← Eesti

1-16-2757/12

Obsah (5)§ 248§ 180§ 175§ 313§ 38

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 23. märts 2016.a, Võru kohtumaja Kriminaalasja nr 1-16-1583 (15282000584) Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi s

§ 248lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada E.R Kar

S § 120 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust. Süüdi tunnistada E.R KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista E.R-ile liitkaristuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada E.R-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09.01.2013.a otsusega nr 1-12-11016 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 3 (kolme) kuu vangistuse võrra ning mõista E.R-ile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 8 (kaheksa) kuud vangistust. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks vahistada E.R kohtusaalis ja karistusaja algust arvestada alates kohtuotsuse kuulutamise päevast, so alates 23.03.2016.a. 2. Menetluskulud:

§ 180

lg 3 alusel jätab kohus E.R-i sundrahast pool, so 322,50 eurot ja kaitsjatasust pool, so 69 eurot riigi kanda.

§ 175

lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1 alusel mõista E.R-ilt välja menetluskulud riigieelarvesse järgmiselt:   sundraha 322,50 eurot; kaitsjatasu 69 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kokku 391,50 (kolmsada üheksakümmend üks eurot ja viiskümmend senti) eurot tuleb tasuda 30 (kolmekümne) päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99916700021031 ning selgituse “E.R, otsus nr 1-16-1583, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 3.

§ 313

lg 1 p 101 ja

§ 38lg 5 p 2 alusel teavitada kannatanut R.

V. xxxxxxxxxxx, telefon xxxxxxxx) E.R-i ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest juhul, kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. 2

(4)KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus E.R-i süüdistatakse selles, et tema,
  1. a juulikuus ähvardas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elukaaslast R. V. , hoidis sõnalise ähvarduse tegemise ajal nuga käes ning astus kannatanu suunas; - 07.12.2015 kella 14.00 ajal haaras samas korteris R. V. ning ähvardas teda ära tappa. Ähvarduse täideviimist oli kannatanul alust karta, arvestades nii ähvardusega kaasnenud tegevust kui ka varasemat korduvat vägivaldset käitumist. Seega pani E.R toime tapmisega ähvardamise, mille puhul oli alust karta ähvarduste täideviimist, s. o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle süüdistatakse E.R-i selles, et tema,
  2. a juulis, õhtusel ajal, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx lamavat R. V. korra jalaga selga, tekitades kannatanule füüsilist valu; - 06.12.2015 kella 12.00 ajal lõi samas korteris oma poega K. V. korra rusikaga vastu rinda, tekitades kannatanule füüsilist valu; - 07.12.2015 kella 14.00 ajal haaras samas korteris R. V. ning tõmbas juukseid juurtega välja, tekitades kannatanule füüsilist valu. Seega pani E.R toime korduva kehalise väärkohtlemise lähisuhtes olevate isikute elukaaslase R. V. poja K. V. kahjustamisega ning neile valu tekitamisega, s. o KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu KarS § 120 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus E.R-ile karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus E.R-ile karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, nõuab prokurör liitkaristuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 09.01.2013.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 3 kuu vangistuse võrra, mõista süüdistatavale liitkaristuseks 8 kuud vangistust. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav E.R aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav E.R , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. 3
(4)Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides

§-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse E.R-i süüdi tunnistada KarS § 120 lg 1 ja KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas E.R-i menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 138 eurot (tl 52-55). Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot (alates 1. jaanuarist 2016.a on kuupalga alammäär 430 eurot). Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. E.R on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ning avaldas, et elatub juhutöödest ning töövõimekaotus on 70 %. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine täismahus, arvestades seda, et süüdistatav on töövõimetuspensionär, käib E.R-ile ilmselgelt üle jõu.

§ 180

lg 3 alusel jätab kohus E.R-i sundrahast pool, so 322,50 eurot ja kaitsjatasust pool, so 69 eurot riigi kanda.

§ 175

lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1 alusel tuleb E.R-ilt välja mõista menetluskulu kokku 391,50 eurot. Kuna E.R asub 8 kuu pikkust vangistust kandma, siis ei ole menetluskulude ositi maksmine otstarbekas, sest vangistuses olles ei ole E.R võimalik teha osamakseid. Kannatanu teavitamine Kannatanu R. V. xxxxxxxxxxx, telefon xxxxxxxx) on esitanud

§ 38lg 5 p 2 alusel taotluse enda teavitamiseks.

Seega tulenevalt

§ 313

lg 1 p-st 101 ja

§ 38lg 5 p-st 2 teavitada kannatanut R.

V. ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest juhul, kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. / Marju Persidskaja kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.