Obsah (5)

§ 424§ 74§ 75§ 50§ 73

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-6904 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Krim

§ 424

järgi lühimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)

1. novembri
2. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik U.U kaitsja apellatsioon Monica Meristo-Dmitrijev, RESOLUTSIOON Jätta U.U kaitsja Monica Meristo-Dmitrijevi apellatsioon Viru Maakohtu
3. novembri
4. a otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. U.U on kohtu alla antud süüdistatuna

§ 424järgi selles, et ta juhtis 1.

augustil 2015 kella 17.00 paiku Rakveres Võidu 86 hoone juures mootorsõidukit Ford Mondeo (reg.nr XXX ), olles alkoholijoobes, s.o tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 seeria nr ARBK-0025 mõõdetuna 0,80 mg/l kohta. 2. Viru Maakohtu 20. novembri 2015. a otsusega tunnistati U.U lühimenetluses süüdi

§ 424järgi ja talle mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning U.U karistuseks jäi 6 kuud vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jättis kohus vangistuse tingimisi üheaastase katseajaga täitmisele pööramata. Katseajaks allutati U.U kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja teda kohustati järgima

§ 75

lg-s 1 toodud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 2 alusel keelati U.U katseaja kestel tarvitada alkoholi.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võeti U.U-lt lisakaristusena 5 kuuks ära mootorsõiduki juhtimise õigus. 3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, kes taotleb otsuse osalist tühistamist ja mõistetud vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist

§ 73alusel koos vajadusel pikema katseaja kohaldamisega.

3.1 Kaitsja leiab et U.U-le mõistetud karistus ei ole kooskõlas toimepandud teoga. Apellant ei vaidlusta karistuse pikkust, kuid leiab, et U.U suhtes oleks võimalik rakendada

§ 73ja kohaldada karistust ilma kontrollnõueteta.

U.U ei ole varem analoogilisi tegusid toime pannud ja on meelevaldne väita, et tal on probleemid alkoholiga. Kohe esimesel rikkumisel alkoholikeelu kohaldamine on põhjendamatu. U.U on nõus vabatahtlikult läbima vastava sotsiaalprogrammi. U.U-le Soomes kohaldatud karistus on kustunud ja seda arvestada ei saa. Süüdistatav ei ole toime pannud ei väärtegusid ega kuritegusid seoses alkoholijoobes juhtimisega. 3.2 U.U ei vaidlusta juhtimisõiguse äravõtmise kestust. Samas tahab ta pakkuda oma perele paremat elu ja seetõttu soovib minna Soome tööle. Kontrollnõuete kohaldamine raskendab seda oluliselt. Seadus lubab ka kehtiva karistuse korral kohaldada karistust tingimisi

§ 73alusel ilma kontrollnõueteta.

Õiglane ei ole karistada U.U peret selle ühekordse süüteo eest. U.U joove ei olnud väga suur ja ta on oma tegu kahetsenud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus, hinnates U.U kaitsja apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata. 4.1 Riigikohtu määruse nr 3-1-1-49-10 punkt 5 kohaselt on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. 4.2 Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.
2. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsiooni ja apelleeritava kohtuotsusega, leiab, et U.U kaitsja apellatsioon on põhjendamatu ning selle rahuldamiseks puudub alus. Süüdistatav ei ole rahul sellega, et maakohus otsustas vabastada ta karistusest tingimisi

§ 74

alusel koos käitumiskontrollile allutamisega, mitte

§ 73alusel, mille puhul kontrollnõudeid ja -kohustusi ei kohaldata.

Riigikohus on selgitanud, et kui karistuse mõistmise aluseks on peamiselt isiku süü, siis

§-de 73 ja 74 alusel isiku karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-116-12, p 11). Otsustades jätta U.U-le mõistetud vangistuse

§ 74

alusel täitmisele pööramata, tugineski maakohus U.U isikut iseloomustavatele asjaoludele. U.U varasematest karistustest (nii kuriteo kui erinevate väärtegude toimepanemise eest) järeldas kohus, et tema kriminaalne käitumine ei ole olnud juhuslik, vaid on tingitud isiku hoolimatust suhtumisest ühiskonnas kehtestatud normidesse. 2 Seetõttu on vaja kindlustada järelevalve tema käitumise üle, et hoida ära U.U poolt uute süütegude toimepanemine. Kohtu selline otsustus on kooskõlas õiguskirjanduses avaldatud seisukohaga, mille kohaselt on karistusest tingimisi vabastamine ilma käitumiskontrollita võimalik esmajoones isikute suhtes, kes on tahtliku vangistusega karistatava kuriteo pannud toime esmakordselt ja kellest võib arvata, et nad rohkem kuritegusid toime ei pane (vt karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, lk 229). U.U varasem käitumine näitab, et tema neile tingimustele ei vasta. Põhjendatud ning kooskõlas kohtupraktikaga on ka maakohtu otsustus kohaldada U.U kui alkoholijoobes sõidukit juhtinud isiku suhtes katseajaks alkoholi tarvitamise keeldu.

1. Seoses apellandi etteheitega, mille kohaselt ei ole õiglane karistada sellise ühekordse rikkumise eest U.U peret, peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada, et kui süüdistatavale mõistetud karistus toob kaasa negatiivseid tagajärgi tema perekonnale, saab U.U selles süüdistada vaid iseennast. U.U soov Soome tööle minna ja oma perekonna elatustaset tõsta ei ole kindlasti aluseks süüdistatava karistamiseks ilma käitumiskontrollita. Tegemist on asjaoluga, millele U.U oleks pidanud mõtlema enne, kui ta otsustas alkoholijoobes sõidukit juhtima asuda. Sellise tagajärje on toonud kaasa süüdistatava enda käitumine ning tal tuleb sellest vajalikud järeldused teha.
2. Neil asjaoludel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata. Aarne Sarjas Mati Kartau 3 Tiit Lõhmus