Obsah (8)

§ 193§ 32§ 196§ 172§ 33§ 197§ 192§ 198

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise koht ja aeg 31. jaanuar 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-22-16031 Tsiviilasi

) § 193 lg 1). Kui osanik ei soovi kasutada

§ 193

lg-s 1 nimetatud õigust, on uute osade märkimise õigus teistel osanikel (

§ 193lg 2).

Juhatus saadab osakapitali suurendamise otsuse uute osade märkimise eesõigust omavatele osanikele, kes ei võtnud otsuse vastuvõtmisest osa (

§ 193lg 6).

Registripidaja võib ettevõtjalt nõuda ka täiendavaid dokumente, kui need on vajalikud kande aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks (

§ 32lg 1).

Täiendavalt tuli kandevaldusele lisada dokument, mis kinnitaks, et E. Solovyev on tähitult saadetud Osaühing ORTUS INVEST GRUPP osanike

1. juuli
2. a koosoleku protokolli kätte saanud või dokument, millega E. Solovyev on loobunud Osaühingu ORTUS INVEST GRUPP uute osade märkimise õigusest. Kui avalduses on kande tegemist takistav puudus või kui puudub vajalik dokument ja puudust on ilmselt võimalik kõrvaldada, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui puudust tähtaja möödumise ajaks kõrvaldatud ei ole, jätab kohus avalduse kandemäärusega rahuldamata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 596 lg 2). MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist maakohtule kande tegemise otsustamiseks. Avaldaja palub tagastada temale määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu.

§ 32

lg 1 lause 3 ei anna registripidajale õiguslikku alust nõuda selliste dokumentide esitamist, mille esitamise kohustus ei tule seadusest. Avaldajal puudub kirjalik tõend selle kohta, kas E. Solovyev on saanud kätte avaldaja osanike

1. juuli
2. a erakorralise üldkoosoleku protokolli. Avaldaja on kandeavaldusega esitanud registripidajale väljavõtte 2 postiasutusest tähtkirja edastamiseks E. Solovyevile. Avaldaja on toiminud vastavalt

§ 196

lg-s 6 toodule.

§-s 193 puudub regulatsioon, kuidas tuleb teatada osanikule osanike otsuse tegemisest, kui on otsustatud osakapitali suurendada. Kuna vastavasisuline regulatsioon puudub, siis TsÜS § 4 alusel kuulub antud juhul kohaldamisele

§ 172

lg 1.

§ 172lg 1 reguleerib osanike kokku kutsumise teate edastamist.

Avaldaja ja E. Solovyevi suhtlus pole kunagi toimunud e-posti vahendusel ja avaldajale ei ole teada, kas E. Solovyevil on elektronposti aadressi. E. Solovyev on edastanud avaldaja juhatusele oma aadressi, milleks on Viru pst 31-18 Sillamäe linn. Avaldajal puudub juba aastaid kontakt E. Solovyeviga. Avaldajale teadaolevalt on E. Solovyevi osas võetud menetlusse isiku surnuks kuulutamise avaldus (tsiviilasi nr 2-20-3432). Avaldaja ei ole piiranud E. Solovyevi eesõigust märkida avaldaja uusi osasid ja võimaldanud tal jätkata avaldaja osanike ringis samades osanike proportsioonides mis varasemalt. Avaldaja ei ole otsusega otsustanud välistada E. Solovyevi uute osade märkimise eesõigust, mistõttu puudub vajadus ka osanike otsus kätte toimetada. Registripidaja on vääralt kohaldanud

§ 193lg 6.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi
2. oktoobri
3. a määruse nr Ä 40017317/7 ning saadab kandeavalduse registriosakonnale kannete tegemise otsustamiseks.
4. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu registriosakonna kohtunikuabi jätnud ebaõigesti kandeavalduse rahuldamata. Avaldaja on esitanud registriosakonnale kandetaotluse äriühingu osakapitali üheaegse vähendamise ja suurendamise registrisse kandmiseks osanike
5. juuli
6. a otsuse alusel. Esitatud otsusest tuleneb, et pärast osakapitali vähendamise ja suurendamise läbiviimist osanike ring muutub: E. Solovyev ei ole enam äriühingu osanik. Vastavalt

§ 33

lg-le 6 ei ole registripidajal õigust keelduda kande tegemisest, kui kõik seaduses nõutavad dokumendid on esitatud ja need vastavad seaduse nõuetele.

§ 33

lg 5 järgi ei tee registripidaja kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega. Nimetatud sätetest järeldub, et registripidaja saab kontrollida esmajoones seadusega nõutavate dokumentide olemasolu ja nende vastavust seaduse nõuetele. Registripidaja saab

§ 32

järgi nõuda ka lisadokumente, kuid seda üksnes juhul, kui need on vajalikud kande aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks (vt Riigikohtu

1. jaanuari
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-08, p 8). Äriseadustik sätestab osakapitali vähendamise ja samal ajal suurendamise otsuse eeldustena

§ 197

lg-s 1 ja § 192 lg-s 1 sätestatud vajaliku häälteenamuse olemasolu, põhikirja muutmise vajaduse korral selle eelneva otsustamise (

§ 192

lg 2) ja osakapitali samaaegse suurendamise vähemalt

§-s 136 nimetatud osakapitali suuruseni (

§ 198lg-d 1 ja 2).

Muid eeldusi seadus osakapitali vähendamiseks ja samal ajal suurendamiseks ei sätesta (vt Riigikohtu

1. veebruari
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-08, p 9).
3. Ringkonnakohus ei nõustu kohtunikuabi seisukohaga selles, et osakapitali üheaegse vähendamise ja suurendamise kande tegemiseks tuleb avaldajal tõendada, kas osanikule, kes ei võtnud otsuse vastuvõtmisest osa, on osakapitali vähendamise ja suurendamise otsus kätte toimetatud või on osanik loobunud äriühingu uute osade märkimise õigusest. 3

§ 196

lg 1 toob välja need dokumendid, mis tuleb lisada avalduse juurde äriregistrile osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks.

§ 196

lg 1 kohaselt ei pea avaldusele lisama tõendit selle kohta, et osanik, kes ei osalenud otsuse vastuvõtmisel, on otsuse kätte saanud või loobunud äriühingu uute osade märkimise õigusest. 8. Tegemist ei ole ka dokumentidega, mis on

§ 32lg 1 järgi vajalikud kande aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks.

Osanikul on osakapitali suurendamise korral väljalastavate osade märkimise eesõigus võrdeliselt tema osaga, kui osakapitali suurendamise otsusega ei ole ette nähtud teisiti (

§ 193

lg 1) ja kui osanik ei soovi kasutada

§ 193

lg-s 1 nimetatud õigust, siis on uute osade märkimise õigus teistel osanikel (

§ 193

lg 2).

§ 193

lg 6 järgi saadab juhatus osakapitali suurendamise otsuse uute osade märkimise eesõigust omavatele osanikele, kes ei võtnud otsuse vastuvõtmisest osa. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et

§-s 193 puudub regulatsioon selle kohta, kuidas tuleb teatada uute osade märkimise eesõigust omavatele osanikele, kes ei võtnud otsuse tegemisest osa, osakapitali suurendamise otsuse tegemisest. Ringkonnakohtu arvates saab eelnimetatud seaduse lünga ületada tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 4 kohaselt analoogia alusel. Sätteks, mis reguleerib sarnast õiguslikku olukorda, saab pidada

§ 172

lg-t 1, mille kohaselt saadab juhatus osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil või elektronposti aadressil. Kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist.

§ 172

lg-st 1 ei tulene, et osaühing peaks tõendama seda, et osanik on teate kätte saanud, järelikult piisab selle edastamisest. Avaldaja on edastanud registriosakonnale postiasutuse väljavõtte, mille kohaselt saatis äriühing osanike

1. juuli
2. a otsuse E. Solovyevile tähitud kirjaga tema poolt avaldatud aadressile. Avaldaja väitel puuduvad tal E. Solovyevi elu- või asukoha kohta muud andmed, samuti ei ole avaldajale teada tema e-posti aadress. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja esitanud tõendi selle kohta, et osanike otsus edastati E. Solovyevile tähitud kirjaga tema poolt avaldatud aadressil ja sellega on avaldaja täitnud

§ 193lg-st 6 tuleneva kohustuse. 9. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad avaldaja kanda (Ts

MS § 172 lg 2). Menetluses osales üksnes avaldaja. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

1. Avaldaja on taotlenud TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. Avaldaja taotlus tuleb rahuldada ja tagastada temale määruskaebuselt tasutud riigilõiv summas 70 eurot. Avaldaja on
2. oktoobril 2022 tasunud arveldusarvelt nr EE862200221027879213 riigilõivu 70 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE
4. Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja maakohtu registriosakonnale tagasi uueks lahendamiseks, siis ei ole ringkonnakohus teinud menetlust lõpetavat lahendit. Seega ei anna TsMS § 696 lg 3 määruskaebuse esitamise õigust. Kaebeõigus ei tulene ka TsMS §-st
5. Eeltoodust tulenevalt ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke Vahur-Peeter Liin 4