Seega V.O on rikkunud kohtuotsusest tulenevat lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Oma 25.11.2015 antud seletuses kinnitas V.O , et on rikkunud kohustust mitte tarvitama alkoholi ja tarvitas alkoholi, kuna oli väsinud. Esmakohtumine V.O-ga toimus 22.10.2015. Talle olid selgitatud katseaja kontrollnõudeid ja kohustusi, nende mittetäitmise tagajärgi ning erakorralise ettekande esitamise korda. Katseaja kohustustest arusaamist kinnitas kriminaalhooldusalune oma allkirjaga. 24.11.2015 kriminaalhooldusosakonda laekus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonnast teade selle kohta, et 22.11.2015 kell 17.08 V.O oli tuvastatud alkoholijoove: 0,60 mg/l alkoholisisaldust väljahingatavas õhus. Politsei- ja Piirivalveameti 25.11.2015 vastusest kriminaalhooldusametniku järelepärimisele selgus, et V.O suhtes on 22.11.2015
V.O eitas vestluses kriminaalhooldusametnikuga 2 1-15-7054 kriminaalmenetluse alustamist 22.11.2015. V.O eitab samuti oma süüd ka selle kuriteo osas, mille eest on ta määratud kriminaalhooldusele, vaatamata sellele, et ta oli nõus järgima kriminaalhooldusega kaasnevaid kohustusi. Alates 2007.aastast on V.O olnud kolmel korral kriminaalkorras karistatud vägivaldse kuriteo toimepanemise eest. Kehaline väärkohtlemine on olnud toimepandud varasemalt abikaasa suhtes, praeguse kuriteo puhul kannatanuks on ka alaealine poeg – seega kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Tingimisi karistuse määramisega on V.O-le antud võimalus näidata oma käitumisega, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Juba 22.11.2015, see tähendab katseaja alguses, rikkus V.O kohtu määratud kohustust. See annab alust arvata, et muutused V.O käitumises on vähetõenäolised, hooldusaluse käitumine ja soovimatus tegelda oma probleemide lahendamisega teeb võimatuks kuriteo toimepanemise põhjuste ja tagajärgede analüüsimise. Seega leiab kriminaalhooldusametnik, et kriminaalhoolduse jätkamine V.O suhtes ei ole otstarbekas. Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et kriminaalhoolduse teostamine V.O suhtes ei ole võimalik, kuna ta ei tee kriminaalhooldusametnikuga koostööd, rikub kohustust mitte tarvitama alkoholi – ei ole valmis muuta oma käitumist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kandis kriminaalhooldaja ette erakorralise ettekande ning palus pöörata V.O-le mõistetud karistus täitmisele. Kriminaalhooldusalune V.O palub mitte pöörata karistus täitmisele, anda temale võimalust paranemisele. Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi toimiku materjalid, kuulanud üle menetlusosalised, on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek V.O suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS § 74 lg 4 alusel kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune V.O ei allunud kohustusele mitte tarvitada alkoholi. 25.11.2015 teatas Politseija Piirivalveamet kriminaalhooldusametnikule, et V.O suhtes on 22.11.2015
22.11.2015 kell 17.08 vastavalt indikaatorivahendi kasutamise protokollile on V.O tuvastatud 0,60 mg/l väljahingavas õhus alkoholi sisaldumine. V.O kinnitas alkoholi tarvitamist. Ta seletas, et tarvitas alkoholi, kuna oli väsinud. Sellega rikkus V.O KarS § 75 lg 2 p
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.