) § 424 järgi lühimenetluses Süüdistatav G.H , isikukood XXX, elukoht xxxx; töökoht puudub; varem kriminaalkorras karistatud: 21.05.2014 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt
S § 25 lg 2,4 alusel rahalise karistusega 451,20 eurot. Tõkend – puudub. Kaitsja MonicaMeristo-Dmitrijev Meristo - Dmitrijev Monica Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) § 233 lg1, § 238 lg 1 p 4, lg 2, § 310-313, § 315 lg 4, 5, § 318, § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 RESOLUTSIOON 1. Tunnistada G.H
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning G.H karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. 1
lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks üks aasta. Katseajaks allutada G.H kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima
lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
G.H katseaja alguseks lugeda 20.11.2015.
lg 1 p 1 alusel võtta G.H-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on G.H kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista G.H-lt menetluskuluna sundraha 585,00 (viissada kaheksakümmend viis) eurot riigituludesse. Menetluskulud summas 585,00 (viissada kaheksakümmend viis) eurot tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates ositi 12 kuu jooksul Maksu- ja Tolliamet arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, NORDEA PANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE873300333499990003, maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700082770 ning selgitus: nimi, nr 1-15- 6904 menetluskulud. Ositi maksmisega on isik kohustatud tasuma kuus vähemalt 48,75 eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Süüdistus G.H süüdistatakse selles, et tema 01.08.2015 kella 17.00 paiku juhtis xxxx hoone juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles alkoholijoobes, s.o. tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 seeria nr ARBK-0025 mõõtes 0,80 mg/l kohta. Seega G.H, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime
2 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutsiooni kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates
lg 1 kohaselt on karistatav üksnes tahtlik kuritegu, kui
-s ei ole sätestatud karistust ettevaatamatu teo eest. Tahtluse olemasoluks on nõutav, et isik oleks teadlik kõikidest süüteokoosseisu objektiivsetele tunnustele vastavatest faktilistest asjaoludest. Teo tehioludest nähtuvalt pani G.H teo toime otsese tahtlusega. G.H ütlustest nähtub, et ta istus sõiduauto rooli olles sama päeva lõunal alkohol tarvitanud, ta oli oma alkoholijoobest teadlik. Seega sai G.H aru, et ta teostab süüteokoosseisule vastava teo ja soovis seda. 3) Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. G.H tuleb süüdi tunnistada
Karistus 4)
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
lg 1p 1 kohaselt mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest võib süüdimõistetule või süüdlasele kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kohtu poolt kuriteo korral kuni kolmeks aastaks.
lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. G.H tunnistab end toimepandud teos süüdi. Seega tema käitumises esineb karistust kergendavad asjaolud
Raskendavad asjaolud puuduvad. Eripreventiivses mõttes on G.H varem karistatud isik, teda on karistatud varavastase süüteo katse toimepanemise eest. Väärteo korras on teda karistatud neljal korral, sellest kahel korral liiklusalase süüteo toimepanemise eest. Lisaks omab ta kehtivat välisriigi karistust- Soomes toimepandud isikuvastase süüteo eest. Kohtu hinnangul on võimalik, arvestades G.H isikuomadusi ja süü suurust, teda mõjutada hoidumast süütegusid toime panemast tingimusliku vangistusega ning tema allutamisega käitumiskontrollile üheks aastaks. Käitumiskontrollile allutamine G.H suhtes on vajalik järelevalve kindlustamiseks süüdimõistetu käitumise üle. Kohtu hinnangul ei ole G.H kriminaalne käitumine olnud juhuslik, vaid tingitud hoolimatusest täita ühiskonna kehtestatud norme. Täiendav kohustus alkoholi tarvitamise keeld on vajalik mõjutamaks isiku hoiakuid mitte toime panna alkoholijoobes liiklusalaseid või muid süütegusid. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Lähtudes seni omaks võetud kohtupraktikast, mille kohaselt mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Tegemist on aga üldistatud reegli ja keskmise praktikaga. Kohus arvestades karistust kergendava asjaoluna isiku süü tunnistamist, leiab, et G.H-le tuleb mõista karistus alla keskmist määra. Kohus ei pea põhjendatuks mõista isikule teistkordselt rahalist karistust, kuna selline karistus ei avaldaks isikule mingit mõju. Kohus peab põhjendatuks kohaldada G.H suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtu hinnangul ei esine erandlikke asjaolusid, mis selle välistaksid. Tegemist ei 4 ole isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Arvestades G.H isikut ning seda, et ta on varem kriminaalkorras karistatud ning arvestades kohtupraktikast samaliigilistes asjades, peab kohus põhjendatuks kohaldada G.H suhtes juhtimisõiguse äravõtmist viieks kuuks. Kohtu hinnangul on see piisav aeg, et mõjutada teda edaspidi õiguskuulekalt käituma. Menetluskulud 5) KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel tuleb süüdimõistva kohtuotsuse korral välja mõista G.H-lt menetluskuluna sundraha 585,00 eurot riigituludesse II astme kuriteo toimepanemise eest. KrMS § 180 lg 3 ja
(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 25.01.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON Jätta G.H kaitsja Monica Meristo-Dmitrijevi apellatsioon Viru Maakohtu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.