lg 2 p 8 ja 9 järgi (episoodid 12.08.2013.a, 18.08.2013.a) ning karistati teda vangistusega 10 (kümme) kuud.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti Z.K-le karistuseks mõistetav 10 kuud vangistust kaetuks temale Harju Maakohtu 24.03.2014.a kohtuotsusega mõistetud karistusega ja mõisteti Z.K-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat ja 6 kuud vangistust, millest arvati maha eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ära 2 kantud karistus – kokku 8 kuud ja 1 päev vangistust. Ärakandmata karistus on 1 aasta 9 kuud ja 29 päeva vangistust. Süüdi tunnistati Z.K
lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi (episoodid 15.09.2014.a, 16.10.2014.a) ning karistati teda vangistusega 11 (üksteist) kuud. Süüdi tunnistati Z.K
järgi ning karistati teda vangistusega 5 (viis) kuud.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristus mitme kuriteo eest üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõisteti Z.K-le liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta.
lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Z.K-le Harju Maakohtu 24.03.2014.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – vangistuse 1 aasta 9 kuud ja 29 päeva – võrra ja mõisetia lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat 9 (üheksa) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. Karistuse kandmise algus oli 21.10.2014.a ja lõpp on 19.08.2017.a. Z.K kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kokku 12 korral, vangistuses on kaheksandat korda, viis distsiplinaarkaristust. XXX Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Z.K kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetaval on lähedased ja toetavad suhted oma abikaasaga. Kriminaalhooldusametnik tegi kodukülastuse elukohta Tallinnas, tegemist on heas seisukorras korteriga, kus elab kinnipeetava abikaasa. Korter vastab elektroonilise valve seadme paigaldamiseks vajalikele tingimustele. Kinnipeetaval on olemas töökoht. Z.K taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega Abiprokurör Veera Kremez edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt abiprokurör, tutvunud ennetähtaegse vabanemise materjalidega nõustub vangla seisukohaga, milles vangla ei toeta Z.K ennetähtaegset vabanemist elektroonilise järelevalve alla. Abiprokuröril ei ole lisada olemasolevale teabele midagi uut ning samuti ei toeta Z.K ennetähtaegset vabanemist elektroonilise järelevalve alla. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et Z.K tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Z.K isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et Z.K on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning ka vangistuses ei viibi ta esimest korda. Praegust karistust kannab kinnipeetav varguste eest, samuti mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Korduv karistatus viitab kriminaalsetele hoiakutele ning näitab, et mingeid järeldusi oma varasemast õigusvastasest käitumisest kinnipeetav teinud ei ole, järelikult ei ole tema suhtes varem kohaldatud karistused täitnud
lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus ei pea kuidagi põhjendatuks vabastada ennetähtaegselt praegusel ajal isikut, kes järjepidevalt paneb toime kuritegusid. Samuti puudub kohtul veendumus, et isik oleks oma 3 kuritegelikke hoiakuid muutnud, mida kinnitab kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu. Distsiplinaarkaristused näitavad, et kinnipeetava käitumine on jätkuvalt normieirav ning vangistuses viibitud aeg ei ole mõjutanud isiku käitumist paremuse suunas. Pigem näitab see kinnipeetava püüdlusi leida võimalusi kehtivate normide eiramiseks, võimaldamaks endale meelepäraseid hüvesid ebaseaduslikul viisil. Kohus on seisukohal, et Z.K puhul on karistuse eesmärk – mõjutada isikut hoiduma süütegude toimepanemisest – täidetav üksnes vangistuses viibimisega ning seda pikemas ulatuses, kui praeguseks kantud karistus. Lähtudes kinnipeetava kuritegelikest hoiakutest on kohus ka veendumusel, et kinnipeetava poolt ära kantud karistus ei ole piisav, kuriteod toimepannud isik peab tunnetama karistuse mõju ning kandma ka vastutust toimepandu eest. Kuna kohtul ei ole kujunenud veendumust, et käesolevaks ajaks oleks Z.K puhul karistuse eesmärk saavutatud ning et vabanedes oleks tema käitumine ühiskonnas toimivaid reegeid austav, ei pea kohus ka põhjendatuks kinnipeetavat ennetähtaegselt vabastada. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka prokurör, samuti on sellele vastu vangla, hinnates isiku ohtlikuks avalikkusele. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosust kahe aasta jooksul on vangla hinnanud 72 % ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosust kahe aasta jooksul on hinnanud 40 %, nimetatud näitajad ei ole madalad. Vangla on välja toonud, et oht on kõige tõenäolisem, kui isikut püütakse kuriteo toimepanemise ajal takistada ja/või ta soovib saada teravaid elamusi ning sooritab tegu grupis või sõltuvusainete mõju all olles, kuritegude sooritamise soodusteguriks on soov saada kergelt materiaalset tulu ning narkootikumide tarvitamine. Kohtul puudub veendumus, arvestades kinnipeetava probleeme narkootikumidega, et praegusel ajal vabanedes suudaks kinnipeetav tõsikindlalt narkootikumidest hoiduda. Vangla iseloomustuse kohaselt tarvitas isik kuni 2008 aastani amfetamiini igapäevaselt, alates 2008. aastast on isik tarvitanud amfetamiini harva, kuid käesolevalt on karistatud joobes juhtimise eest, väidetavalt oli amfetamiiniga eelmisel päeval pohmelli ravinud, isik tunnistab, et pani varasemalt kuritegusid toime narkootikumide ning adrenaliini saamiseks, diagnoositud sõltuvus. Seega igasugune kokkupuude sõltuvusainetega on ohuks kinnipeetava õiguskuulekal käitumisel. Vanglas olles on kinnipeetav eemal narkootikumidest ning sedasi kinnistub tal ka harjumus jätkata vabaduses elu ilma narkootikumideta, maandades nii riske uute süütegude toimepanemisel. Tähelepanuta ei saa jätta ka vangla iseloomustuses märgitut, et kinnipeetava suhtumine ühiskonda on ükskõikne, empaatiavõime on puudulik, väike motivatsioon seaduskuulekaks eluks, peamiseks eesmärgiks on hästi elada – käitub kuritegelikult sellise elu elamiseks. Taoline iseloomustus ei sisenda kohtus veendumust, et praegusel ajal vabanedes oleksid kinnipeetava hoiakud õiguskuulekad ning ta ei ohustaks oma käitumisega õiguskorda. Kuna kohtul ei ole kujunenud veendumust, et käesolevaks ajaks oleks Z.K puhul karistuse eesmärk saavutatud ning et vabanedes oleks tema käitumine ühiskonnas toimivaid reegeid austav, ei pea kohus ka põhjendatuks kinnipeetavat ennetähtaegselt vabastad. Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.