1-16-423/39

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-423 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2017 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu E.R (isikukood XXX), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Tartu Maakohtu
5. jaanuari 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1
6. Harju Maakohtu
7. jaanuari 2016 otsusega tunnistati E.R süüdi KarS § 423 järgi. Teda karistati vangistusega 3 kuud, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 2 kuuni. KarS § 65 lg 2 ja KarS § 69 lg 7 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu
8. novembri 2015 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra. E.R-i karistusaeg algas
9. jaanuaril 2016 ja lõpeb
10. augustil
12. Tartu Maakohtu
13. jaanuari 2017 määrusega jäeti E.R vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus märkis, et kinnipeetav on oma kontaktandmetes märkinud isiku numbri ja aadressi, kes teda ei tunne ega soovi ka E.R-i enda juurde elama asumist. Orava vallas on E.R tundmata ning ka E.R-i töökoha järelpäringust saadi vastus, et nad nimetatud isikut ei tunne ning vaba töökohta talle pakkuda ei saa. Kohus märkis, et reaalsuses puudub E.R elukoht, kuhu elama asuda. Ta loodab saada Lootuse külla. Tööd hakkaks E.R tegema prügikoristusfirmas, ent firma nime ta kohtule esitada ei osanud, samuti ei olnud tal selle kohta esitada tõendit. Heategevusfond „Taastõusmine“ on esitanud kohtule avalduse, et kinnipeetaval on võimalus osaleda rehabilitatsiooniprogrammis 1 aasta jooksul. Keskuse piiridest on olenemata põhjustest võimalik lahkuda. Programmi keskuse näol ei ole tegemist kriminaalhooldaja poolt kontrollitud elukohaga. Samuti ei ole esitatud dokumendist võimalik järeldada, kas heategevusfond „Taastõusmine“ tegeleb üksnes koolitamise ja sotsiaalse abistamisega, või ka eluruumi üüriteenuse pakkumisega. Seetõttu on täitmata ennetähtaegse vabastamise eeltingimus – kindla elukoha olemasolu.
14. E.R taotleb tühistada Tartu Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada taotlus tema karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kaebuse esitaja märgib, et tal on võimalus läbida rehabilitatsiooniprogramm SA-s Heategevusfond „Taastõusmine“. Keskuses on töökoht ja eluruum, kus kriminaalhooldaja saab E.R-i kontrollida. Internetis on ka lehekülg, kust saab asutuse kohta teavet. E.R soovib programmi läbida ning on valmis oma elu muutma. Ta usub, et rehabilitatsioonile kulutatud aeg ei ole asjatu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohus, kaalunud veelkord A. E.R-i ennetähtaegse vabastamise poolt ja vastuargumente, jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata. E.R-i puhul on täidetud vabastamiseks vajalikud formaalsed eeldused, s.t ta on ära kandnud II astme kuriteo eest mõistetud karistusest pool. Sellele vaatamata leiab ka ringkonnakohus, et materiaalsed eeldused A. E.R-i tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks puuduvad. A. E.R-i varasemat elukäiku iseloomustab korduv kriminaalkorras karistatus. Ta kannab hetkel viiendat vangistust. A. E.R-i kuriteod on eriliigilised – teda on karistatud nii vara-, isiku- kui liiklusalaste süütegude toimepanemise eest. Süüdlase isikut iseloomustades on vangistusasutus välja toonud, et isik on varasemalt korduvalt kasutanud oma tahtmise saavutamiseks vägivalda. Korduvad kuriteod viitavad tema puudulikule oskusele probleeme ära tunda ja tegude tagajärgi mõista ning neid seaduskuulekal teel lahendada. Oma tegevuses kaldub A. E.R teisi süüdistama. Ehkki A. E.R-i käitumist vangistuses iseloomustab viisakas suhtumine ametnikesse ning vanglas majandusabitöödel osalemine, varjutab head käitumist vangistuses distsiplinaarkaristuse olemasolu. A. E.R-i vabanemisjärgsed tingimused ei ole samuti sellised, mis võimaldaksid väita, et kriminaalhooldus tagab kinnipidamisega võrdselt karistuseesmärkide täitmise. Nimelt esitas A. E.R maakohtule valeandmeid oma elu– ja töökoha osas. Ehkki A. E.R on võimalus liituda rehabilitatsiooniprogrammiga, tuleb arvestada, et tegemist on vabatahtliku programmiga. Seega ei saa väita, et tegemist oleks kindla elukohaga. Arvestades asjaolu, et A. E.R on varasemalt kriminaalhooldus luhtunud ning sedagi, et isik on esitanud kohtule valeandmeid, puudub ringkonnakohtul veendumus, et A. E.R tegelikult soovib sõltuvusrehabilitatsiooniravi läbida ning et tema kriminaalhooldus õnnestuks. Ringkonnakohus arvestab, et süüdlase ennetähtaegset vabastamist ei toeta prokurör ega kinnipidamisasutus. Viimane on välja toonud, et A. E.R on ohtlik avalikkusele ja kõrgohtlik lastele. Kokkuvõtvalt, kuivõrd ringkonnakohus ei näe asjaolusid, mis toetaksid praegusel ajal A. E.R-i ennetähtaegset vabastamist, siis tuleb maakohtu lahend jätta juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk 2 /allkiri/ Aarne Sarjas 2 /allkiri/ Mati Kartau