lg 1 RESOLUTSIOON Kriminaalhooldusametniku taotlus E.J-ile pööramiseks rahuldada. mõistetud karistuse täitmisele Pöörata täitmisele E.J-ile Viru Maakohtu 19.07.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-6215 mõistetud karistus, s.o 7 kuud 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates E.J-i poolt karistuse kandmisele asumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast. Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused. Viru Maakohtu 19.07.2016 kohtuotsusega mõisteti E.J süüdi
lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 12.05.2015 otsusega mõ istetud ära kandmata karistuse, s.o 2 kuud ja 18 päeva vangistus e võrra, mõistes E.J-ile liitkaristuseks seitse
lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustati E.J üldkasuliku töö tegemise ajal mitte tarvitama alkoholi. 09.09.2016 esitas kriminaalhooldusametnik Carmen Kond kohtule erakorralise ettekande taotlusega karistus täitmisele pöörata, kuna süüdimõistetu on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi, hoidub kõrvale ÜKT tundide sooritamisest ning on rikkunud registreerimiskohustust. Erakorralises ettekandes esitatu kohaselt tuvastati E.J 11.08.2016 esmakohtumisel Rakvere esinduses alkoholijoove 0,311 mg/l väljahingatavas õhus. Isik pidi ajavahemikul 15.17.08.2016 sooritama 14 ÜKT tundi, kuid ei sooritanud ühtegi tundi. Isik ei ilmunud määratud ajal 07.09.2016 registreerima. Kohtuistungile 19.09.2016 ilmus E.J olles alkoholijoobes – kohtuistungile kutsutud politseipatrull tuvastas temal alkoholijoobe 0,51 mg/l väljahingatavas õhus. Kohus lükkas erakorralise ettekande läbivaatamise edasi. Kohtuistungil 23.09.2016 avaldas E.J , et tema on palavikus ja haige ja taotles kohtuistungi edasilükkamist, et tema saaks arsti poole pöörduda. Kohus lükkas erakorralise ettekande läbivaatamise edasi, määrates uue kohtuistungi ajaks 27.09.2016. 27.09.2016 kohtuistungile E.J ei ilmunud ja ei teatanud kohtule ka ilmumist taksitavatest mõjuvatest põhjustest. Kriminaalhooldaja avaldas, et E.J helistas temale, et on haige, ega saa seetõttu kohtuse ilmuda. Ta teostas kodukülastuse E.J-i juurde, kuid isikut kodus ei olnud ja sõbra sõnul läks E.J „linna pead parandama“. Kohtule E.J mitteilmumisest ei teatanud. Kohus kohaldas E.J-i suhtes sundtoomist 04.10.2016 kohtuistungile, mida politseil täita ei õnnestunud, kuna isikut ei olnud kodus. Kohtuistungil 04.10.2016 avaldas E.J , et käesolevast istungist sai ta teada kriminaalhooldusametnikult, tunnistas korduvaid alkoholi keelu rikkumisi, põhjendades seda stressiga. Üldkasulikku tööd pole teinud kuna on haige, kuid ühtegi tõendit oma tervisliku seisundi kohta, mis takistaks tal üldkasulikku tööd teha, ta esitanud ei ole. Väitis, et on arstitõendid ära kaotanud. Kohtuistungil 04.10.2016 jäi erakorralist ettekannet esindanud kriminaalhooldusametnik Merli Tammi-Jõeveer taotluse juurde karistus täitmisele pöörata, sest kriminaalhooldust ei ole isiku suhtes võimalik teostada. Tema ei ole sooritanud ühtegi tundi ÜKT-d ja rikub jätkuvalt registreerimiskohustust. Alates 01.01.2015 sätestab
lg 6, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi 2
lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades
lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kohus, olles tutvunud erakorralise ettekande ja kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamuse, on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud. Esitatud asjaoludel ei saa E.J-i suhtes pidada põhjendatuks ega otstarbekas muude mõjutusvahendite kohaldamist, kuna E.J on rikkunud temale pandud kohustust pika aja jooksul tahtlikult, hoolimatult ja ilma mõjuva põhjenduseta ja tema ei ole pälvinud kohtu usaldust, et saaks pidada põhjendatuks võimaldada temal jätkata karistuse kandmist vabaduses üldkasuliku töö tunde sooritades ja kohustustele alludes. Kohus on seisukohal, et E.J ei ole võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega õiguskuulekalt käituma mõjutada, kuna ta on temale pandud kohustuste täitmisesse ilmselgelt hoolimatult suhtunud, on korduvalt andnud katteta lubadusi, mida tema ilmselgelt täita ei suuda. Ta on teadlik tema suhtes tehtud kohtuotsuse sisust, selgesõnaliselt kirjas olevast karistusest ja sellest tingimisi vabastamisega kaasnevatest kohustustest, mis temale on pandud ning mida tema tahtlikult täitnud ei ole. Seega kuulub mõistetud karistus täitmisele pööramisele. E.J on sooritamata 228 tundi üldkasulikku tööd, millele vastab 8 kuud ja 18 päeva vangistust, mille kandmisele on E.J kohustatud ilmuma kohtumääruse jõustumise järgselt kohtu määratud tähtajal. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.