MS § 238 lg 2 alusel 6-kuulise vangistusega.
lg 1,3 alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui T.V ei pane 18-kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab kriminaalhooldaja järelevalve all
Kohtuotsus jõustus 10.02.2016. Harju Maakohtu 24.10.2016 määrusega pöörati
lg 4 alusel 2 täitmisele T.V-le Harju Maakohtu 02.02.2016 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 6 kuud vangistust. T.V karistuse kandmise alguseks loeti 03.10.
Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetava ema S B ei osanud öelda, kas pojal on olnud vabaduses probleeme alkoholi tarvitamisega, narkootikumide tarvitamist on täheldatud. Kuriteod on toime pandud grupis, seega kinnipeetava suhtlusringkond vabaduses koosnes kriminaalse mõtteviisiga isikutest. Rahvastikuregistri andmetel on kinnipeetav registreeritud xxxx, kus munitsipaaleluruumi üürile andmisega ja kasutamisega tegeleb SA Narva Linnaelamu, kuhu kinnipeetav võib pöörduda oma eluasemeküsimuses. Kindla elukohata isikud võivad kasutada varjupaigateenust, mida võimaldab Narva linna Sotsiaalhoolekandekeskus. Sotsiaalhoolekandekeskus tegeleb kindla elukohata isikutega ja osutab järgmisi teenuseid: vältimatut sotsiaalabi, öömajateenust, varjupaigateenust ja intervallhoolduse teenust. Kinnipidamisasutusest vabanenud või ennetähtaegselt vabastatud isik võib vajaduse korral toimetulekutoetust taotleda – selleks peab taotlejal olema sotsiaalne seisund ja elamispind (see võib olla ka varjupaik). Toimetulekutoetuse taotleja peab pöörduma Sotsiaalabiameti sotsiaaltöö osakonda hiljemalt jooksva kuu 20. kuupäevaks. Kriminaalhooldusele on T.V määratud 4 korral. Katseajad kulgesid mitterahuldavalt: ühel korral lõpetati katseaeg teise kohtuotsusega, kahel korral pani T.V toime uue kuriteo, ühel korral pöörati karistus täitmisele kontrollnõuete rikkumise tõttu. T.V käitumine on olnud muutusteta alates 2001. aastast. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks T.V tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks 6 kuud alates vanglast vabanemise päevast ning määrata talle
T.V ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta teab, et kui kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastab, siis allutatakse isik kriminaalhooldaja järelevalve alla ning isik peab täitma kontrollnõudeid ja kohustusi. Elama läheks ta esialgu xxxx. Ema aitab teda korteri üürimisel, olles käinud juba korterit vaatamas. Garanteeritud töökohta tal ei ole. Vend pakkus xxxx tööd haagiste kokkupanemisel ja ka keevitajana on võimalik tööd saada. Poole aasta pärast kavatseb ta minna xxxx. Ta soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda, sest tal on elukaaslasega 2 last ja vabaduses on neid parem toetada. Arstid ütlevad, et ta ei ole narkomaan, aga prokurör arvab, et ta on narkomaan. Katseaja jooksul kavatsust uute kuritegude sooritamiseks tal ei ole. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa T.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tallinna Vangla poolt 02.01.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks 4 neid korrata ega toeta samuti nagu vangla T.V ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 13 korral (neist 8 kehtivat kriminaalkaristust). Vangistuses viibib ta neljandat korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Olukorras, kus isik ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Harju Maakohtu 02.02.2016 otsusega tunnistati T.V süüdi
MS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega 6-kuulise vangistusega.
lg 1,3 alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui T.V ei pane 18-kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab kriminaalhooldaja järelevalve all
Kohtuotsus jõustus 10.02.2016. Harju Maakohtu 24.10.2016 kohtumäärusest, millega pöörati karistuse kandmata osa täitmisele, mh tuleneb, et „kohus otsust tehes andis T.V-le võimaluse karistust vabaduses kanda, kuid kriminaalhooldusalune ei ole saanud aru talle kohtu poolt pakutud võimalusest ning kuritarvitas kohtu usaldust. … T.V suhtub talle kohtu poolt määratud kohustuste täitmisesse vastutustundetult ja ükskõikselt ning tema suhtes ei ole võimalik kriminaalhooldust läbi viia.“ Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdlase poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdlane ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdlane pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et T.V puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad tema õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest. Samuti peab arvestama siinkohal asjaolu, et vabaduses oli temal probleemiks narkootikumide tarvitamine. Selline asjaolu ei soodustaks kriminaalhoolduse läbimist ning võib osutuda probleemiks ka edaspidi. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on T.V ohtlik konkreetsele täiskasvanule (risk ühiskonnas), vangidele (risk vanglas) ning avalikkusele. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 64% ja 54%, mis on kõrge retsidiivsusnäitaja. Kinnipidamisasutuses T.V kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal ei ole distsiplinaarrikkumisi. Kuigi vangistatu õiguspärane käitumine vangistuses on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluline tingimus, pole eeltoodud asjaolu sedavõrd tähtis, et analüüsist välja jätta isiku varasemad kuriteod ning suhtumine kriminaalhooldusesse, et ainuüksi selle pinnalt saaks teha põhjendatud otsuse isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kinnipeetav T.V puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur T.V vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu T.V ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on 8 kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset 5 vangistust kannab ta neljandat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et T.V on olnud kriminaalhooldusele allutatud 4 korral ning kõik katseajad on kulgenud mitterahuldavalt, sest isik pole järginud kontrollnõudeid või on toime pannud uusi kuritegusid. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik sel korral suudaks katseaja edukalt läbida, järgida kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi ning hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Vabanemisel puudub kinnipeetaval kindel alaline elukoht.
alusel süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel allutatakse isik katseajaks
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuetele.
lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Kuivõrd isikul puudub vabanedes kindel alaline elukoht, siis ei ole tal võimalik täita käitumiskontrolli nõudeid. Samuti puudub isikul garanteeritud vabanemisjärgne töökoht, mis aitaks kaasa tema majanduslikule toimetulekule vabaduses. Kinnipeetav ei oma ka ametlikku tööstaaži. K-Raha andmetel on kinnipeetaval tasumata nõudeid 1890,66 eurot, isiku sõnul aga 10 000 euro ulatuses. Kuivõrd isik on varasemalt toime pannud ka varavastaseid kuritegusid, siis puudub kohtul kindlus, et isik vabanedes majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul 64% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 54%, millised ei ole madalad riskid. Tallinna Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Lisaks märgib kohus, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et T.V puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et ta on vangistuse jooksul osalenud majandustöödel ning et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks
Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.