1-16-3296/73

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-3296 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. detsembri 2017 määrus, millega jäeti Z.I karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Z.I (isikukood XXX) kaitsja advokaat Andres Veski, määruskaebus RESOLUTSIOON
7. Jätta muutmata Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
8. detsembri 2017 määrus, millega Z.I jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Määrata Advokaadibüroole Sirje Must makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Z.I-le apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 24 (kakskümmend neli) eurot, sh käibemaks 4 (neli) eurot. Mõista Z.I-lt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 24 eurot, sh käibemaks 4 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Z.I kannab Viru Vanglas karistust Pärnu Maakohtu
10. aprilli
11. a otsuse järgi. Teda karistati KarS § 200 lg 2 p 7, § 263 lg 1 p 1, § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 ja § 4231 järgi KarS § 64 alusel liitkaristusega 2 aasta pikkuse vangistusega. Karistust suurendati Viru Maakohtu
12. juuni
13. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse – 2 kuud ja 27 päeva vangistust, võrra. Liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 2 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusaja hulka arvestati eelvangistuses viibitud aeg 27 päeva vangistust. Vangistus asendati 720 tunni üldkasuliku tööga. Pärnu Maakohtu
14. oktoobri
15. a määrusega pöörati Pärnu Maakohtu
16. aprilli
17. a otsusega mõistetud karistus täitmisele.
19. novembril 2017 edastas Viru Vangla kohtule materjalid Z.I vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokurör ei toeta Z.I tingimisi vabastamist tingimisi enne tähtaega.
20. Viru Maakohtu
21. detsembri
22. a määrusega jäeti Z.I tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus arvestas, et Z.I on karistatud kahel korral, ta kannab esimest vangistust. Tema kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, lisandunud on vägivalla kasutamine. Uute kuritegude riskifaktoriks saab pidada Z.I sõltuvusainete kasutamist. Kinnipeetaval on kehtiv distsiplinaarkaristus. See seab kahtluse alla tema võime alluda kehtestatud korrale ja käituda õiguskuulekalt vabaduses. Vabanemisel puudub Z.I kindel töökoht, tal on tasumata nõudeid summas 1321 eurot. Kuna kinnipeetav on kuritegusid toime pannud ka majandusliku kasu saamise eesmärgil, puudub kindlus, et ta ei asuks majanduslike raskuste korral uusi kuritegusid sooritama. Materiaalselt toetavad lähedased Z.I puuduvad. Kohus märkis, et Z.I ei suutnud vaatamata talle antud võimalusele kanda karistust vabaduses, ta ei ilmunud registreerimisele, hoidus täielikult kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ja ei elanud alalises elukohas. Tema karistus pöörati täitmisele. Eeltoodust puudub kindlus, et ta suudaks katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi täita. Ehkki on ka positiivseid asjaolusid (elukoht MTÜ-s Tulevik, psühholoogiline nõustamine vangistuses, osalemine tööhõives, sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnas viibimine ja sotsiaalprogrammi läbimine), kaaluvad negatiivsed asjaolud üles positiivse, mistõttu ei saa Z.I tingimisi enne tähtaega vabastada.
23. Kaitsja taotleb kohtult Viru Maakohtu määruse tühistamist ja Z.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist määruskaebuses toodud asjaoludel. Kaitsja märgib, et Z.I võiks vaatamata varem luhtunud kriminaalhooldusele siiski vabastada. Vangistus on eesmärgi täitnud. Esimene vangistus omab preventiivset mõju. Z.I selgitas, miks varasem kriminaalhooldus luhtus. Ta on aru saanud vajadusest käituda seaduskuulekalt ning vältida vangistusse sattumist. Distsiplinaarrikkumine oli kergemat laadi, kuna karistuseks oli noomitus. Kriminaalhooldus tagaks järelevalve ning toe vabanemisel ja aitaks Z.I paremini resotsialiseeruda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
24. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole ja jätab selle muutmata. Edasikaebust edu ei saada.
25. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendus selle kohta, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad Z.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea. Kaitsja ei ole maakohtu seisukohtadele vastu vaielnud, ent on leidnud, et kohus võiks Z.I siiski vabastada. 2
26. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendanud, miks ta leiab, et vaatamata Z.I esimesele vangistusele, teda ei vabasta. Ka Z.I selgitused, miks varasem kriminaalhooldus luhtus, olid kohtule kaalutlusotsustust tehes teada ja need on määruse põhiosas ka avaldatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa vaid isiku kinnitusest, et ta on aru saanud vajadusest käituda seaduskuulekalt, teha järeldust, et ta tõepoolest on karistusest vajalikud järeldused teinud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused sisalduvad KarS § 76 lg-s 4 ning nende kaalumise tulemusena on kohus jõudnud järeldusele, et Z.I puhul esineb asjaolusid, mis viitavad uue kuriteo riskile. Ka kriminaalhoolduse tingimusi, mis kaitsja hinnangul tagaks järelevalve ning aitaks Z.I paremini resotsialiseeruda, on süüdlane varem raskelt rikkunud, kui jättis tegemata kõik üldkasuliku töö tunnid, ei ilmunud registreerimistele ega elanud kohtu määratud elukohas. Seega puudub kindlustunne, et Z.I talle pakutud abi ja toetust resotsialiseerimisel üleüldse vastu tahab võtta või et ta oleks motiveeritud kriminaalhoolduse tingimusi täitma. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et tema probleemkäitumisega ja resotsialiseerumisega tegeletakse aktiivselt ka Viru Vanglas, mh osutatakse nõustamisteenust ja tegeletakse sõltuvusteemaga. Z.I osaleb majandustöödel ja noortele mõeldud motivatsioonisüsteemis. Kui karistust täitev asutus oleks sedastanud, et vangistuse eesmärgid on Z.I puhul täidetud enne karistuse lõpptähtaega, kajastuks see ka tema iseloomustuses. Praegusel juhul on kinnipidamisasutus Z.I tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele vastu.
27. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
28. Kaitsja on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja on koostanud määruskaebust 0,5 tundi. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 24 eurot (sh käibemaks 4 eurot). Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuse mahtu ja sellele kulutatud aega ning tasumäärasid, kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 I lause järgi Z.I kanda. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Mati Kartau