1-15-7839/13

1-15-7839 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar
2. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-7839 Täitmiskohtunik Piia Jaaksoo Erakorraline ettekanne Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu esinduse kriminaalhooldusametniku Ülle-Krista Annuk erakorraline ettekanne taotlusega määrata H.V ’ale täiendav lisakohustus – pöörduda 1 kuu jooksul SA Läänemaa Haigla psühhiaatri vastuvõtule seoses alkoholi probleemide ravivajaduse ja võimaluste selgitamiseks.
3. jaanuar
4. a, kirjalikus menetluses Erakorralise ettekande läbivaatamise aeg RESOLUTSIOON
5. Rahuldada Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu esinduse kriminaalhooldusametniku Ü-K.Annuk taotlus ja KarS § 74 lg 4 alusel määrata H.V ’ale (isikukood XXX, elukoht *) Pärnu Maakohtu 24.09.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-7839 määratud katseajaks täiendav kohustus - pöörduda 1 (ühe) kuu jooksul SA Läänemaa Haigla psühhiaatri vastuvõtule seoses alkoholi probleemide ravivajaduse ja võimaluste selgitamiseks.
6. Määruse ärakiri edastada kriminaalhooldusametnikule Ü.-K. Annuk, H.V’ale, prokurörile A.Ollema-Barndõk. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. Asjaolud Pärnu Maakohtu 24.09.
7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-7839 mõistis kohus H.V süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ja karistas vangistusega 8 kuud ning KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistas vangistusega 4 kuud, KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristusena vangistusega 8 kuud, KarS 68 lg 1 alusel vangistusega 7 kuud 24 päeva. Kohus vabastas H.V KarS § 74, 75 alusel tingimisi 1 1-15-7839 ärakandmata vangistuse kandmisest 2-aastase katseajaga, kohustades H.V järgiima kontrollnõideid ja täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohtuotsus jõustus 10.10.
8. a. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne 11.01.
9. a saabus kohtusse kriminaalhooldusametniku alljärgnev erakorraline ettekanne H.V kohta. ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS JA ASJAOLUD Rikkumised: 10.12.2015 rikkunud kriminaalhooldusalune kohtu määratud kohustust KarS § 75 lg 2 p 2 . Koostatud politsei poolt indikaatorvahendi protokoll (lisa 1) ja mõõdetud alkoholijoove 1,065 mg/l kohta kella 23.30 ajal. Isikul oli elukohas tulekahju. 01.01.2016 rikkunud kriminaalhooldusalune kohtu määratud kohustust - KarS § 75 lg 2 p
10. Koostatud politsei poolt indikaatorvahendi protokoll (lisa 2) . Kuna kriminaalhooldusalune ise helistas kriminaalhooldajale ja telefonis oli aru saada, et isik oli alkoholijoobes, teavitatud 112 kaudu Hiiumaa politseipatrulli vajadusest isikut kontrollida. Mõõdetud Käina alevikus kella 15.12 ajal isikul alkoholijoove 1,278 mg/l kohta. KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST Kriminaalhooldusalune kirjutas seletuskirja 06.01.2016 (lisa 3). Kus kirjeldab, et 11.12.2015 viidi teda haiglasse Tallinna, kuna * põles tema maja osati. Haiglas oli 11.12.2015 kuni 31.12.
11. Tunnistab, et tarvitas 01.01.2016 Käina alevikus õlut ja politsei tuli. Tuli 05.01.2016 Haapsallu Samaaria Misjoni turvakodusse elama, kuna kodus ei saa külmal talvel hetkel elada. Kriminaalhooldusalune H.V on 06.01.2016 kirjalikult andnud nõusoleku psühhiaatri juurde minekuks. KOKKUVÕTE SENISEST KRIMINAALHOOLDUSEST Kriminaalhooldusalune võeti Tallinna Vangla Pärnu KrHO Haapsalu esinduses arvele 13.10.
12. Registreerimise nõudeid on kriminaalhooldusalune katseajal täitnud korralikult ja ta on motiveeritud käima kriminaalhooldaja juures vestlustel (lisa 4). Kriminaalhooldusalune on töövõimetuspensionär 40 % ulatuses, mis on tema ainuke sissetulek ja aastaid on isikul olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Alkoholijoobes võib muutuda isik agressiivseks, teda on korduvalt karistatud väärteokorras ja vägivallaga seotud õiguserikkumiste eest (lisa 5). Kriminaalhooldusalune on riskihindamise tulemusena väga kõrge kohtlemistasemega ja nüüd toimuvad registreerimised iganädalaselt. Katseajal on isiku suhtes koostatud kaks kirjalikku hoiatust seoses KarS § 75 lg 2 p 2 rikkumistega. Isik hakkab alkoholijoobes saatma sõnumeid, helistama - kriminaalhooldajale, politseile, päästeametile jt ametiisikutele. Seega enamusel kohustuste rikkumistel on isik ise helistanud ja siis politseid teavitatud, kes on kohale sõitnud ja isikul mõõtnud alkoholijoobe. Katseajal fikseeritud uusi õiguserikkumisi ei ole. Isik tarvitas 11.11.2015 alkoholi, mõõdetud 1,415 mg/l , isiku sõnul tarvitas kodus leivast omatehtud kalja (lisa 6). Politsei poolt 06.12.2015 mõõdetud alkoholijoove 1,14 mg /l kohta, kuna isik jalutas maanteel tuigerdades (lisa 7) . Maja põlengu järgselt 11.12.2015 paigutati isik Tallinnasse psühhiaatria haiglasse uuringutele, kuna esialgu puudus selgus millest maja põlema süttis. Maja kuulub isiku * ja *, kuid majas elas isik üksinda. Isiku haiglas oleku ajal koostöös * * sotsiaalnõunikuga leiti lahendus isiku paigutamiseks talve perioodiks vähemalt esialgu Haapsalu Samaaria Misjoni turvakodusse, kuhu isik ühiste jõududega ka 05.01.2016 toodi. Kuna kriminaalhooldusalune ei ole vähemalt viimase 15 aasta jooksul käinud psühhiaatri juures (nüüd v.a haiglas oleku periood) ja * oli see raskendatud, siis kasutades ära antud perioodi, kui isik on Haapsalus, oleks mõistlik psühhiaatri vastuvõtule pöördumine saamaks erialaspetsialisti hinnangut, mida oleks võimalik antud isiku puhul alkoholi kuritarvitamise probleemiga ette võtta. Kainena on isik viisaka ja rahuliku olemisega. KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSTEGA Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku KarS § 75 lg 3 alusel määrata H.V-le täiendav lisakohustus - pöörduda 1 kuu jooksul SA Läänemaa Haigla psühhiaatri vastuvõtule seoses alkoholi 2 1-15-7839 probleemide ravivajaduse ja võimaluste selgitamiseks. Kriminaalhooldusalune H.V on 06.01.2016 kirjalikult andnud nõusoleku psühhiaatri juurde minekuks ( lisa 3) Kohtu seisukoht Karistusseadustiku (KarS) § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KarS § 75 lg 2 p 5 sätestab, et arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, võib kohus määrata, et süüdlane on käitumiskontrolli ajal kohustatud alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kriminaalhooldaja on teinud ettepaneku määrata H.V-le täiendav lisakohustus – pöörduda 1 kuu jooksul SA Läänemaa Haigla psühhiaatri vastuvõtule seoses alkoholi probleemide ravivajaduse ja võimaluste selgitamiseks. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtuvalt on kriminaalhooldusalune katseajal täitnud korralikult registreerimise nõudeid ja ta on motiveeritud käima kriminaalhooldaja juures vestlustel, kuid aastaid on isikul olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Alkoholijoobes võib muutuda isik agressiivseks ning teda on korduvalt karistatud väärteokorras ja vägivallaga seotud õiguserikkumiste eest. Katseajal on isiku suhtes koostatud kaks kirjalikku hoiatust seoses KarS § 75 lg 2 p 2 (kohtustus mitte tarvitada alkoholi) rikkumistega. Isik hakkab alkoholijoobes saatma sõnumeid, helistama kriminaalhooldajale, politseile, päästeametile jt ametiisikutele. Seega enamusel kohustuste rikkumistel on isik ise helistanud ja siis politseid teavitatud, kes on kohale sõitnud ja isikul mõõtnud alkoholijoobe. Alates 05.01.2016 viibib isik Haapsalu Samaaria Misjoni turvakodus ning Haapsalus olles oleks kergendatud psühhiaatri vastuvõtule pöördumine, saamaks erialaspetsialisti hinnangut selle kohta, mida oleks võimalik antud isiku puhul alkoholi kuritarvitamise probleemiga ette võtta. Kainena on isik viisaka ja rahuliku olemisega. 06.01.
13. a on H.V andnud kirjaliku seletuse, mille kohaselt on isik nõus käima psühhiaatri juures kontrollis. Kohus leiab, et kuna H.V on probleeme alkoholi tarvitamisega ja alkoholi tarvitamine on peamine asjaolu, mis tingib ka isiku poolt süütegude toimepanemist, siis on ilmselgelt vajalik alkoholiprobleemiga tegeleda. Eeltoodust nähtuvalt ei suuda H.V ilma kõrvalise abita lõpetada alkoholi tarvitamist, seega tuleb H.V ´ale määrata katseajaks täiendav kohustus – pöörduda 1 kuu jooksul SA Läänemaa Haigla psühhiaatri vastuvõtule seoses alkoholi probleemide ravivajaduse ja võimaluste selgitamiseks. H.V on selleks kirjalikult nõusoleku andnud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb rahuldada KarS § 74 lg 4, § 75 lg 2 p 5 alusel. Piia Jaaksoo Kohtunik 3