistatud kaks korda ning kinnipidamiskohas viibib teist korda. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole I.N-ile positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Käesolevat vangistust kannab katseaja tingimuste rikkumise eest. Kohtumäärusega oli I.N-ile katseajal kohaldatud kõikvõimalikud meetmed eesmärgiga, et kriminaalhooldus saaks jätkuda (sotsiaalprogramm, katseaja pikendamine). Alkoholivastase ravi läbis ta omal algatusel (31.03.2016). I.N ei tulnud alkoholi tarvitamise keeluga toime, isegi peale ravi läbimist. I.N ilmus isegi kohtuistungile alkoholijoobe seisundis. Käesolevat karistust kannab omastamise ja isikuvastase kuriteo eest. Varasemalt on teda samuti karistatud isikuvastase kuriteo eest (kuriteod on toime pandud oma endise elukaaslase suhtes). Korduvad samalaadsed süüteod viitavad I.N-i riskivale ja hoolimatule elustiilile ning impulsiivsele käitumisele. Kuritegude sooritamise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Prokurör, kirjalikult esitatud seisukohana prokuratuur toetab I.N-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. I.N taotles kohtuistungil ennetähtaegset vabastamist. Seletas, et kahetseb toimepandut. Nüüd on hoopis teised plaanid, kui vabaneb, ei lähe tagasi oma vana elu juurde. Varasem vangistus oli lühiajaline ja ei mõjutanud teda niiviisi. Vabaduses garanteeritud töökoht puudub, kuid on kindel, et sellega ei teki probleeme. KOHTU SEISUKOHT Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamustega, leiab, et I.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. 2 Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik I.N-i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. I.N on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Vangistust kannab teist korda. Varasem kuritegu isikuvastane. Viimane karistus mõisteti kehalise väärkohtlemise ja varavastase kuriteo eest. Isikut on algselt karistatud tingimisi vangistusega. Vaatamata tingimisi karistusele paranemise teele ei asunud ning katseajal rikkus kontrollnõudeid, mis viitab sellele, et ta ei ole oma karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Peale seda vabaduses puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning I.N-i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem I.N on olnud katseajal, mis ebaõnnestus, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks I.N uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal kohtul puudub kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema edaspidise resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuritegude toimepanemise korduvust ja käitumist katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus võtab antud määruse tegemisel arvesse ja hindab positiivselt, et I.N on vangistuse kandmise ajal töötanud majandustöödel ja ei ole distsiplinaarkorras karistatud, kuid kohtu arvates ei kaalu need asjaolud üles eelpool mainitud negatiivseid asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. 3 Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu I.N-i vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohtunik Deniss Minzatov 4