Obsah (10)

§ 238§ 432§ 173§ 126§ 318§ 189§ 387§ 37§ 180§ 313

1-15-9833 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. detsember 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-9833 (15230105217) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi s

§ 238lg 2 alusel vangistus 1 aasta, Kar

S § 65 lg 2 alusel vangistus 1 aasta, 1 kuu ja 4 päeva. Harju Maakohtu 08.01.2015 määrusega vähendati KarS § 5 lg 2,

§ 432lg 35 alusel karistust 1 aastani, karistusaja lõpptähtaeg 20.03.2015.

Advokaat Talvi Vaske Kaitsja RESOLUTSIOON 1. P.Z süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud. 2.

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada P.Z mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud.

1. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus ärakandmisele kuuluva karistusaja hulka, arvestades P.Z-ile mõistetud vangistuse 1 aasta ja 2 kuud ärakandmist alates P.Z kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 23.09.
3. P.Z suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta kuni kohtuotsuse 1 jõustumiseni muutmata. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud ja ärakandmisele kuuluva karistuse tähtaja saabumisel.
4. P.Z suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
5. P.Z-ilt välja mõista

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot; - määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelsel menetlusel 120 (sada kakskümmend) eurot ja kohtumenetlusel 120 (sada kakskümmend) eurot, s.o kokku 240 (kakssada nelikümmend) eurot, s.o kokku menetluskulu 825 (kaheksasada kakskümmend viis) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „P.Z , 1-15-9833, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos maksegraafiku ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel P.Z-ile tema kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

1. Kaubamaja AS esitatud tsiviilhagi 3503 (kolm tuhat viissada kolm) euro ja 38 (kolmkümmend kaheksa) sendi nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista P.Z-ilt Kaubamaja AS kasuks 3503,38 eurot, mis tuleb kanda kannatanu Swedbank AS arveldusarvele märkides selgitusena „P.Z, 1-15-9833, tsiviilhagi“.
2. Põldma Kaubanduse AS esitatud tsiviilhagi 693 (kuussada üheksakümmend kolm) euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista P.Z-ilt Põldma Kaubanduse AS kasuks 693 eurot, mis tuleb kanda kannatanu SEB Pank arveldusarvele märkides selgitusena „P.Z, 1-159833, tsiviilhagi“.
3. Asitõendid: 4 CD-plaati videosalvestistega, mis asuvad kriminaaltoimiku juures (tl 40, 59, 96, tagakaanel), jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel toimiku juurde.

10. Asitõend: fooliumkott (akt nr 2015-1809), mis asub PPA asitõendite hoidlas (tl 32) aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn, konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel kui kuriteo toimepanemise vahend ning hävitada

§ 126lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad

§ 318

lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt

§ 189

lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt

§ 387

lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. 2

1. KRIMINAALASJA KOHTULIKUL ARUTAMISEL KOHUS TUVASTAS: P.Z süüdistatakse selles, et tema 19.04.2015 kella 18.08 ajal, viibides Tallinnas, Ehitajate tee 120 asuvas Põldma Kaubanduse AS-le kuuluvas kaupluses Denim Dream, võttis kaupluse müügisaalist võõra vallasasja omastamise eesmärgil ühe naiste kampsuni Guess W43R00Z01I0, 966, NC, OU S14, väärtusega 77 eurot, kolm naiste kampsunit W43R00Z01IO, C592, NC, OU S14 väärtusega 77 eurot üks, koguväärtusega 231 eurot, viis naiste kampsunit Guess W43R00 Z01I0, EM94, NC, OU S14 väärtusega 77 eurot üks, koguväärtusega 385 eurot, kokku Põldma Kaubanduse AS-le kuuluvat vara väärtuses 693 eurot. Võetud kampsunid pani P.Z temal kaasas olnud fooliumiga vooderdatud kotti ning lahkus kauplusest jättes tahtlikult kauba eest tasumata, tekitades Põldma Kaubanduse AS-le varalist kahju summas 693 eurot. Samuti tema 29.08.2015 kella 12.03-12.08 ajal, viibides Tallinnas, Gonsiori 2 asuvas Tallinna Kaubamaja Meestemaailmas, võttis kaupluse müügisaalist võõra vallasasja omastamise eesmärgil kaks jopet „Michael Kors“ väärtusega 399,99 üks, koguväärtusega 799,98 eurot. Võetud joped pani P.Z proovikabiinis temal kaasas olnud fooliumiga vooderdatud kotti ning möödus kassast jättes tahtlikult kauba eest tasumata, tekitades oma tegevusega ASle Tallinna Kaubamaja varalise kahju summas 799,98 eurot. Samuti tema 03.09.2015 kella 18.18-18.23 ajal, viibides Suur-Sõjamäe 4, Tallinn asuvas Tallinna Kaubamaja Beauty Eesti OÜ Ülemiste I.L.U kaupluses, võttis kaupluse müügisaalist võõra vallasasja omastamise eesmärgil 3 tk Lancome Visionnaire seerum plus maksumusega 108,95 eurot/tk, kogumaksumusega 326,85 eurot, Lancome Visionnaire night gel maksumusega 84,95 eurot, Lancome Visionnaire rich cream maksumusega 84,95 eurot, 2 tk Dior Capture XP maksumusega 104,95 eurot /tk, kogumaksumusega 209,90 eurot, Dior Lift cream texture fine maksumusega 117,95 eurot, Dior Lift cream maksumusega 117,95 eurot, Dior Lift cream rich texture maksumusega 117,95 eurot, Dior Lift cream seerum maksumusega 128,95 eurot, kokku AS-le Tallinna Kaubamaja kuuluvat kaupa vääruses 1189,45 eurot. Võetud kauba pani P.Z temal kaasas olnud fooliumiga vooderdatud kotti ning möödus kassast jättes tahtlikult kauba eest tasumata, tekitades oma tegevusega AS-le Tallinna Kaubamaja varalise kahju summas 1189,45 eurot. Samuti tema 03.09.2015 kella 18.45-18.47 ajal, viibides Tallinnas, Gonsiori 2 asuvas Tallinna Kaubamaja Meestemaailmas, võttis kaupluse müügisaalist võõra vallasasja omastamise eesmärgil AS-le Tallinna Kaubamaja kuuluvad kaks jopet „Michael Kors“ maksumusega 399,99 eurot üks, koguväärtusega 799,
2. Võetud joped pani P.Z proovikabiinis temal kaasas olnud fooliumiga vooderdatud kotti ning möödus kassast jättes tahtlikult kauba eest tasumata, tekitades AS-le Tallinna Kaubamaja varalist kahju summas 799,98 eurot. Samuti tema 03.09.2015 kella 19.06-19.12 ajal, viibides Tallinnas, Gonsiori 2 asuvas Tallinna Kaubamaja Meestemaailmas, võttis kaupluse müügisaalist võõra vallasasja omastamise eesmärgil AS-le Tallinna Kaubamaja kuuluvad kaks jopet „Hugo Boss“ maksumusega 309,99 eurot üks ning särgi „Hugo Boss“ maksumusega 93,99 eurot, kokku kaupa maksumusega 713,97 eurot. Võetud esemed pani P.Z proovikabiinis temal kaasas olnud fooliumiga vooderdatud kotti ning möödus kassast jättes tahtlikult kauba eest tasumata, tekitades AS-le Tallinna Kaubamaja varalist kahju summas 713,97 eurot. Samuti tema 23.09.2015 kella 18.19 ajal, viibides Tallinnas, Gonsiori 2 asuvas Tallinna Kaubamaja Meestemaailmas, võttis kaupluse müügisaalist võõra vallasasja omastamise eesmärgil AS-le Tallinna Kaubamaja kuuluvad kaks jopet „Hugo Boss“ väärtusega 449,99 üks, koguväärtusega 988,
3. Võetud joped pani P.Z proovikabiinis temal kaasas olnud fooliumiga vooderdatud kotti ning möödus kassast jättes tahtlikult kauba eest tasumata. Kuid kuritegu jäi tal tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt. 3 Seega P.Z , võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil seletas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises süüdi. Samuti nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist taotlemata. Tunnistas esitatud tsiviilhagisid täies ulatuses, võttes need õigeks. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatavale esitatud süüdistuse kvalifikatsioon on õige ja põhjendatud. Kaitsealune on süüd tunnistanud. Süüdistusaktis märgitud tõendid on lubatavad.
4. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Episood 19.04.2015 Põldma Kaubanduse AS Kohus leiab, et 19.04.2015 kella 18.08 ajal Tallinnas, Ehitajate tee 120 asuvas Põldma Kaubanduse AS-le kuuluvas kaupluses Denim Dream kauba maksumusega 693 eurot varguse toimepanemine P.Z poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega, videosalvestusega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kahtlustatavana antud ütluste (tl 155-160) kohaselt tunnistab P.Z end süüdi. Läks Denim Dreami poodi suure kotiga, mis oli seestpoolt fooliumiga kaetud. Poes pani 9 kampsunit kotti ja lahkus poest, turvaväravad hakkasid tööle ja ta jooksis minema. Varastas, kuna vajas raha, kampsunid müüs maha. Kahetseb tehtut. P.Z-ile inkrimineeritava varguse toimepanemist tõendavad lisaks süüdistatava süü tunnistamisele ka tunnistaja Sandra Pärnitsi ütlused ja fotod (tl 131-140), mille kohaselt tumeda jakiga kiilakas meesterahvas võttis kauplusest hulga kampsuneid ja pani need kaasas olnud suurde pruuni kotti ning lahkus kauplusest kauba eest maksmata. Lisaks eeltoodule juhib kohus tähelepanu ka asitõendi vaatlusprotokollile koos fotodega (tl 163-173), milles on vaadeldud turvakaamera videosalvestust 19.04.2015 Denim Dream kaupluses toimepandud varguse kohta. Sellelt nähtub, kuidas meesterahvas tegutseb kaupluse müügisaalis, võtab alusel olevaid esemeid, toimetab laua juures, võtab ära risti üle rinna oleva koti ning kükitab põrandale, kuhu jääb pikemaks ajaks. Siis tõuseb, paneb koti üle vasaku õla ja lahkub. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu Põldma Kaubanduse AS poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest (tl 126-128) nähtub, taotletakse vastutusele võtta isik, kes 19.04.2015 kella 18.08 ajal Tallinnas, Ehitajate tee 120 asuvas Põldma Kaubanduse AS-le kuuluvas kaupluses Denim Dream tekitas varalist kahju 693 euro ulatuses. Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et tuvastamist on leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Ei ole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud kauba poodi tagasi viia, vastupidi, ta müüs varastatud kauba maha. Selline käitumine viitab 4 üheselt sellele, et esemete äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemetest ilma kestvalt ja ühtlasi on sellega realiseeritud ebaseadusliku omastamise eesmärk. Süüdistatava ütluste kohaselt pani ta varguse toime kuna vajas raha. Seega leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime etteplaneeritult, mida näitab ka süüteo toimepanemise vahendina kaasas olnud fooliumkott ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Seega antud episoodi puhul pani P.Z toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Episood 29.08.2015 Tallinna Kaubamaja Kohus leiab, et 29.08.2015 kella 12.03-12.08 ajal Tallinnas, Gonsiori 2 asuvas Tallinna Kaubamaja Meestemaailmas kauba maksumusega 799,98 eurot varguse toimepanemine P.Z poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega, videosalvestusega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kahtlustatavana antud ütluste kohaselt tunnistab P.Z (tl 37-39) end süüdi ja kahetseb tehtut. Läks suure Säästumarketi ostukotiga, mille sees oli fooliumkott, Kaubamajja. Pani proovikabiinis 2 jopet kotti ja lahkus kauplusest jopede eest maksmata. Joped müüs maha ja saadud raha kasutas isiklikuks otstarbeks. P.Z-ile inkrimineeritava varguse toimepanemist tõendavad lisaks süüdistatava süü tunnistamisele ka tunnistaja Eduard Paeküla ütlused (tl 35-36). Nende kohaselt, olles turvatöötajana tööl Tallinna Kaubamaja Meestemaailmas, avastas, et puudu on mõned joped. Videosalvestuse järgi tehti kindlaks, et sinises jakis meesterahvas võttis kauplusest 2 jopet ja kampsuni ning sisenes proovikabiini. Kabiinist väljudes paneb ainult kampsuni rippuma tagasi. Siis möödub turvaväravatest ja paneb toime 2 jope varguse. Lisaks eeltoodule juhib kohus tähelepanu ka asitõendi vaatlusprotokollile koos fotodega (tl 41-48), milles on vaadeldud turvakaamera videosalvestust 29.08.2015 Tallinna Kaubamajas toime pandud varguse kohta. Sellest nähtub, kuidas meesterahvas siseneb riideesemetega proovikabiini ning väljudes on tal vähem riideesemeid käes ning kaks tühja riidepuud ja Säästumarketi kilekott. Seejärel möödub meesterahvas kassadest. Kohus leiab, et lisaks süüdistatava süüd tunnistavatele ütlustele annab ülalnimetatud tõendikogum aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu Kaubamaja AS-i poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest (tl 34) nähtub, taotletakse vastutusele võtta isik, kes 29.08.2015 kella 12.03-12.08 ajal Tallinnas, Gonsiori 2 asuvas Tallinna Kaubamaja Meestemaailmas tekitas varalist kahju 799,98 euro ulatuses. Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et tuvastamist on leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Ei ole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud kauba poodi tagasi viia, vastupidi, ta müüs varastatud kauba maha. Selline käitumine viitab üheselt sellele, et esemete äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemetest ilma kestvalt ja ühtlasi on sellega realiseeritud ebaseadusliku omastamise eesmärk. Süüdistatava ütluste kohaselt läks ta poodi eesmärgiga toime panna vargus, kuna tal oli vaja raha. Seega leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime etteplaneeritult, mida näitab ka kaasas olnud fooliumkott ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Seega antud episoodi puhul pani P.Z toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Episood 03.09.2015 Ülemiste I.L.U 5 Kohus leiab, et 03.09.2015 kella 18.18-18.23 ajal Suur-Sõjamäe 4, Tallinn asuvas Tallinna Kaubamaja Beauty Eesti OÜ Ülemiste I.L.U kaupluses kauba maksumusega 1189,45 eurot varguse toimepanemine P.Z poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega, videosalvestusega ning kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kahtlustatavana antud ütluste (tl 56-58) kohaselt tunnistab P.Z end süüdi ja kahetseb tehtut. Läks kaks korda suure musta paberkotiga, mille sees oli fooliumkott, kosmeetikaosakonda ja pani hulga kaupa kotti ning lahkus kauba eest maksmata. Kosmeetikatooted müüs maha ja raha kasutas isiklikuks otstarbeks. P.Z-ile inkrimineeritava varguse toimepanemist tõendavad lisaks süüdistatava süü tunnistamisele ka tunnistaja Eduard Paeküla ütlused (tl 51-53), millest nähtub, et teenindaja avastas, et kaupluse riiulitelt on puuduvad hulga kaupa. Turvateenistuse videosalvestuse põhjal tuvastati, kuidas tumedas jopes ja suure paberkotiga meesterahvas pani mitmeid kosmeetikakaupu kotti kahel korral ja siis lahkus kauba eest maksmata. Lisaks eeltoodule juhib kohus tähelepanu ka asitõendi vaatlusprotokollile koos fotodega (tl 60), milles on vaadeldud turvakaamera videosalvestust 03.09.2015 kaupluses „I.L.U“ toimepandud varguse kohta. Sellelt nähtub, kuidas meesterahvas kell 18.19 võtab kaupluse riiulitelt kaupa, paneb endal kaasasolevasse paberkotti ning lahkub kauplusest kauba eest maksmata. Samuti kell 18.21 siseneb sama meesterahvas kauplusesse ja paneb endale hulga kosmeetikatooteid kotti ning lahkub kauplusest kauba eest maksmata. Kohus leiab, et lisaks süüdistatava süüd tunnistavatele ütlustele annab ülalnimetatud tõendikogum aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu Kaubamaja AS-i poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest (tl 50) nähtub, taotletakse vastutusele võtta isik, kes 03.09.2015 kella 18.18-18.23 ajal Suur-Sõjamäe 4, Tallinn asuvas Tallinna Kaubamaja Beauty Eesti OÜ Ülemiste I.L.U kaupluses tekitas varalist kahju 1189,45 euro ulatuses. Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et tuvastamist on leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Ei ole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud kauba poodi tagasi viia, vastupidi, ta müüs varastatud kauba maha. Selline käitumine viitab üheselt sellele, et esemete äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemetest ilma kestvalt ja ühtlasi on sellega realiseeritud ebaseadusliku omastamise eesmärk. Süüdistatava ütluste kohaselt läks ta poodi eesmärgiga toime panna vargus, kuna tal oli vaja raha. Seega leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime etteplaneeritult, mida näitab ka kaasas olnud fooliumkott ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Seega antud episoodi puhul pani P.Z toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Episood 03.09.2015 Tallinna Kaubamaja Kohus leiab, et 03.09.2015 kella 18.45-18.47 ajal Tallinnas, Gonsiori 2 asuvas Tallinna Kaubamaja Meestemaailmas kauba maksumusega 799,98 eurot varguse toimepanemine ja samuti kella 19.06-19.12 ajal kauba maksumusega 713,97 eurot varguse toimepanemine P.Z poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega, videosalvestusega ning kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kahtlustatavana antud ütluste (tl 92-95) kohaselt tunnistab P.Z end süüdi ja kahetseb. Läks 03.09.2015 kahel korral suure Säästumarketi kotiga, mille sees oli 6 fooliumkott, Kaubamaja Meestemaailma, pani 2 jopet proovikabiinis kotti ning lahkus poest kauba eest maksmata. Joped müüs ära ning raha kasutas enda jaoks. P.Z-ile inkrimineeritava varguse toimepanemist tõendavad lisaks süüdistatava süü tunnistamisele ka tunnistaja Eduard Paeküla ütlused (tl 89-91), millest nähtub, et teenindaja avastas, et puudu on osa kaupa. Videosalvestuselt tehti kindlaks, et üks ja sama meesterahvas tuli kahel korral kell 18.45 ja kell 19.06 sama paberkotiga kauplusesse, läks kaubaga proovikabiini ning väljudes pani müügisaali vähem esemeid tagasi. Siis lahkus meesterahvas kauplusest kauba eest maksmata. Lisaks eeltoodule juhib kohus tähelepanu ka asitõendi vaatlusprotokollile koos fotodega (tl 97-102), milles on vaadeldud turvakaamera videosalvestust 03.09.2015 kell 18.45-18.47 Tallinna Kaubamajas toime pandud varguse kohta. Sellelt nähtub, kuidas meesterahvas siseneb 3 jopega proovikabiini ning väljudes on tal käes ainult üks jope, seejärel möödub meesterahvas kassadest kauba eest maksmata. Samuti viitab kohus asitõendi vaatlusprotokollile koos fotodega (tl 103-114), milles on vaadeldud turvakaamera videosalvestust 03.09.2015 kell 19.06-19.12 Tallinna Kaubamajas toime pandud varguse kohta. Sellelt nähtub, kuidas meesterahvas siseneb 3 jopega proovikabiini ning väljudes on tal käes ainult üks jope ja temal kaasasolnud kott paistab suurem kui enne kabiini sisenemist, seejärel möödub meesterahvas kassadest kauba eest maksmata. Kohus leiab, et lisaks süüdistatava süüd tunnistavatele ütlustele annab ülalnimetatud tõendikogum aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu Kaubamaja AS-i poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest (tl 88) nähtub, taotletakse vastutusele võtta isik, kes 03.09.2015 kella 18.45-18.47 ajal ja kella 19.0619.12 ajal, viibides Tallinnas, Gonsiori 2 asuvas Tallinna Kaubamaja Meestemaailmas tekitas varalist kahju kokku 1513,98 euro ulatuses. Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et tuvastamist on leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Ei ole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud kauba poodi tagasi viia, vastupidi, ta müüs varastatud kauba maha. Selline käitumine viitab üheselt sellele, et esemete äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemetest ilma kestvalt ja ühtlasi on sellega realiseeritud ebaseadusliku omastamise eesmärk. Süüdistatava ütluste kohaselt läks ta poodi eesmärgiga toime panna vargus, kuna tal oli vaja raha. Seega leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime etteplaneeritult, mida näitab ka kaasas olnud fooliumkott ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Seega antud episoodi puhul pani P.Z toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Episood 23.09.2015 Tallinna Kaubamaja (katse) Kohus leiab, et 23.09.2015 kella 18.19 ajal Tallinnas, Gonsiori 2 asuvas Tallinna Kaubamaja Meestemaailmas kauba maksumusega 988,98 eurot varguse katse toimepanemine P.Z poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kahtlustatavana antud ütluste (tl 10-11) kohaselt tunnistab P.Z , et võttis poest kaks jopet ja pani need õlakotis olevasse fooliumkotti ning möödus kassadest jopede eest maksmata. Peale seda peeti ta kinni ja tagastas joped turvatöötajale. Kahetseb tehtut. P.Z-ile inkrimineeritava varguse katse toimepanemist tõendavad lisaks süüdistatava süü ülestunnistamisele ka tunnistaja Vitali Baranovi ütlused (tl 4), millest nähtub, et 7 23.09.2015 kella 17.55 siseneb poodi sinise jopega meesterahvas, kes võttis kolm jopet proovimiseks proovikabiini ning väljus kabiinist ühe jopega. Siis möödus kassadest kauba eest maksmata. Kinnipidamisel selgus, et kaks jopet olid meesterahval fooliumiga kotis ja tšekk puudus. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt (tl 7-8) osutus kinnipeetud isikuks P.Z . Asitõendi vaatlusprotokollis (tl 30-31) on vaadeldud süüdistatava poolt välja antud fooliumkotti, kuhu ta varastatud esemed sisse pani, et turvaväravatest ohutult mööda pääseda. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu Kaubamaja AS-i poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest (tl 3) nähtub, taotletakse vastutusele võtta isik, kes 3.09.2015 kella 18.19 ajal Tallinnas, Gonsiori 2 asuvas Tallinna Kaubamaja Meestemaailmas pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati Kaubamaja AS-le kuuluvat kaupa maksumusega 988,98 eurot. Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asjade äravõtmist kahtlustati turvatöötaja poolt ja peale poest lahkumist võeti ta turvatöötaja poolt kinni, ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Ei ole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud kauba poodi tagasi viia, vastupidi, ta soovis varastatud kauba maha müüa. Selline käitumine viitab üheselt sellele, et esemete äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemetest ilma kestvalt ja ühtlasi on sellega realiseeritud ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kuriteo asjaoludest nähtuvalt, mida näitab ka kaasas olnud fooliumkott, läks süüdistatav poodi eesmärgiga toime panna vargus. Seega leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Seega antud episoodi puhul pani P.Z toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Riikliku süüdistaja poolt on süüteod kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o vargus, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 9 toodud kvalifikatsioonile. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on see tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti võivad süstemaatilisuse moodustada nii kuriteod kui väärteod, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Antud kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et P.Z pani toime 5 varguse episoodi ja 1 varguse katse ning seda ajavahemikul 19.04.2015 kuni 23.09.2015, s.o vähem kui poole aasta jooksul. Nimetatud süüdistatava käitumine viitab sellele, et varguste toimepanemine on süüdistatava jaoks põhiliseks sissetulekuallikaks ja väljakujunenud elustiiliks. Seega on süstemaatilisuse kriteerium täidetud ning kuriteokoosseisu täitmise osas ei ole süüdistatava varasemal karistatusel samalaadse süüteo toimepanemise eest enam tähtsust, kuivõrd süüdistusaktis inkrimineeritud süütegude faktiline korduvus ja rohkus täidab süstemaatilisuse koosseisu. Seega leiab kohus, et süüdistusaktis on süüdistatava süütegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o süstemaatilise vargusena. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 8 Kõiki eeltoodud asjaolusid arvesse võttes on kohtuliku uurimisega tuvastamist leidnud, et P.Z pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt.
5. TSIVIILHAGID Kohtueelsel menetlusel on kannatanud Kaubamaja AS ja Põldma Kaubanduse AS esitanud tsiviilhagid. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanutele kuulunud esemed varastas ja varalise kahju tekitas süüdistatav.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1 sätetele asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu Kaubamaja AS esitanud tsiviilhagi summas 3503,38 eurot (tl 117-120). Kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et 29.08.2015 ja 03.09.2015 toimepandud vargustega tekitas Kaubamaja AS-le varalist kahju P.Z. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu Põldma Kaubanduse AS esitanud tsiviilhagi summas 693 eurot (tl 175-176). Kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et 19.04.2015 toimepandud vargusega tekitas Põldma Kaubanduse AS-le varalist kahju P.Z. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagide aluseks olevate varaliste kahjude tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud süütegudega. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt. Kohus asub seisukohale, et vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatav tunnistas tsiviilhagisid täies ulatuses, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja rahuldab hagi. Esitatud hagi ei ole seotud TsMS § 440 lg 4 sätetest tuleneva erisusega, millise puhul ei ole kohus kostja hagi õigeksvõtuga seotud. Seetõttu kuuluvad esitatud hagid täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanute kasuks välja mõistmisele.

1. KARISTUSE MÕISTMINE 9 Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS § 199 lg 2 p 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava karistusregistri andmete kohaselt (tl 182-185) on P.Z 8 kehtivat kriminaalkaristust KarS § 199 lg 2 alusel toimepandud kuritegude eest ning teda on korduvalt karistatud vangistusega. Eeltoodud andmetest nähtub üheselt, et varasemad karistused ei ole soovitud eesmärki saavutanud ning süüdistatav on jätkanud varavastaste kuritegude toimepanemist. Sellest tulenevalt leiab kohus, et ühegi muu karistuseliigiga kui seda on vangistus, ei ole võimalik süüdistatavale määrata. Peale selle, arvestades, et süüdistatavale inkrimineeritakse varavastaste kuritegude süstemaatilist toimepanemist, siis üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt. Taoline käitumine viitab aga üheselt piisavate legaalsete rahaliste vahendite puudumisele, mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. Hinnates P.Z süü suurust KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse 5 lõpuleviidud varguse episoodi toimepanemist ning 1 varguse katse toimepanemist, millega tekitati kahele kannatanule varalist kahju. Kohus võtab arvesse ka seda, et süüdistatava ründed olid valdavalt suunatud suurema väärtusega kaupade vastu ning ründe objektike ei olnud väheväärtuslikud asjad. Kohus juhib tähelepanu ka sellele, et nagu eelpool on juba tuvastamist leidnud, siis P.Z pani antud kuriteo episoodid toime kavatsetult. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et süüdistatava süü on hinnatav keskmisena. Kuivõrd üks kuritegudest jäi katse staadiumisse, peab kohus võimalikuks asuda seisukohale, et karistuse võib mõista mõningal määral alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Hinnates süüdistatava kohtueelses menetluses väljendatud kahetsust, siis leiab kohus menetluse käigus uuritud tõendite pinnalt, et süüdistatava kahetsus ei ole siiras ning sellesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatavale inkrimineeritavate süütegude puhul tegemist juhuslikku laadi episoodidega, vaid sellist tegevust on võimalik vaadelda eesmärgipärase planeeritud süsteemse tegevusena. Süüdistatav on lausa samal päeval toime pannud kolm varguse episoodi kahes erinevas poes. Kohtu hinnangul näitab taoline järjekindel ja süsteemne õigusvastane käitumine igasuguse kahetsuse puudumist. Samuti leiab kohus, et varguste toimepanemine on süüdistatava jaoks muutunud elustiiliks, millega kõrvaliste isikute vara arvelt elatuda. Seda illustreerivad ka süüdistatava ütlused, mille kohaselt ta soovis varastatud esemed edasi müüa, et saadud raha isiklikuks otstarbeks kulutada. Eeltoodud põhjustel ei pea kohus võimalikuks kahetsuse kui karistust kergendava asjaoluga arvestada. Sellisele seisukohale asumist toetab ka süüdistatava selgitus, mille kohaselt olid tal varasemast ajast võlad ning ta asus võlgu tasuma varguste toimepanemisega saadud vara arvelt. Seejuures ei hüvitanud ta mitte eelmistele kannatanutele tekitatud kahjusid, vaid teiselaadilisi võlgu. Seega oli kuritegude toimepanemine suunatud eraeluliste kulutuste katmiseks, kuid juba välja mõistetud tsiviilhagide tasumine tema jaoks prioriteediks ei olnud. Võlgnevuste tasumine põhjustas aga uute varaliste kahjude tekitamise. Selline suhtumine näitab sihiteadlikku kõrvalistele isikutele kahju tekitamist oma vajaduste rahuldamise eesmärgil ning ülekuulamistel avaldatud, samuti kohtuistungil avaldatud kahetsus ei ole siiras. Muid karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. 10 Arvestades asjaolu, et süüdistatava vabanes eelmise vangistuse ärakandmiselt 20.03.2015 ning uue varguse pani ta toime juba kuu aega hiljem, s.o 19.04.2015, millele järgnes veel 5 varavastase süüteo episoodi, siis sellised asjaolud viitavad üheselt sellele, et lühemaajaline karistus oodatud eesmärki ei täida ega sunni süüdistatavat hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Seetõttu peab käesolevas kriminaalasjas mõistetav karistus ületama nii suurema süü kui ka kohtupraktika tõttu eelmise kohtuotsusega mõistetud karistust, kinnistamaks süüdistatavas arusaama keelunormi jätkuvast kehtivusest. Süüdistatav on kohtule saadetud kirjas märkinud, et tal on kokkulepe tööandjaga ning ta saaks vabanedes koheselt tööle. Kirjas on ära näidatud ka kaks võimalikku tööandjat. Seejuures ühte neist Äriregistri andmetel ei eksisteerigi. Kohtuistungil esitati aga hoopis garantiikiri kolmandalt äriühingult, milline on valmis süüdistatavat tööle võtma. Seetõttu taotleb süüdistatav lühemaajalist vangistust, mis jäetaks tingimisi kohaldamata või asendataks üldkasuliku tööga, mis võimaldaks süüdistataval olla perele toeks ja tööle asudes asuda hüvitama tsiviilhagisid. Seejuures on ta valmis tööle asuma nii puutöö, metallitöö erialal kui ka betoonitööde alal. Kohus peab vajalikuks märkida seejuures seda, et 18.06.2015 kahtlustatavana ülekuulamisel on P.Z selgitanud, et alates 22.06.2015 asub ta tööle betoneerijana ja hakkab saama sissetulekut (tl 155-160). Sellele vaatamata jätkas ta varguste toimepanemist, kuigi tal oli kogu aeg võimalus tööle asuda kõigil kohtuistungil nimetatud erialadel. Varguste jätkuv toimepanemine aga viitab üheselt sellele, et süüdistatav tööle ei asunud. Seega ei ole selle kriminaalmenetluse käigus esimene kord kus süüdistatav lubab tööle asuda. Kohus leiab, et tööle asumise andmise lubadus ei saa mõjutada süü suurust ega KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse mõistmise aluseid. Puutuvalt süüdistatavale mõistetava vangistuse asendamisse üldkasuliku tööga või karistuse tingimisi kohaldamata jätmisse peab kohus vajalikuks märkida, et süüdistatava suhtes on juba varem karistus tingimisi kohaldamata jäetud ja teda allutati käitumiskontrollile, samuti on tema suhtes ära proovitud ka üldkasuliku tööga karistuse asendamine. Sellele vaatamata jätkas süüdistatav samalaadsete varavastaste kuritegude süsteemset toimepanemist. Sellistest karistusandmetest tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistatav ei sobi oma mõttelaadilt ja käitumiselt käitumiskontrollile ning kohus ei pea võimalikuks mõistetavat karistust ei asendada ega seda karistust ka tingimisi kohaldamata jätta.
2. MENETLUSKULUD

§ 180lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Menetletavas kriminaalasjas on P.Z menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks sellele ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna süüdistatav pani süstemaatiliselt toime varavastaseid kuritegusid. Seega tegemist ei olnud juhusliku süüteoga, vaid harjumuslikuks muutunud käitumisega. Lisaks on süüdistatav eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuna teadlik ka sellest, et kuritegude toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad tema enda kanda jäävad menetluskulud. Kohus rõhutab veel, et kohtupraktika kohaselt ei ole ka kinnipidamisasutuses karistuse kandmine asjaoluks, mis võiks tingida menetluskulude vähendamise. Peale selle on süütegude toimepanemine olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Seetõttu tuleb menetluskulud süüdistatavalt välja mõista täies mahus. 11 Kohus leiab, et arvestades menetluskulude summa suurust, samuti konkureerivat kohustust tsiviilhagide hüvitamise näol ja seda, et süüdistatav P.Z peab kandma karistusena vangistust, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda välja mõistetavad menetluskulud osade kaupa kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul (

§ 180

lg 3,

§ 313lg 1 p-d 7 ja 12).

Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 12