lg 5, 78 p 2 määrata N.N-ile katseaeg pikkusega 6 (kuus) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada N.N katseajal järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus osakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 2 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada N.N katseajal järgima
lg 2 p 4,7 sätestatud järgmisi kohustusi: - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest; - mitte suhtlema M K. Määrata N.N kriminaalhooldusele Viru Vangla III üksuse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada N.N karistuse kandmisest Viru kohtumääruse jõustumist. Vanglas peale käesoleva Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo LMP (asukoht Kentmanni 6, 10116 Tallinn) kasuks 138 (ükssada kolmkümmend kaheksa eurot, s.h on käibemaks 20%, s.o 23 eurot) eurot v.-adv. abi Gerda-Johanna Pello poolt määratud korras süüdimõistetu N.N-i kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista N.N-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 138 (ükssada kolmkümmend kaheksa) eurot riigituludesse v.-adv. abi Gerda-Johanna Pello poolt osutatud õigusabi eest. N.N tasuda väljamõistetud summa Maksu - ja Tolliameti arvelduskontole SEB Pangas nr EE351010052031000004, Swedbankis nr EE502200221014193355, Nordea Pangas nr EE401700017002872300 või Danske Bankis nr EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700019768 ning selgitus: „N.N , 1-16-2133, kaitsjatasu“. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 21.12.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. N.N tunnistati Pärnu Maakohtu 24.03.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-2133 süüdi
lg 2 p 4,8,9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 06.-08.10.2015, 23.-24.11.2015 ja 03.-05.02.2016, s.o kokku 8 päeva vangistust ja ärakandmisele kuulus 11 kuud ja 22 päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi ei kohaldatud ja täies ulatuses täitmisele ei pööratud, kui N.N ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut 3 kuritegu ja täidab talle katseajaks
Pärnu Maakohtu 30.06.2016 määrusega kriminaalasjas nr 1-16-2133 pöörati kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel täitmisele Pärnu Maakohtu 24.03.2016 otsusega N.N-ile mõistetud karistus 11 kuud ja 22 päeva vangistust. Karistusaja algust loetakse alates N.N-i kinnipidamisest 29.06.
Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et N.N soovib vabaneda oma vanaema M S juurde aadressile xxxx, kus elavad vanaema ja ema L S. Pereliikmete sõnul on N.N olemas majas oma tuba. Vabaduses olles tegeles ta maja II korruse väljaehitamisega enda tarbeks. Kinnipeetav on perekonnas ainus meesterahvas. Perekonna hinnangul on nende elu-olu muutunud halvemaks, kuna kõik meestetööd on pooleli. N.N-i suhtlusringkond koosneb perekonna sõnul peamiselt omavanustest õiguskuulekatest noorukitest. Vabaduses olles on isik töötanud mitteametlikult, kriminaalhooldajale töölepingut ei ole esitanud. N.N on tasumata võlgasid nii väärteotrahvide kui ka kohtuotsusega väljamõistetud kohustuste näol. Vabanemisel puuduvad tal isiklikud sissetulekuallikad ning ta jääb esialgu ema ja vanaema poolt ülalpeetavaks. Perekonna sissetulekuteks on vanaema ja ema töötasud xxxx ja xxxx. Kinnipeetaval on võimalus asuda koheselt peale vabanemist tööle xxxx-sse. N.N on varasemalt samale ettevõttele tööd teinud ja teda teatakse seal. N.N-i katseaeg kulges negatiivselt, sest ta ei allunud kriminaalhoolduse reeglitele, ei ilmunud kokkulepitud aegadel kriminaalhooldusesse ega vastanud kriminaalhooldusametniku telefonikõnedele. Kriminaalhooldust ei olnud võimalik läbi viia ja Pärnu Maakohus otsustas karistuse täitmisele pöörata. N.N on hetkel pooleliolev uus kriminaalasi Lääne Ringkonnaprokuratuuris. Väärtegude eest on isikut karistatud kokku 6 korral. Juhul kui kohus peab otstarbekaks N.N-i ennetähtaegselt vangistusest vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ning käitumiskontroll pikkusega 6 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata talle
N.N ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kui ta välja saab, siis läheks ta kohe tööle ja saaks hakata oma võlgasid tasuma. Ta ei saanud enam kriminaalhooldaja kutseid kätte ja kriminaalhooldaja helistas talle vaid ühel korral. Kriminaalhooldaja väitis, et on korduvalt helistanud, aga seda pole olnud. Kui kohus ta vabastab, on ta seekord hoolikam ja suudab kriminaalhooldusele alluda ning täita kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. Vanglas olla ei ole hea. Tal on pooleliolev kriminaalasi Lääne Ringkonnaprokuratuuris. Ta regulaarselt suhtleb prokuröriga ja see asi läheb kokkuleppemenetlusse. See tegu on toime pandud
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kaitsja leidis, et N.N-i enne tähtaega vangistusest vabastamine on põhjendatud. Isikul on kindel elukoht ja pere, kes teda toetab. N.N teeb jõupingutusi, et ema ja vanaema toetada. Tal on olemas kindel töökoht xxxx, kus ta on ka varasemalt töötanud. Tööandja väärtustab teda. Ei ole alust arvata, et ta hakkab kasu saamise nimel toime panema uusi kuritegusid. Samuti saab ta hakata oma võlgasid tasuma. Isikul ei ole probleeme alkoholi ega narkootikumidega. Distsiplinaarkorras on N.N karistamata, mis näitab, et ta suudab järgida vanglas kehtivaid norme. N.N kannab vanglakaristust esimest korda. On alust arvata, et ta on teinud endale vajalikud järeldused ja soovib elama hakata seaduskuulekat elu. Kriminaalhooldus aitab teda paremini ühiskonda integreeruda, kriminaalhoolduse nõuded ja kohustused aitavad paremini täita karistuse eesmärki. Kaitsja palub N.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu N.N-i võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kinnipeetavat on kriminaalkorras ühel korral karistatud. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et tegemist on isiku esimese reaalse vangistusega, mistõttu on selle mõju potentsiaalselt tugev. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud laitmatu, millele viitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Vabanemisel on isikul olemas elukoht ema ja vanaema juures. Lisaks on talle garanteeritud töökoht xxxx, mis aitab kaasa tema majanduslikule toimetulekule vabaduses. Isikul ei ole probleeme alkoholi ega narkootikumidega, mis võiksid olla uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriteks. Vangistuses on kinnipeetav regulaarselt osalenud psühhiaatri nõustamisel. Viru Vangla ja prokuratuur toetavad N.N-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saaks kohtu hinnangul veelgi maandada 6 kuuliseks katseajaks N.N-ile
Kohtu hinnangul tuleks N.N-ile anda võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. N.N on olemas motivatsioon ning ta suudab sel korral täita talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus nõustub prokuröriga selles, et antud juhul oleks vangistusest tingimisi enne 6 tähtaega vabastamise ja käitumiskontrolli nõuetele allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. abi Gerda-Johanna Pello, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 162 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kaitsja taotluse kohaselt osales ta kohtuistungil 12.01.2017 kell 10.00-10.45 ning taotleb tasu 1 h eest. Kohtuistungi protokolli kohaselt algas kohtuistung kell 10.00 ning lõppes 10.20. Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg 4 kohaselt kohtuistungil osalemise eest arvestatakse tasu 30 minuti kaupa ja lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Tasu arvestamisel lähtutakse menetlusosalistele teatavaks tehtud kohtuistungi alguse ja istungiprotokollis märgitud kohtuistungi lõpu kellaajast. Eeltoodust tulenevalt on kaitsjal õigus kohtuistungil osalemise eest saada tasu 0,50 h eest, s.o summas 20 eurot, mitte 1 h eest summas 40 eurot nagu taotluses märgitud. Eeltoodust tulenevalt vähendab kohus väljamõistmisele kuuluvat tasu ning leiab, et tasutaotlus on põhjendatud osaliselt summas 138 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.