Obsah (4)

§ 263§ 73§ 74§ 75

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus nr 1-16-3895 (kohtueelses menetluses nr 15284000507) ko

§ 263lg 1 p 1 järgi Süüdistus Süüdistatav Süüdistus 25.

mai 2015 ei oma M.D (isikukood XXX ; elukoht xxxxx x-x xxxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust)

§ 263

lg 1 p 1 järgi RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 tunnistada B.I süüdi karistusseadustiku § (

) 263 lg 1 p 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 8 (kaheksa) kuud;

§ 73

lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangis tus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Anneli M ägile katseaeg 1 (üks) aasta ning mõistetud vangis tust 8 (kaheksa) kuud ei pöörata täitmisele, kui Anneli Mägi ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu; tühistada Anneli Mägi le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.2 tunnistada M.D süüdi

§ 263

lg 1 p 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 (kuus) kuud;

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata M.D-le katseaeg 1 (üks) aasta ning mõistetud vangistust 6 (kuus) kuud ei pöörata täitmisele, kui M.D ei pane katseajal toime uut kuriteg u ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata M.

D-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxx x-x xxxxxxxxxx ; tühistada M.D -le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

1. Kahju, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 rahuldada täielikult K.H tsiviilhagi ning välja mõista B.I-lt (kakskümmend 24 neli ) eurot K.H kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 Anneli Mägilt sundraha 200 (kakssada ) eurot , riigi õigusabi tasu 120 ( ükssada kakskümmend) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 (neli) eurot riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 324 (kolmsada kaks kümmend neli ) eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates
2. a juunikuust igakuise menetluskulu osa 27 (kaks kümmend seitse) eurot tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 -s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.2.2 M.D-lt sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot , riigi õigusabi tasu 120 ( ükssada kakskümmend) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 (neli ) eurot riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 769 (seitsesada kuuskümmend üheksa) eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates
3. a juunikuust igakuise menetluskulu osa 64 (kuuskümmend neli) eurot 09 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.3 M.D-le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 180 eurot (s.h käibemaks) jätta riigi kanda. Selgitused kohtuotsusele
4. Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § -des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § -s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega KrMS § -de 383 – 392 järgi; 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.4 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel; 3.6 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk. ASJAOLUDE KIRJE LDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
5. Süüdistus 1.
6. Süüdistustest nähtuvalt on B.I toime pannud kuriteona avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga

§ 263

lg 1 p 1 järgi, mis seisnes selles , et tema olles 2 K.H alkoholijoobes, ajavahemikul 30.10.2015.a kella 23.40 kuni 31.10.2015.a kella 00.20 vahelisel ajal rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid, vägivallaga, nimelt tungis grupis koos M.D-ga Viljandi linnas aadressil Endla 1 kallaleR.L , kelle tiris juustest kinni võttes sõiduautost välja ja kellele lõi rusikaga ühe korra M.D õhutusel tugeva hoobi kõhupiirkonda, samuti ründas B.I grupis koos M.D-ga kaklusele vahele läinud K.L, kellel B.I rebis eest triiksärgi nööbid ja sikutas teda riietest kinni hoides, seejärel ründas B.I koosK.H M. D-ga t, kellele B.I lõi 8 korral nii lahtise käe kui ka rusikaga näopiirkonda ja rebis katki K.Hl selja olnud T-särgi väärtusega 24.00 eurot. Kuriteo toimepanemisega tekitas B.I kannatanutele füüsilist valu ja tervisekahjustused ning häiris avalikus kohas käitumisnõuete rikkumisega teiste isikute õigusrahu. 1.2 Süüdistustest nähtuvalt on M.D toime pannud kuriteona avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga

§ 263

lg 1 p 1 järgi, mis seisnes selles, et tema olles alkoholijoobes, ajavahemikul 30.10.2015.a kella 23.40 kuni 31.10.2015.a kella 00.20 vahelisel ajal rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid, vägivallaga, nimelt olles grupis koos B.I-ga Viljandi linnas aadressil Endla 1 tungis B.I esmalt kallale R.L. , kelle tiris juustest kinni võttes sõiduautost välja ja kellele lõi rusikaga ühe korra M.D õhutusel tugeva hoobi kõhupiirkonda, samuti ründas M. D grupis B.I-ga kaklusele vahele läinud K.L , kannatanut lüües ning kellel B.I rebis lisaks eest triiksärgi nööbid ja sikutas teda riietest kinni hoides, seejärel ründas M.D grupis koos B.I-ga t, kannatanut lüües ning kellele B.I lõi lisaks 8 korral nii lahtise käe kui ka rusikaga näopiirkonda ja rebis katki K.Hl selja olnud T-särgi väärtusega 24.00 eurot. M.D lõi käe ja jalaga lisaks korduvalt K.L kasutuses olevat sõiduautot, kuid varalist kahju ei tekitatud. Kuriteo toimepanemisega tekitas M. D kannatanutele füüsilist valu ja tervisekahjustused ning häiris avalikus kohas käitumisnõuete rikkumisega teiste isikute õigusrahu. 2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatava d ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) B.I

§ 263

lg 1 p 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 8 kuud.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta karistus täielikult täitmisele pööramata, kui B.I ei pane 1 aastase katseaja kestel toime uusi tahtlikke kuritegusid. 2) M.D

§ § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 6 kuud.

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus 6 (kuus) kuud vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdlane ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle pandud käitumiskontrolli nõudeid

§ 75

lg 1 p 1 järgi: registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - Eesti territooriumi viibimiseks.

1. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
2. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § -s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. 3 Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS § -st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.
4. Põhjendused karistuste mõistmisel

§ 263

lg 1 p 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.

1. Tsiviilhagi lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. K.H on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heasta mata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 24 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista Anneli Mägilt 24 (kakskümmend neli) eurot K.H kasuks.
2. Kohtu põhjendused k riminaalmenetluse kulude hüvitamiseks 4.
3. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
4. 4.1.
5. Sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 645 eurot. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse
6. detsembri 2015 määrusest nr 139, millega o n kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus. 4.1.
7. Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg 2, 3 kaitsja nimetab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määramisel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p- le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse
8. septembri 2015 otsusega on kinnitatud (edaspidi kord). Korras on kehtestatud tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad. 4.1.2.1 Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel Süüdistatava B.I kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 120 eurot. Süüdistatava M. D kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 300 eurot. 4.1.
9. Muu menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 8 eurot. 4.
10. Menetluskulud kokku Kriminaalmenetluses on süüdistatavatele arvestuslikult menetluskuludeks kokku: 1) B.I : sun draha 645 eurot, riigi õigusabi tasu 120 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 eurot. 4 2) M.D : sundraha 645 eurot, riigi õigusabi tasu 300 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 eurot. 4.
11. Menetluskulude hüvitamine KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsus tatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS. § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § -s 182 sätestatud erandeid . Kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit (KrMS § 180 lg 2). KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus M. D-lt väljamõistetavaks menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 120 eurot (s.h käibemaks). M.D -le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 180 eurot (s.h käibemaks) tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused, millised lisanduvad sisulisele õigusabi o sutamise kuludele, on süüdistatavat ülemääraselt ja asja kohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja reso tsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades asjaolu, et B.I viibib lapsehoolduspuhkusel, leiab kohus, et põhjendatud on vähendada sundraha ning kohus määrab B.I-lt riigi kasuks välja mõistetava sundraha suuruseks 200 eurot. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks M.D üle jõu käivateks kohustusteks. Arvestatud menetluskulud tulevad KrMS § 180 alusel välja mõista süüdistatavatelt. Arvestades süüdimõistetu te taotlusi ja majanduslikku olukorda määrata menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Arvestades kohtu põhjendusi menetluskuludes ja seoses süüdimõistva kohtuotsusega tuleb riigi kasuks välja mõista naalkrimi menetluse kuluna B.I-lt sundraha 200 eurot, riigi õigusabi tasu 120 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 eurot ja M. D-lt sundraha 645 eurot, riigi õigusabi tasu 120 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 4 eurot.
12. Kohtu muud põhjendused Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (digitaalselt allkirjastatud) Aivar Hint Kohtunik 5