Obsah (5)

§ 424§ 68§ 65§ 76§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. märts 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-8434 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlus

§ 424

järgi ning teda on karistatud 1-aastase vangistusega.

§ 68

alusel arvestati Z.K eelvangistuses viibitud aeg 12.10.2015-14.10.2015, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning Z.K-le kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 23.10.2014 otsusega nr 1-14-8803 mõistetud karistuse ärakandmata osas, s.o 1 kuu vangistuse võrra ning Z.K-le mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 27 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 30.10.2015. 2. Tartu Maakohtu 04.08.2016 määrusega vabastati Z.K karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

§ 76lg 5 alusel määrati Z.K-le katseaeg 6 kuud alates kohtumääruse jõustumisest.

Z.K kohustati katseajal järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p-des 2 ja 4 sätestatud kohustusi - mitte tarvitama alkoholi ja asuma tööle või võtma end töötuna arvele ühe kuu jooksul vabanemisest alates. Kohtumäärus jõustus 20.08.2016. 3. Tartu Maakohtu 16.11.2016 määrusega pandi Z.K-le Tartu Maakohtu 04.08.2016 määrusega määratud katseajaks

§ 75

lg p 5 alusel täiendav kohustus – alluda hiljemalt 2 nädala jooksul kohtumääruse jõustumisest alkoholismivastasele ravile alkoholi tarvitamist välistava süsti tegemisega, kuna Z.K rikkus kohustust alkoholi mitte tarvitada 29.08.2016 ja 26.10.

1. Kohtumäärus jõustus 02.12.
3. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 09.02.2017 kohtule erakorralise ettekande karistuse täitmisele pööramiseks.
4. Tartu Maakohus oma 06.03.2017 määrusega rahuldas kriminaalhooldusosakonna taotluse Z.K karistus pöörata täitmisele.
5. Ettekande kohaselt on Z.K 26.01.2017 rikkunud kohustust alkoholi mitte tarvitada. Kohus täpsustas, et Z.K alkoholi tarvitamine leidis aset 25.01.2017, seda tõendavad indikaatorvahendi kasutamise protokoll, joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll ja süüdimõistetu kohtuistungil antud ütlused. Kohtu hinnangul oli tegemist tahtliku rikkumisega, Z.K selgitused alkoholi tarvitamise põhjustena konflikti tekkimine ja vihastamine ei ole arvestatavad põhjused.
6. Kuigi on tõendatud, et Z.K peale Tartu Maakohtu 16.11.2016 määruse tegemist alustas alkoholismivastast ravi ja jätkab seda ka käesoleval ajal, pole see ära hoidnud katseajal alkoholi tarvitamist. Tegemist on katseajal juba korduva alkoholi tarvitamisega. Alkoholitarvitamise keelu rikkumise pärast on kriminaalhooldusametnik Z.K hoiatanud ja Z.K on katseajal alkoholi tarvitanud korduvalt ka varem.
7. Z.K pole suutnud tingimisi enne tähtaega vabanedes täita kõiki talle kohtu poolt temale pandud kohustusi. Z.K on rikkunud korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu, jätkates seda ka peale muude mõjutusvahendite kohaldamist. Kuigi esineb ka rida positiivselt iseloomustavaid asjaolusid – on täitnud käitumiskontrolli nõudeid, läbinud sotsiaalprogrammi, alustanud alkoholismivastast ravi – tuleb Z.K-le mõistetud karistus siiski pöörata täitmisele. Korduvalt alkoholi tarvitamine osutab sellele, et 25.02.2017 rikkumine polnud juhuslik. Just seetõttu, et vaatamata varem kohaldatud mõjutusvahenditele jätkas Z.K alkoholi tarvitamist, tingib vajaduse karistus täitmisele pöörata. Määruskaebus
8. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu Z.K , kes palub maakohtu määruse uuesti läbi vaadata, kuna ei nõustu otsusega.
9. Z.K lisas kaebusele kaasa Misso vallavalitsuse iseloomustuse Z.K kohta ja oma ema L.V. e puude raskusastme tuvastamise otsuse. Z.K on emal ainuke isik, kes teda aitab. Õde on lapsinvaliid ja sügava puudega, kes vajab ka ööpäev läbi hooldust.
10. Tulenevalt L.V. e puude tuvastamise otsusest 18.11.2015 nr 1282418 on L.V. el tuvastatud raske puue, millest tingituna vajab igal ööpäeval kõrvalabi hügieenitoimingutel, riietumisel, liikumisel.
11. Misso valla avahooldustöötaja M.H. 12.03.2017 iseloomustusest Z.K kohta tuleneb, et Z.K on iseloomult hea ja rahulik, soovib vaidlustes oma õigust tõestada, oskab teha palju töid, eriti elektritöid. Igapäevane elu möödub Z.K koos ema ja õe T. ga, kes on sügava puudega. Z.K aitab palju oma perekonda. Kui Z.K on perega Hino külas, siis on Z.K joomisega vähem probleeme kui Missos. Ta on tubli töömees ja hoolib väga oma emast ja õest, kellele on asendamatu abiline.
12. 21.03.2017 lisas Z.K oma kaebusele lisa ja selgitas, et kui ta oleks tarvitanud alkoholi antud momendil, siis mis kasu oleks tal ravi jätkamisest. Samuti kinnitas, et perekond ilma tema abita läbi ei saa ja seda võivad kinnitada Misso vallavalitsus ja vallavalitsuse avahooldaja M.H. . Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
13. Ringkonnakohus, hinnanud kohtutoimiku materjale ja maakohtu määrust, jääb maakohtu määruses toodud järelduste juurde ning leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja igakülgselt põhjendatud. Ringkonnakohus märgib määruskaebuses toodud väidetele vaid järgmist.
14. Tulenevalt

§ 76

lg-st 7 kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult 2 hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Kriminaalhooldusametniku ettekandest ja toimiku materjalidest nähtub, et Z.K on korduvalt rikkunud talle katseajal pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldaja on teinud hoiatusi, kohus on määranud 16.11.2016 määrusega täiendava kohustuse alluda alkoholismivastasele ravile, kuid sellele vaatamata rikkus Z.K 25.01.2017 kohustust mitte tarvitada alkoholi. Rikkumisega on Z.K näidanud oma negatiivset suhtumist õiguskorda.

1. Kuna käesolevaks hetkeks oleks katseaeg kontrollnõudeid järgides lõppenud (20.02.2017), ei saa kohus määrata täiendavaid kohustusi ega pikendada käitumiskontrolli aega. Seega on kohtul käesoleval juhul võimalik pöörata karistus täitmisele katseajal kontrollnõuete rikkumise tõttu. Kohtu hinnangul on maakohtu otsustus Z.K karistus täitmisele pöörata õige ja põhjendatud. Kohtu määratud lisakohustus ja raviarsti külastamine ei ole Z.K eemale hoidnud alkoholi tarvitamisest. Kohus on 6-kuulise katseaja jooksul lisakohustuste andmisega Z.K-le vastu tulnud, kuid Z.K ei ole oma käitumismustreid sellele vaatamata muutnud.
2. Kaebaja toob välja, et tema toetust on vaja tema emale ja õele, kellel on raske puue ning vajavad igapäevaselt abi ja hooldust.
3. Väljatoodud asjaolud ei ole aluseks vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks KrMS § 415 alustel. Allutades isiku kriminaalhooldusele ning täiendavatele kontrollnõuetele, on isikul kohustus nende täitmiseks ja isik peab olema teadlik, et kontrollnõuete korduva rikkumisega võib kaasneda karistuse täitmisele pööramine. Samuti ei nähtu kohtule esitatud materjalidest, et Z.K oleks oma perekonnaliikmete ametlik hooldaja. Z.K on võimalik korraldada oma ema ja õe eest hooldamine teiste isikute abil.
4. Ringkonnakohtu hinnangul on Z.K suhtunud hoolimatult talle kohtu poolt kehtestatud kriminaalhoolduse nõuetesse. Z.K ei ole oma käitumisviisiga näidanud soovi enda parandamiseks. Lähedaste halb tervislik seisund, mida kaebuses rõhutatakse, oli Z.K-le juba varasemalt teada, ometigi ei motiveerinud ka see asjaolu tema negatiivset käitumismustrit muutma.
5. On ilmselge, et Z.K ei ole suutnud talle katseaja kestel määratud kohustusi täita, mistõttu tuleb ärakandmata karistus pöörata täitmisele.
6. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Mati Kartau 3 /allkiri/ Aarne Sarjas