1-16-3773/16

Kriminaalasi nr.1-16-3773 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. november 2016.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-16-3773 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Ingrid Koddo juuresolekul Prokurör Kristiina Erte (kirjalik arvamus) Asja läbivaatamise kuupäev 29.11.2016 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Süüdimõistetu Viru Vangla esitatud materjalid G.S tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks G.S, isikukood XXX, xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta G.S tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 10.11.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.S tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. G.S on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 03.05.2016 kohtuotsusega KarS § 423¹ järgi ja karistati KarS § 65 lg 2, 68 alusel liitkaristusega 9 kuud 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 13.06.2016 ja lõpp 06.04.
2. Kinnipidamisasutuses G.S kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanedes soovib asuda elama enda korterisse aadressile xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus, on õppinud mehhanisaatoriks, kuid katkestas õpingud. Emakeel on eesti keel. Haridustee jätkamisest on huvitatud. Enne vangistust töötas mitteametlikult, vabanemisel kindel töökoht puudub. Tasumata nõudeid ca 6000 eurot. Lähedastest on tal ema, õed ja poolvend. Sugulastega suhtleb harva isiku alkoholilembuse tõttu. Toetav sugulaste võrgustik puudub. Tutvusringkonda kuuluvad negatiivset mõju avaldavad kriminaalse taustaga isikud, kelle poolt võib olla mõjutatav. Isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus. Toimepandud kuriteod ja 1 väärteod on sooritanud valdavalt alkoholijoobes. Varasemalt on isik korduvalt rikkunud lisakohustust mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume. Isik ei taju alkoholi tarvitamisest probleemi, leides, et tegemist on hea lõõgastumisviisiga. 3 korral on teda karistatud narkootikumide tarvitamise eest. Kinnipeetav on karistatud 14 korda ning reaalset vangistust kannab
3. korda. Varasemad karistused ei ole mõju avaldanud, isik on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Probleemkäitumine on olnud seotud alkoholi kuritarvitamisega. Isik ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Katseajad on korduvalt lõppenud negatiivselt , mistõttu on tulnud karistused kanda vanglas. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 69%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 49%. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Viru Vangla ei toeta G.S tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt G.S soovib asuda elama enda korterisse aadressil xxx. Garanteeritud töökoht puudub. Toetav võrgustik isikul puudub, suhtlusringkonda kuulusid kriminaalse taustaga iskud. Teda on varasemalt tingimisi karistatud, kuid ta sooritas katseajal uusi kuritegusid. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. G.S taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud G.S arvamuse, leiab, et G.S tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. G.S kannab vanglakaristust liikluskuritegude toimepanemise eest. Vabanedes on kinnipeetaval olemas elukoht, garanteeritud töökoht puudub, lähedaste toetus puudub. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Kohus leiab, et kuna isik on 14 korda kriminaalkorras karistatud, ei ole seega varasem karistus süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Kõik see ilmestab kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Ta pani katseajal toime uue kuriteo ning temale mõistatud varasem karistus pöörati täitmisele. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vanglas ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et arvestades G.S kuritegude toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ei ole G.S ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole 2 aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 06.04.2017, ärakandmiseks on veel üle 4 kuu, mis on piisavalt pikk aeg, võrreldes temale mõistetud karistusajaga (9 kuud 24 päeva). Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Olenemata kindla elukoha olemasolust puudub kohtul veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isiku puhul esinesid samad asjaolud ka enne vangistusse sattumist, kuid sellegipoolest jätkas ta kuritegelikku eluviisi. See tähendab, et olenemata võimalustest elada stabiilset ja õiguskuulekat elu, ei ole isik sellest huvitatud. Samuti ei puudub isikul garanteeritud töökoht või muu legaalne sissetulek ning lähedaste toetus, mis on samuti uue kuriteo toimepanemise riskiks. Kõige suuremaks riskiks kuritegude toimepanemiseks on G.S puhul aga alkoholi tarvitamine, kuna enamus kuritegusid on toime pandud alkoholijoobes. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus täidetud, kuna isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu G.S vabastamata temale Viru Maakohtu 03.05.2016 otsusega mõistetud karistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Larissa Prokopenko / / 3