Obsah (5)

§ 424§ 65§ 68§ 69§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-1599 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vai

§ 424

järgi ning karistati 6 kuu vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 6.

augusti 2013. a otsusega mõistetud karistuse, s.o 3 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra, ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 9 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 27.

veebruaril 2015, s.o 1 päev ja lõplikuks karistuseks mõisteti 9 kuud ja 26 päeva vangistust.

§ 69alusel asendati mõistetud karistus 296 tunni üldkasuliku tööga.

Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 12 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. D.F pidi täitma

§ 75lg-s 1 ja lg 2 p-s 2 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

1. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esindus esitas
2. märstil 2016 Viru Maakohtule erakorralise ettekande D.F-ile Viru Maakohtu
3. veebruari
4. a otsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. Ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et D.F hoidus üldkasuliku töö tegemisest kõrvale ega ilmunud registreerimisele.
5. Viru Maakohtu
6. märtsi
7. a määrusega erakorraline ettekanne rahuldati ja D.F-ile Viru Maakohtu
8. veebruari
9. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuud ja 26 päeva vangistust pöörati täitmisele. 3.1 Kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole põhjendatud, sest D.F ei näita üles huvi kriminaalhooldusametnikuga koostöö vastu ja suhtub negatiivselt kohtu poolt määratud karistusse. Toimikust nähtub, et Viru Maakohtu
10. veebruari
11. a otsusega asendati D.F-ile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga ning ta pidi järgima kontrollnõudeid ja kohustusi. Kui süüdimõistetu näitab oma käitumisega järjepidevalt, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata kandma talle määratud karistust. Kohus on andnud isikule võimaluse oma käitumise korrigeerimiseks, mis kahetsusväärselt ei ole aga õnnestunud. 3.2 Kohus arvestas, et tegemist on teise D.F-i suhtes koostatud erakorralise ettekandega ning Viru Maakohtu
12. septembri
13. a määrusega jättis kohus kriminaalhooldusametniku taotluse rahuldamata. Kohus andis D.F-ile võimaluse jätkata karistuse kandmist vabaduses. Vaatamata sellele jätkas D.F kriminaalhoolduse ja üldkasuliku töö tegemise nõuete rikkumist. 3.3 D.F-i suhtes üldkasuliku töö kohaldamine on ebaõnnestunud, kuna isikul on sooritamata enamus määratud tundidest ja ta rikkus kohustust ilmuda kriminaalhooldaja juurde. Aasta jooksul on ta sooritanud vaid 90 tundi üldkasulikku tööd, mis teeb 7,5 tundi kuus. See on häbiväärselt vähe ning näitab D.F-i vastutustundetut suhtumist oma karistusse ning oma kohustuste täitmisesse. Seega ei ole D.F-i karistuse asendamine üldkasuliku tööga täitnud oma eesmärki.
14. D.F esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne rahuldamata ja karistuse täitmisele pööramise asemel pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega kuue kuu võrra. 4.1 Süüdimõistetu ei nõustu maakohtu järeldustega. D.F tegi kriminaalhooldajaga koostööd. Alguses tekkis arusaamatus selles, kus ta pidi kriminaalhooldusele alluma, sest ta püüdis leida põhitööd Tallinnas. Sel põhjusel määrati Viru Maakohtu
15. septembri
16. a määrusega, et kriminaalhoolduse täitmise kohaks on Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakond. Kuna D.F ei leidnud Tallinnas alalist töökohta, tuli ta tagasi A sse. Nüüdseks on ta leidnud alalise töökoha Rakvere linnas XXX AS-is, kus ta töötab alates
17. novembrist
18. Saadavast töötasust võtab kohtutäitur igakuiselt maha 154,49 eurot D.F-i rahaliste kohustuste täitmiseks. D.F otsis kaua töökohta ja karistuse täitmisele pööramisel jääb ta sellest ilma. Lisaks läbib D.F koolitust MTÜ-s Eesti Liikluskäitumise Arenduskeskus. 4.2 D.F leiab, et ta ei ole hoidnud üldkasulikust tööst ega kriminaalhooldusest kõrvale. Kuna tema põhitöö on füüsiliselt väga raske ja väsitav, ei jõudnud ta üldkasulikku tööd suuremas mahus, s.o kaheksa tundi päevas teha. Kriminaalhooldusametniku esitatud andmetest nähtub, et D.F kontakteerus temaga pidevalt telefoni teel. Kui D.F ei teinud seda õigeaegselt, siis oli ka see seotud tema põhitöö tegemise, väsimuse ja haigestumisega. D.F-i hinnangul oleks mõistlik pikendada tema üldkasuliku töö tegemise aega. Praeguseks ajaks on ta oma põhitöökoha tingimustega kohanenud ja puuduvad takistused üldkasuliku töö tegemiseks. Ta palub anda endale viimane võimalus üldkasuliku töö tegemiseks mõistliku aja jooksul. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
19. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning D.F-i määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. 2 6.

§ 69

lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele.

1. Maakohus tuvastas, et D.F on talle määratud 296 tunnist üldkasulikust tööst sooritanud vaid 90 tundi. Samuti on kriminaalhooldusalune rikkunud registreerimiskohustust, jättes
2. veebruaril 2016 ilma mõjuva põhjuseta kriminaalhooldusosakonda ilmumata. Seega on alused D.F-i suhtes

§ 69lg-s 6 toodud järelmite rakendamiseks olemas.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, mille kohaselt mõjuvaid põhjuseid, mis üldkasuliku töö tegemata jätmist ja kontrollnõuete eiramist õigustaksid, ei esine. Seega leiab kriminaalkolleegium, et D.F on suhtunud talle Viru Maakohtu
2. veebruari
3. a otsusega mõistetud karistuse kandmisesse ükskõikselt, jättes täitmata otsusest tulenevad kohustused. Ehkki

§ 69

lg 6 näeb karistuse täitmisele pööramise kõrval alternatiivselt ette ka täiendavate kohustuste määramise ja üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamise, ei näe ringkonnakohus praegusel juhul selleks alust.

1. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et tegemist ei ole esimese D.F-i suhtes koostatud erakorralise ettekandega. Esimese ettekande koostas kriminaalhooldaja
2. augustil 2015 põhjusel, et D.F jättis korduvalt kriminaalhooldusalastele kohtumistele ilmumata, hoidus üldkasulikust tööst kõrvale ning lahkus ilma kriminaalhooldaja eelneva loata alalisest elukohast kauemaks kui 15 päeva. Juba sel korral taotles kriminaalhooldaja D.F-ile mõistetud vangistuse täitmisele pööramist, leides, et üldkasuliku töö tegemine ei ole D.F-i puhul tulemuslik. D.F ei olnud kriminaalhooldaja hinnangul võimeline ega motiveeritud alluma kehtestatud korrale. Sel korral jättis Viru Maakohus
3. septembri
4. a määrusega erakorralise ettekande rahuldamata, leides, et D.F ei olnud täiel määral enda kohustusi mõistnud. Asjaolu, et D.F ei ole oma käitumist kriminaalhooldusel korrigeerinud, annab tunnistust sellest, et üldkasuliku töö tegemata jätmine ja kontrollnõuete eiramine ei ole tingitud tema teadmatusest, vaid ükskõiksest suhtumisest talle kohtuotsusega pandud kohustustesse.
5. Kohus ei näe ühtki põhjust, miks tuleks D.F-ile anda veel üks võimalus üldkasuliku töö tegemiseks. Alust ei anna selleks ka süüdimõistetu kaebuses märgitud asjaolu, et ta käib tööl, mis on füüsiliselt koormav ja väsitav. Süüdimõistetu kaebusest võib välja lugeda, et üldkasuliku töö tegemine on tema prioriteetide seas viimasel kohal. Ehkki D.F on korduvalt kohtule kinnitanud, et on valmis ja võimeline üldkasulikku tööd tegema, näitab tema käitumine vastupidist. Üldkasuliku töö näol on tegemist karistusega, mida tuleb kanda kindlaksmääratud korras ja süüdimõistetu ei saa vabandada selle täitmata jätmist põhjendusega, et on muude kohustuste täitmisest väsinud. Karistust tuleb täita kohtuotsuses kindlaksmääratud korras, mitte viisil, kuidas süüdimõistetule parajasti mugav ja vähemkoormav on.
6. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 3 Mati Kartau