1-15-8709 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Määruse tegemise aeg ja koht 19. august 2016. a Põlva Kriminaalasja number 1-15-8709 Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Asja nimetus Tar

§ 121

lg 2 p 2, 3 ja 120 lg 1 järgi ning teda karistati 7-kuulise vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 27.02.2015.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 10 kuud vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus 10 kuud üldkasuliku tööga 300 tundi ning üldkasuliku töö tegemise lõpptähtajaks määrati üks aasta kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustati N.Z järgima

§ 75

lõikes 1 punktides 1-6 sätestatud kontrollnõudeid 1-15-8709 ning täitma

§ 75

lõikes 2 punktis 8 sätestatud kohustust - osaleda kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. Nimetatud kohtuotsus jõustus 30.10.

1. a (tl 46). Kriminaalhooldaja K. Kährik on esitanud 12.02.
2. a kohtule erakorralise ettekande (tl 5758), milles taotleb N.Z-ile Tartu Maakohtu 22.10.
3. a otsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramist, sest viimane hoiab kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, ei ilmu kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning on vahetanud kriminaalhooldusametniku eelneva loata elukohta. Eelnimetatud erakorralise ettekande juurde jäi täielikult ka kohtuistungil osalev kriminaalhooldusametnik P. Aalde. Süüdimõistetu ei vaidlusta erakorralises ettekandes märgitud asjaolusid. Ta kinnitas, et ilma kriminaalhooldusametniku loata lahkus ta Eestist Hispaaniasse
4. või 18.01.
5. a. ning tagasi Eesti saabus alles 05.08.
6. a. Maakohtu põhjendused

§ 69

lg 4 sätestab, et üldkasuliku töö tegemisel peab süüdlane järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule. Kui süüdlasele on pandud kohustus osaleda käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 8 sätestatud sotsiaalprogrammis, loetakse üldkasuliku töö tunnid kuni 30 tunni ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega.

§ 69

lg 6 sätestab muu hulgas, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva vangistusega. Erakorralise ettekande järgi ei ilmunud N.Z kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 17.11.

1. a, 19.01.
2. a, 26.01.
3. a ja 01.02.
4. a. Süüdimõistetul puudusid mõjuvad põhjused kriminaalhooldusosakonda registreerimisele mitteilmumiseks eelmärgitud kuupäevadel. Kutsetega (tl-d 60-61) on tõendatud, et kriminaalhooldusametnik on saatnud 20.01.
5. a ja 27.01.
6. a N.Z-ile kohtu määratud alalisse elukohta kutsed ilmuda kriminaalhooldusosakonda registreerimisele vastavalt 26.01.
7. a ja 01.02.
8. a. Asjaolu, et süüdimõistetu oli ilma kriminaalhooldusametniku loata lahkuud Eestist Hispaaniasse
9. või 18.01.
10. a, kinnitab, et tal puudus tegelikult tahe alluda kriminaalhooldaja kontrollile ning täita

§ 75

lõikes 1 punktides 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja teha üldkasuikku tööd vastavalt antud tähtajale ja koostatud ajakavale. Seega on süüdimõistetu tahtlikult eiranud

§ 75

lõikes 1 punktis 2 sätestatud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Erakorralises ettekandes heidetakse süüdimõistetule ette ka seda, et ta on kriminaalhooldusametniku eelneva loata vahetanud elukohta. Erakorralisest ettekandest nähtub, et 27.01.2016. a suhtles kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu emaga, kes kinnitas, 2

§ 75

lõike 1 punkti 5 järgi kohustatud saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukoha vahetamiseks. Kuna süüdimõistetu on väljaspool Eestit viibinud vähemalt alates 18.01.2016. a ning elukoha vahetamiseks tal puudus kriminaalhooldusametniku eelnev luba, siis on ta sellega rikkunud

§ 75lõike 1 punktides 1, 3, 5 ja 6 sätestatud kohustusi.

Erakorralise ettekande järgi hoiab süüdimõistetule kõrvale ka üldkasuliku töö tegemisest.

1. a jaanuaris pidi süüdimõistetu tegema 32 tundi üldkasulikku tööd, kuid tegi sellest ära vaid 4 tundi. Süüdimõistetu ei ilmunud tegema üldkasulikku tööd 13.01.
2. a, 20.01.
3. a ja 27.01.
4. a. Üldkasuliku töö tegemise ajakavadega (tl-d 62 ja 64) on tõendatud, et süüdimõistetu pidi tegema 32 tundi üldkasulikku tööd nii ajavahemikul 23.
5. kuni 14.12.
6. a kui ka ajavahemikul
7. kuni 27.01.
8. a. Üldkasuliku töö arvestuslehest (tl 63) kinnitab, et
9. a novembris ja detsembris tegi süüdimõistetu üldkasulikku tööd kokku 30 tundi ning 06.01.
10. a veel 4 tundi üldkasulikku tööd. Seega tõendavad üldkasuliku töö tegemise ajakavad ja arvestuslehed, et süüdimõistetu ei ole kinni pidanud koostatud üldkasuliku töö tegemise ajakavadest ning alates 13.01.
11. a on ta ilma mõjuva põhjuseta kõrvale hoidunud üldkasuliku töö tegemisest. Üldkasuliku töö kohaldamise eesmärgiks on anda süüdimõistetule võimalus elada vabaduses ning käituda teatud järelevalve ja kitsenduste tingimustes õiguskuulekalt. Vangistuse asendamine üldkasuliku tööga täidab oma eesmärki vaid juhul, kui süüdimõistetu on motiveeritud tegema üldkasulikku tööd ning täitma kontrollnõudeid ja pandud kohustusi. Kuna süüdimõistetu on hoidnud kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ja kriminaalhooldusele allumisest sisuliselt üldkasuliku töö alguses, näidates sellega, et ta pole motiveeritud tegema üldkasulikku tööd, pole vangistuse asendamine üldkasuliku tööga täitnud oma eesmärki ning on vähetõenäoline, et üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamisel või täiendavate kohustuste määramisel teeb süüdimõistetu talle mõistetud üldkasuliku töö ettenähtud tähtajaks ning täidab üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Seega tuleb vangistuse asendamine üldkasuliku tööga tühistada ning

§ 69lõike 6 alusel pöörata täitmisele N.Z-ile Tartu Maakohtu 22.10.2015.

a otsusega mõistetud karistus. Üldkasuliku töö arvestuslehest (tl 63) nähtub, et süüdimõistetu on teinud 34 tundi üldkasulikku tööd. Arvestades asjaolu, et Tartu Maakohtu 22.10.2015. a otsusega mõisteti süüdimõistetule 300 tundi üldkasulikku tööd, on süüdimõistetul tegemata 266 (300 – 34) tundi üldkasulikku tööd, millele

§ 69lõike 6 järgi vastab 266 päeva vangistust.

Seega tuleb süüdimõistetu saata vanglasse karistust kandma 266 päevaks s.o 8 kuuks 26 päevaks. Tartu Maakohtu 29.02.

1. a määrusega (tl 79-80) on N.Z vahistatud kuni karistuse täitmisele pööramise määruse jõustumiseni. Politsei pidas süüdimõistetu kinni Tartu Maakohtu 29.02.
2. a määruse alusel 18.08.
3. a kell
4. Süüdimõistetu vahistamise on seaduslik, sest ta hoidus ilma mõjuva põhjuseta kõrvale Tartu Maakohtu 22.10.
5. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest. Seega tuleb jätta N.Z-ile kohaldatud tõkend – vahistamine – muutmata ning arvestada tema vangistuse kandmise aega alates kinnipidamisest, s.o 18.08.
6. a. /allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik 3