1-15-4708/53

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. juuli 2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-15-4708 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Enn Pustak Kohtuasi Viru Vangla materjalid U.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu U.T , i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 27.11.2015 ja lõpp 11.03.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 21.07.2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta U.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, U.T-le ja prokurör ile. Asjaolud Viru Vangla esitas 06.06.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. U.T on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 26.11.2015 otsusega KarS § 199 lg 2 p 5,7,9, § 266 lg 2 p 2,3 ja § 121 lg 2 p 2,3 järgi ning kohus mõistis talle KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust 1 Tartu Maakohtu 30.10.2014 otsuseg a mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 5 kuud 12 päeva vangistust võrra ning mõistis U.T-le lõplikuks karistuseks 1 aasta 3 kuud 12 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 27.11.
3. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung U.T taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldab, et elama tahab hakata sõbra korteris ja seal teha remonti, töökohta vabanemisel ei ole, kuid Töötukassas saab end alati arvele võtta. Selgitab, et on vanglas läbinud eluviisitreeningu ja vihajuhtimise, osaleb kunstiringis ja on valmis kahe nädala jooksul peale vabanemist laskma endale ampulli panna, kuna alkoholist saavad alguse kõik ta probleemid. Kinnitab, et on elu üle pikalt järgi mõelnud ja palub kohtult usaldust ning võimalust end tõestada. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et varasemad karistused ei ole U.T-le mõju avaldanud arvestades tema korduvkaristatust. S amuti ei ole kinnipeetav õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale korduvalt antud võimalust oma karistust vabaduses kanda rikkudes katseaja tingimusi ning pannes toime uusi kuritegusid. Prokurör on seisukohal, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida U.T käitumist õiguskuulekuse suunas. Prokurör juhib tähelepanu ka kinnipeetava alkoholiprobleemidele ja kehtivatele distsiplinaarkaristustele. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. U.T käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas ja isikul on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste ning kuritegude toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 8-l korral, vanglas kannab karistust kolmandat korda seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Läbivalt o n kuritegude toimepanemise soodusteguriks sõltuvusainete tarvitamine. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks: isik paneb toime varavastaseid ning vägivalla kuritegusid. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama tuttavale kuuluvasse korterisse, kes ise töötab ja elab peamiselt Soomes. Seega on isikul olemas 2 kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Samas kodukülastust ei olnud võimalik läbi viia, kuna korteri omanik ei viibinud Eestis. Toetava lähisuhtevõrgustiku kohta andmed puuduvad. Teada on üksnes asjaolu, et vanemad ei ole nõus kinnipeetavat vabanemise korral enda juurde elama võtma, kuna ta on oma kriminaalse käitumisega põhjustanud perele palju kannatusi. Samas ei saa märkimata jätta, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid. Kinnipeetavat saab pidada mõjutatav aks, kuna õigusrikkumised on osalt toime pandud grupis. Kohus on seisukohal, et toetavate lähedaste puudumine ja kriminaalset mõtteviisi toetavate sõprade ning tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Kinnipeetaval puudub vabanemisel töökoht. Isikul on ka vähene haridus (6 klassi) ja puudub eriala, aga samuti on vähene ka ametlikult töötamise kogemus ja -harjumus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline. Hariduse omandamisel ei näe kinnipeetav mõtet, õppimiseks motivatsioon puudub. Töökoha puudumine halvendab kohtu hinnangul tema toimetulekut ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski arvestades asjaoluga, et isik on toime pannud vargusi materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholi sõltuvus, mis on samuti uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Isik tunnistab probleemi ja asjaolu, et joobes olles võib agressiivselt käituda, kuid samas ei soovi alkoholist täielikult loobuda. Kinnitab, et on olnud 2-3 kuulisi jooma-tsükleid, mil ei jõudnud tööle ja seetõttu on tihti vahetanud töökohti. Narkosõltuvust U.T diagnoositud ei ole, kuid isik ise tunnistab, et tarvitas kanepit regulaarselt alates 2008.aastast (umbes 8 doosi päevas) ning ei ole nõus kanepi tarvitamisest loobuma, kuna see rahustab ja lõdvestab. Isik ei leia, et tal oleks narkootikumidega probleeme. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest, siis võib ta taas üritada leida kriminaal seid lahendusi oma majandusliku olukorra parandamiseks ja sõltuvusainete hankimiseks. Kohtu hinnangul on isiku majanduslike raskuste saabumine vabaduses aga tõenäoline ja seda olukorras, kus isikul on maksmata nõudeid 189675 eurot ning töökoht puudub. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 80 % ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jook sul 74%, mida saab lugeda keskmisest oluliselt kõrgemaks tõenäosuseks. Ohustatud on ühiskond tervikuna . Oht seisneb vägivaldses käitumises, isiku- ja varavastaste kuritegude toimepanemises. Vangla iseloomustuse kohaselt käitub kinnipeetav sageli mõtlematult ja impulsiivselt, probleemide lahendamise oskus on puudulik, suhtlemine on kohati üleolev. Mõtestatud tegevus ning kohusetunne puuduvad. U.T on varasemalt olnud kriminaalhooldusel, kuid pani katsejal toime uue kuriteo. K a on isik jätnud tegemata talle kohtu poolt määratud üldkasuliku töö tunnid ja rikkunud katseajal registreerimiskohustust. 3 Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. U.T puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks on põhjendatud jätta U.T vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4